Annika&Raul Kinnisvara OÜ hagi Dekovabrik OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Annika&Raul Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
270,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Annika&Raul Kinnisvara OÜ (registrikood 14694259), lepinguline esindaja Raul Uesson Kostja (vastustaja) Dekovabrik OÜ (registrikood 12116156), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2020 otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Välja mõista Dekovabrik OÜ-lt Annika&Raul Kinnisvara OÜ kasuks 270,81 eurot. Annika&Raul Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Dekovabrik OÜ kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-133279 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Annika&Raul Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 12.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dekovabrik OÜ (kostja) vastu 270,81 euro väljamõistmiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 20.12.2019 hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitis 270,81 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja septembris 2019 kostja kodulehelt deko.ee dušialuse. Kostja lubas dušialuse tarnida oktoobri alguseks. 24.09.2019 tasus hageja toote eest 269 eurot ja transpordikulu 36 eurot, kokku 305 eurot. Lubatud ajaks toodet hagejale ei tarnitud ning hageja mitmele kirjale tarneaja kohta kostja ei vastanud. 07.10.2019 saatis hageja kostja e-posti aadressile taotluse, millega soovis ostetud kauba eest raha tagasi saada, kui seda ei tarnita 10.10.2019. Kostja hageja taotlusele ei reageerinud. 17.10.2019 tarnis kostja hagejale dušialuse. 29.10.2019 ehitustööde käigus selgus, et kostja oli tarninud hagejale vale nurgaga dušialuse. Hageja teavitas koheselt kostjalt ja palus hiljemalt 30.10.2019 toote väljavahetamist õige toote vastu või esialgselt hinnatud vale toote tarne tõttu 150 euro hüvitamist. 30.10.2019 ütles kostja hagejale, et õige toote tarne võtab 45 päeva. 30.10.2019 informeeris hageja kostjat vale toote tarnest põhjustatud kahjust 270,81 eurot, mis sisaldas 11 töötunni maksumust 231 eurot ja materjalide kulu 39,81 eurot. Kostjapoolne vale toote tellimine ja tarne oli raske hooletus. Kostjapoolse dušialuse tarnega hilinemise ja vale toote tarnimisega tekkis hagejal otsene varaline kahju duširuumi vee- ja kanalisatsioonitorude ning nende karbiku ümberehitamise, samuti wc-poti pealevoolu ning kanalitoru ümberehitamise tõttu (töö+materjal). Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hageja ei teatanud dušialuse mittevastavusest müügilepingule õigeaegselt ja hageja ei saa dušialuse mittevastavusele enam tugineda. Hageja sooritas ostu äriühinguna majandus- ja kutsetegevuse raames ning oleks pidanud ostu koheselt üle vaatama. Hageja sai ostetud asja oma valdusesse 17.10.2019, kuid müügilepingule mittevastavusest teatas alles 29.10.2019. Hageja ei kontrollinud dušialust enne ehitajaga duširuumi remondiks töövõtulepingu sõlmimist ja ehitustööde algust. Kui hageja oleks vaadanud dušialuse üle enne ehitustegevuse algust, siis oleks ta vale trapi asukohta koheselt märganud ja ehitaja ei oleks ehitanud vale karkassi dušialusele. See asjaolu on otseses põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Kui hageja oleks dušialuse õigeaegselt üle vaadanud, ei oleks ehitustöödega alustatud ja dušialuse oleks saanud õigeaegselt asendada. Hagejale tekkinud kahju ei ole tõendatud. Eluliselt ei ole usutav, et hageja hakkas dušialuse karkassi karbikut ehitama ilma dušialust üle vaatamata. Hageja ei saa nõuda kostjalt hagis kirjeldatud kahju hüvitamist. Hageja oleks pidanud valima raha tagastamise ja toote asendamise õiguskaitsevahendite vahel. Kausaalse kahju hüvitamist hageja antud juhul nõuda ei saa. Samuti saab kausaalset kahju nõuda ainult praaktoote, mitte vale toote tarnimise eest. Hagejal oli võimalik kahju ära hoida asendustoote soetamise kaudu.
2-19-133279 Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 26.06.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulude hüvitise 1008 eurot ja viivise. Maakohus jättis rahuldamata ka hageja taotluse välja nõuda kostjalt õigusabiarved ja pangakonto väljavõtted menetluskulude kandmise kohta.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled selle üle, kas hageja saab asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, millest hageja pidi teadma 17.10.2019, kui hagejale anti dušialus üle, kuid asja mittevastavusest teatas hageja kostjale 29.10.2019. Maakohtu arvates teavitas hageja asja lepingutingimusele mittevastavusest kostjat mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hagejale oli asi üle antud. Kohtu hinnangul võib igal juhul kaheteistpäevast teatamisaega pidada mõistlikuks ajaks lepingutingimustele mittevastavusest teatamisel.
7.Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kahju seoses vale dušialuse paigaldamiseks tehtud duširuumi vee- ja kanalisatsioonitorude ning nende karbiku, samuti wc-poti pealevoolu ning kanalitoru ümberehitamise töödega. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei ole kostjalt nõudnud tema kohustuse rikkumise tõttu kohustuse nõuetekohast täitmist mõistliku tähtaja jooksul (ühepäevast tähtaega ei saa kohtu arvates pidada kuidagi mõistlikuks), siis ei ole hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
8.Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostjalt ostetud dušialuse tõttu on hageja ümber ehitanud duširuumi, kuid kohtu arvates ei ole mõistlik arvata, et sellise kahju tekkimine oleks olnud hõlmatud poolte lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Mõistlik ei ole ka arvata, et kostja oleks pidanud ette nägema vale dušialuse müümisel hagejale, et hageja hakkab duširuumi ümber ehitama, et igal juhul saaks kasutada dušialust, mida hageja pole soovinudki ning need duširuumi ümberehitamise kulud peab kandma kostja.
9.Ei ole mõistlik arvata, et kui asi ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et see asi ei sobi ruumi, kuhu see oli kavandatud, siis peaks müüja kandma kõikvõimalikud kulud, et ümber ehitada see ruum. Kohtu arvates ei ole selline kahju iseenesest seotud dušialuse lepingutingimustele mittevastavusega. Vaidlust ei ole, et kostja oli nõus hagejale tarnitud vale toote asendama õige tootega. Seega on mõistlik arvata, et ostu-müügilepingu sõlmimisel nägid pooled ette, et kui dušialus ei sobi ostjale, siis on võimalik see ümber vahetada või tagastada müüjale.
10.Hageja ei ole tõendanud, et temal tekkinud kahju on selle tagajärg, et kostja tarnis hagejale vale dušialuse. Lähtudes eeltoodust ei oleks kohtu arvates põhjendatud kostjalt kahju väljamõistmine isegi juhul, kui arvata, et kostja oleks pidanud ette nägema, et hageja hakkab duširuumi ümber ehtitama, kulutades sellele 270,81 eurot. Kohtu arvates ei ole mitte kuidagi mõistlik arvata, et hageja sooviga kiiresti hakata kasutama dušialust või muul põhjusel peaks mingilgi moel kostja ette nägema võimaliku kahju tekkimise, mille kostja peaks hüvitama vaid seetõttu, et hageja hakkab oma ruumi ümber ehitama, et sobitada sinna toode, mida hageja poleks nagu soovinudki. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2-19-133279
12.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 05.03.2020 taotluse, milles hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et kostja esitas vastuse hilinenult. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ka hageja 05.07.2020 taotluse.
13.Maakohus jättis otsuses arvestamata hageja esitatud asjaolud ja tõendid. Hageja tõi esile, et kostja jättis rahuldamata hageja 07.10.2019 taotluse, millega hageja valis lepingulise õiguskaitsevahendina raha tagastamise. Maakohus jättis arvesse võtmata asjaolu, mille kohaselt müüja vastutab ostjale müüdud kauba lepingutingimustele mittevastavuse või puuduse eest, mis oli olemas asja üleandmise hetkel. Kui kostja oleks toodet enne hagejale transportimist kontrollinud, siis ei oleks kostja seda hagejale saatnud, mistõttu käitus kostja raskelt hooletult.
14.Maakohus ei võtnud arvesse ka asjaolu, mille kohaselt oli kostja teadlik või pidi teadma, et hagejal on toote saabumisega kiire ja toote taga seisab vannitoa ehitamine. Samuti jättis maakohus arvesse võtmata asjaolu, et kostja nõudis hagejalt vale toote tagastamisega seonduvate transpordikulude kandmist. Hagejale tekkinud kahju on otseselt seotud sellega, et kostja tarnis hagejale vale toote. Hagejal polnud võimalik aktsepteerida kostja poolt pakutud 45-päevast toote ümbervahetamise tähtaega ja oli sunnitud ümber ehitama vee ja kanalisatsioonitorutiku ning tegema ümber eelnevalt ehitatu. Kuna kostja oli ainuke sellise dušialuse müüja, siis ei olnud võimalik seda mujalt osta. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud digitoimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
17.Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus mh TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
18.Pooled ei vaidle, et nad leppisid septembris 2019 kokku, et hageja ostab kostjalt dušialuse tootekoodiga S0039-SET, mille eest hageja tasus 24.09.2019 kostjale ettemaksuna 269 eurot ja transpordi eest 36 eurot, kokku 305 eurot ning kostja pidi hagejale dušialuse tooma kokkulepitud kohta. Pooled ei vaidle, et kostja andis hagejale 17.10.2019 üle vale dušialuse (tootekood S0038-SET), mis oli õige tootekoodiga (S0039-SET) markeeritud pakendis, ja hageja teatas müügilepingule mittevastavusest kostjale 29.10.2019. Seega polnud maakohtus vaidlust, et kostja poolt hagejale üle antud dušialus ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1).
19.Vastavalt VÕS § 219 lg-le 1, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on müüdud asja mittevastavusest teatanud kostjale mõistliku aja jooksul. Pooled seda järeldust apellatsioonimenetluses vaidlustanud ei ole.
2-19-133279
20.VÕS § 222 lg 1 järgi võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega võrreldes ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja nõudis kostjalt mittevastava dušinurga asendamist, andes selleks tähtaja 1 päev. Vaidlust ei ole, et kostja oli nõus dušialuse välja vahetama või raha tagastama ning kostja teatas, et õige toote tarne võtab aega vähemalt 45 päeva (dtl 77). Seoses lepingule vastava dušialuse pika tarneajaga hageja ei soovinud vale dušialuse väljavahetamist (dtl 71-81, 278).
21.VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
22.Asendamiseks tähtaja 45 päeva andmisel viitas kostja oma tüüptingimustele, mis on avaldatud kostja kodulehel www.deko.ee. Kostja tüüptingimuste kohaselt Eesti sisesed saadetised jõuavad üldjuhul ostja määratud sihtpunkti 2-8 tööpäeva jooksul alates müügilepingu jõustumist. Väljaspool Eestit toimub kohaletoimetamine 14 kalendripäeva jooksul. Erandlikel juhtumitel on õigus kaup kohale toimetada kuni 45 kalendripäeva jooksul (dtl 152). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et 45 päeva dušialuse asendamiseks oli mõistlik aeg. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse järeldada, et 45 päeva oleks esiletoodud asjaoludel olnud mõistlik aeg. Pooltevaheline müügileping tuli täita Eestis, seega oli tegemist Eesti sisese tarnega, mille puhul ei saa kohtu arvates pidada 45-päevast asendamise aega mõistlikuks. Mõistliku aja määramine sõltub konkreetsetest asjaoludest. Praegusel juhul sai lähtuda ennekõike sellest, millise aja jooksul on kostja tavapäraselt lubanud e-poest ostmisel klientidele ostetud asja üle anda. Seega saab mõistlikuks ajaks lugeda mitte enam kui 8 tööpäeva. Juhul, kui võlausaldaja on andnud kohustuse täitmiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja, pikeneb see mõistliku ajani (VÕS § 114 lg 1). Vaidlust ei ole, et kostja ei ole pakkunud selle aja jooksul müüdud asja asendamist. Seega oli kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, kuid lepingust taganeda hageja ei soovinud, põhjendades seda asjaoluga, et tema poolt soovitud dušilaust ei olnud võimalik Eestis teistelt müüjatelt osta ja remonditöödega oli kiire.
23.Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostjal õigus VÕS § 115 järgi nõuda kahju hüvitamist juhul, kui müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 218 lg 1). Eelviidatud eeldused kahju hüvitamiseks on olemas. Kostja vastutust ei välista asjaolu, et toote tarninud tehas oli pakendanud dušialuse viisil, kus õige koodiga märgistatud pakendis oli vale toode. Ringkonnakohtu arvates on sellise toote ostjale üleandmisel müüja lepingut rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja võttis kostjalt mittekohase täitmise vastu ja sellega seoses tekkis talle kahju, mille hüvitamise nõude sai ta VÕS § 115 lg 1 järgi kostja vastu esitada.
24.Hageja kahju tekkis asjaolust, et ta oli sõlminud 28.10.2019 Mailen Grupp OÜ-ga töövõtulepingu (dtl 49–50) müügilepingule vastava dušialuse järgi ehitustööde tegemiseks ja kui selgus, et tegemist ei olnud õige dušialusega, siis hageja lasi tehtud tööd ümber teha, sõlmides selleks töövõtulepingu lisa 1 (dtl 48). Töövõtulepingu lisa 1 järgi pidi hageja tasuma ümberehitamiseks kuluva 11 tunni eest 231 eurot tööraha ja materjalide kulu oli 39,81 eurot, kokku 270,81 eurot. Ümberehitus anti üle hagejale töid teostanud isiku poolt 31.10.2019 (dtl
2-19-133279 51). Kostja väitis, et ümberehituse tegemist oleks saanud vältida, kui koheselt oleks dušialus üle vaadatud ja hageja esitatud piltidelt nähtub, et ainult torustikku oli vaja muuta. Üleandmise vastuvõtuakti järgi olid teostatud tööd kanalisatsiooni- ja veetorude teisaldamine ja ümberehitamine, WC-poti taguste seinaäärsete torude karbiku lammutamine ja uue karbiku ehitamine. Ringkonnakohtu arvates on eeltoodud tööd vajalikud kostja poolt saadetud mittevastava dušialuse paigaldamiseks. Hagejale ei saa ette heita, et ta alustas ehitamist ilma saadetud dušialust kontrollimata. Kuna tellitud dušialuse mõõdud olid teada ja saadetud dušialuse pakendil oli õige markeering, siis sai ehitaja neile toetudes alustada dušialuse paigaldamiseks vajalike töödega ilma eelnevalt dušialust kontrollimata.
25.Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel tuleb arvestada VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud piirangutega. Maakohus jättis hagi rahuldamata mh põhjusel, et kahju tekkimine ei olnud hõlmatud poolte lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuna hageja võttis vastu mittekohase täitmise, siis sai ta nõuda kostjalt mittekohase täitmisega tekitatud kahju. Ringkonnakohtu arvates on sellise kahju hüvitamine hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Müügilepingu rikkumisest tekkiva kahju hüvitamise eesmärgiks on tagada võlausaldajale mittekohase täitmise vastuvõtmisel võimalus saada hüvitust sellega tekkivatele kahjudele.
26.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei saanud ette näha vale dušialuse müümisel hagejale, et hageja hakkab duširuumi ümber ehitama, et igal juhul saaks kasutada dušialust, mida hageja pole soovinudki ning need duširuumi ümberehitamise kulud peab kandma kostja. Müües ebaõige asja, mida ei ole võimalik mõistliku aja jooksul asendada lepingule vastava asjaga, on müüjale ettenähtav, et ebaõige soorituse vastuvõtmisel võivad ostjale tekkida lisakulud. Seega on täidetatud VÕS § 127 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise eeldus.
27.Kostja poolt hagejale kokkulepitu asemel vale dušinurga üleandmise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kulud torustiku ümberehitamiseks tekkisid vajadusest kohandada valmisehitatud torustik üleantud lepingule mittevastava dušialusega.
28.Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaks alust järelduseks, et kostja poolt oli lepingu rikkumine vabandatav (VÕS § 103). Selliseks asjaoluks ei ole see, et dušinurga tootja oli juba vabrikus toote ebaõige tootekoodiga pakendanud. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastatavad asjaolud, mis võiksid olla aluseks kahju hüvitise vähendamisele VÕS § 139 järgi.
29.Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kostja hilines dušialuse üleandmisega, ei ole vaidluse lahendamisel olulised, kuna hageja võttis väidetavalt hilinemisega tarnitud dušialuse 17.10.2019 vastu ja ei ole üleandmise hilinemisega oma nõuet sidunud.
30.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et asjakohased ei ole hageja väited menetlusnormide rikkumisele tulenevalt hageja 05.03.2020 ja 05.07.2020 menetlusdokumentide arvestamata jätmisega. 05.03.2020 menetlusdokumendis palus hageja jätta tähelepanuta kostja vastuväited hagile, kuna need olid esitatud hilinemisega. 21.02.2020 taotles kostja hagile vastamise tähtaja pikendamist 1 nädala võrra, s.o kuni 02.03.2020 ja esitas vastuse hagile 02.03.2020. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus menetleda hilinenult esitatud dokumenti, kui see ei põhjusta menetluse viibimist. Ringkonnakohtul pole alust järeldada, et 02.03.2020 esitatud vastus hagile oleks põhjustanud menetluse viibimist. 05.07.2020 menetlusdokument oli esitatud kohtule pärast otsuse tegemist ja seda ei saanud ega pidanud maakohus arvestama.
2-19-133279
31.Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.