Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-133279
Kohtuasi
Annika&Raul Kinnisvara OÜ hagi Dekovabrik OÜ vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Dekovabrik OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Annika&Raul Kinnisvara OÜ (registrikood 14694259), lepinguline esindaja Raul Uesson Kostja (vastustaja) Dekovabrik OÜ (registrikood 12116156), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.02.2021 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada kostjalt hagejale väljamõistetavaid põhjendatud menetluskulusid 280 euro võrra.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviktekst:
2.1.Määrata kindlaks, et Annika&Raul Kinnisvara OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 420 eurot.
2.2.Mõista Dekovabrik OÜ-lt välja menetluskulud 420 eurot Annika&Raul Kinnisvara OÜ kasuks.
2.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Dekovabrik OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Annika&Raul Kinnisvara OÜ kasuks.
3.Dekovabrik OÜ määruskaebus rahuldada.
4.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-19-133279 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Annika&Raul Kinnisvara OÜ (hageja) hagi Dekovabrik OÜ (kostja) vastu kahju 270,81 eurot hüvitamiseks. Harju Maakohus jättis 26.06.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.12.2020 otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 19.01.2021.
2.Hageja palus hagis ja 12.06.2020 seisukohas kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 75 eurot. Hageja esitas 07.12.2020 apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud 625 eurot, millest riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel 75 eurot ja õigusabikulud 550 eurot käibemaksuta. Hagejale osutati õigusabiteenust 11h tunnihinnaga 50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise.
3.Hageja lepingulise esindaja kulud kujunesid järgmiselt: 07.07.2020 suhtlemine kliendiga ja käsundi analüüs 0,5h; 03.08-06.08.2020 apellatsioonkaebuse koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 6,5h; 08.09.2020 tutvumine vastusega apellatsioonkaebusele 0,25h; 08.09.2020 suhtlemine kliendiga ja käsundi analüüs 0,25h; 17.09-18.09.2020 seisukoha koostamine ja kliendiga kooskõlastamine 3,5h.
4.Kostja hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 22.02.2021 määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot ja viivise.
6.Maakohus leidis, et hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud on põhjendatud menetluskulu.
7.Maakohtu hinnangul olid hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keskmist keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 50 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu pidas maakohus seda põhjendatuks ja vajalikuks.
2-19-133279 Kostja määruskaebus
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada õigusabikulude kindlaksmääramise osas, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks üksnes riigilõivu osas või alternatiivselt vähendada õigusabikulude hüvitist 270 euroni.
9.Maakohtu määrus on hageja õigusabikulu suuruse osas põhjendamata. Kostja hinnangul on põhjendatud üksnes riigilõivu kulu, kuna õigusabikulude tõenduseks ei ole kohtule esitatud arveid.
10.Alternatiivselt leiab kostja, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 270 euro ulatuses, tuues esile, et: 11h apellatsioonimenetluse kuludeks on ülepaisutatud, kuna mõlemas astmes esindas hagejat Raul Uesson, kuid õigusabitasu vormistati alles apellatsiooniastmes ja seejuures korrati kõiki maakohtus esitatud seisukohti; menetluskulude nimekiri on kopeeritud varasematest dokumentidest, mis viitab sellele, et on tehtud üksnes kohtu jaoks ja seega ei ole õigusabikulu reaalne; apellatsioonkaebus rahuldati põhjendusel, mida hageja ise menetluses esile ei toonud, mistõttu on apellatsioonkaebuse ja 18.09.2020 seisukoha tekst asjassepuutumatu; menetluskulu ei või olla suurem kui asja hind, mistõttu tuleb vähendada õigusabi ajakulu 5,4 tunnini ehk 270 euroni. Menetluse edasine käik
11.Hageja palus jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid põhjendatud menetluskulusid 280 euro võrra. Määruskaebuse alternatiivne nõue rahuldatakse. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
14.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot, millest 150 eurot moodustas riigilõiv ja 550 eurot õigusabikulud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse hageja õigusabikulude osas, leides, et õigusabikulud ei ole üldse põhjendatud või alternatiivses käsitluses, et õigusabikulud on põhjendatud maksimaalselt 270 euro ulatuses. Riigilõivu väljamõistmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes kostja määruskaebuse väidetest.
2-19-133279
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenus ei peaks kuuluma hüvitamisele, kuna kulu kandmist tõendavaid arveid ei ole kohtule esitatud. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõudmistele ja on kohtule esitanud esindusõigust tõendava volikirja ja haridust tõendava dokumendi. Asja materjalidest nähtub, et hagejat esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtus lepinguline esindaja, kes on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Asjaolust, et lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust mõlemas kohtuastmes, kuid kulude hüvitamist taotles hageja üksnes apellatsiooniastmes, ei anna alust järelduseks, et hageja õigusabikulusid tegelikult ei kandnud. Maakohus ei pidanud küsima õigusabi eest arvete tasumist tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6 teine lause). Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud piisavalt detailselt kirjeldatud ja need on toimikust kontrollitavad.
16.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14).
17.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lisaks sellele on Riigikohus 27.02.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 tehtud määruse p-s 14 on Riigikohus lisanud, et eelviidatud põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Riigikohtu hinnangul ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
18.Seega tuli maakohtul kaaluda, kas kostjalt on põhjendatud mõista hageja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks menetluskulude suurust kaalunud eeltoodud Riigikohtu seisukohast lähtudes. Arvestades tsiviilasja hinda (270,81 eurot) ei saa pidada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid (700 eurot) põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagi hind ja väljamõistetud menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis. Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, mistõttu on ringkonnakohtul põhjust sellesse sekkuda.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt kontrollinud ka hageja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning on märkinud määruses üldsõnaliselt, et esindajakulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse.
2-19-133279
20.Menetlusdokumentide sisu ja vaidluse asjaolusid hinnates oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist vähemahuka ja õiguslikult pigem lihtsama kahju hüvitamise vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk suur ega menetluse kestus tavapärasest pikem. Hageja esitas apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuse ja seisukoha kostja vastusele. Apellatsioonkaebuse koostamine ja kliendiga suhtlus on põhjendatud ja vajalikud menetlustoimingud, kuid seisukoha koostamist kostja vastusele ei pea ringkonnakohus menetluskulude hüvitamise seisukohast põhjendatud menetlustoiminguks. Kirjalikus menetluses vaatab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi tavapäraselt kaebuse ja vastuse põhjal. Täiendavaid seisukohti on põhjendatud esitada üksnes juhul, kui ringkonnakohus seda menetlusosalistelt palub ja selleks tähtaja määrab. Teisisõnu, täiendavaid seisukohti ei ole menetlusosalisel keelatud esitada, kuid õigusabikulu sellise menetlusdokumendi koostamisel ei ole menetluskuluna üldjuhul põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Seega jõuab ringkonnakohus ka kulusid analüüsides järeldusele, et vaidluse sisu ja asjaolusid ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud mõista hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses kantud kulu nõude suuruse ulatuses, s.o 270 eurot. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot (käibemaksuta), kujuneb põhjendatud ajakuluks 5,4h, mis on ringkonnkohtu hinnangul piisav ajakulu praeguses asjas apellatsioonkaebuse koostamiseks ja mõistlikus ulatuses kliendiga suhtlemiseks.
21.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse alternatiivse nõude, nõustudes käesoleva määruse p-s 10 nimetatud kostja viimase väitega, ei pea kolleegium vajalikuks vastata kostja ülejäänud väidetele.
22.Seega, arvestades määruskaebuse ulatust, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 420 euro ulatuses, s.o õigusabikulud 270 eurot ja riigilõiv 150 eurot.
23.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
24.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.