Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja on kostja liige. Kostjal on 4 jahtkonda, mis on MTÜS § 33 mõttes osakonnad. Hageja kuulub Pillapalu jahtkonda. Jahtkonda vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise küsimus on jahtkonna ainupädevuses. Pillapalu jahtkonna 02.02.2019 üldkoosolek tegi otsuse arvata jahtkonnast välja 3 liiget. Kostja juhatus tegi 26.12.2019 otsuse, mille p-ga 1 tühistas jahtkonna otsuse ja ennistas väljaarvatud liikmed tagasi Pillapalu jahtkonda. Otsus on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga. Ei seadus ega põhikiri ei näe ette, et juhatuse pädevuses oleks jahtkonna üldkoosoleku otsuse tühistamine. Juhatus tegi oma pädevuse piire ületava otsuse. Hageja palub tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 26.12.2019 otsuse punkt 1 Pillapalu jahtkonna 02.02.2019 üldkoosoleku otsuse tühistamise ja väljaarvatud liikmete ennistamise kohta Pillapalu jahtkonda, või, alternatiivselt, tuvastada selle otsuse tühisus, või, alternatiivselt, tuvastada, et see otsus on juhatuse pädevuse ületamise tõttu tagajärjetu. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja sisemisest struktuurist ja korraldusest tuleneb see, et jahtkonnad vastutavad juhatuse ees ning lõplikud otsused liikmeskonna osas teeb juhatus. Juhatuse roll on kontrollida ka seda, et kostja ja jahtkonnad toimiksid õiguspäraselt ning liikmete õigusi ei piirataks alusetult. Kostja juhatusele ei esitatud aluseid ega põhjendusi, mis oleks põhjendanud liikmete välja arvamist Pillapalu jahtkonnast. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas see, et isikud arvatakse välja ilma põhjusteta. Kuna ka kostja juhatus peab järgima hea usu põhimõtet, siis oleks hea usu põhimõttega vastuolus see, et kostja juhatus kinnitab Pillapalu jahtkonna otsust, mis on ebaseaduslik. Jahtkonna otsuse tegelik eesmärk oli juhatusele ebalojaalsete isikute väljaarvamine võimuvõitluse tõttu, selline eesmärk on vastuolus heade kommetega. 02.02.2019 jahtkonna üldkoosoleku koosoleku protokoll ei vasta ka seaduse nõuetele. Kohus on tuvastanud 02.02.2019 jahtkonna üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kostja juhatus ei oleks saanud kinnitada tühist otsust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastab 26.12.2019 kostja juhatuse koosoleku protokolli (dtl 5-7) alusel, et 26.12.2019 toimus kostja juhatuse koosolek, kus päevakorrapunktina 1 otsustati, et Pillapalu jahtkonna 02.02.2019 üldkoosoleku otsused T. K, M.-A. R ja R. L väljaheitmise kohta on tühistatud ning jahimehed on ennistatud Pillapalu jahtkonda. Hageja on esitanud nõude nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui

otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 7 käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Pooled ei vaidle, et hageja on kostja liige. Pooled vaidlevad, kas kostja juhatuse pädevuses oli jahtkonna üldkoosoleku otsuse tühistamine. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud kostja põhikirja (dtl 9-17) p 5.1 järgi on kostjas neli jahtkonda: Pillapalu, Raudoja, Vetla ja Pikva, mis tegutsevad kostja koosseisus osakondadena. MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 33 lg 1 järgi mittetulundusühingul võivad olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Osakonnad ei ole juriidilised isikud. Vastavalt MTÜS § 33 lg 2 osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas. Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele käesoleva seaduse §-des 18– 22, 24–26, 28–30 ja 32 sätestatut. Nähtuvalt 26.12.2019 kostja juhatuse protokollist sai kostja juhatus avalduse, milles palutakse tühistada 02.02.2019 Pillapalu jahtkonna üldkoosoleku otsus. Kohus tuvastab, et kostja juhatuse pädevuse näeb ette kostja põhikirja p 8.4. Põhikirjast ei nähtu, et juhatuse pädevuses oleks jahtkonna üldkoosoleku otsuste ümber vaatamine või neile esitatud kaebuste lahendamine. Samuti ei nähtu põhikirjast, et ette oleks nähtud, et jahtkonna üldkoosoleku otsused tuleks kostja juhatuse poolt kinnitada. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatu oleks tuletatav põhikirja p 5.4.4, mille kohaselt jahtkond on aruandekohuslane kostja juhatuse ees. Õigus saada aruandeid tegevuse kohta ei ole samastatav õigusega tühistada osakonna organi otsuseid. Kostja juhatusel puudus seega pädevus vastavalt põhikirjale 26.12.2019 otsuse vastu võtmiseks osas, mis puudutas jahtkonna üldkoosoleku otsuse tühistamist. Põhikirja p 5.3.1. järgi on jahtkonna õiguseks otsustada jahtkonna liikmeks saamine ja liikmeskonnast väljaarvamine. Kostja juhatuse pädevuses on p 8.4.3 järgi kostja liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine. Kostja juhatusel puudus seega pädevus vastavalt põhikirjale 26.12.2019 otsuse vastu võtmiseks ka osas, millega isikud ennistati jahtkonna liikmeks. Kohus ei nõustu kostjaga, et põhikirjajärgne regulatsioon oleks vastuolus seadusega. Seadus ei näe ette, et ühingu juhatusel peaks olema õigus tühistada osakonna organite otsuseid. Osakonna juhatuse otsuseid on võimalik vaidlustada MTÜS § 33 lg 2 II lause, § 24 lg 1 ja 7 järgi kohtus. Asjaolust, et osakonna organi otsus on omistatav kostjale, kostja juhatuse pädevust otsuse tühistamiseks tuletada ei saa. Nii kostja juhatus kui kostja osakonna üldkoosolek on mõlemad kostja organid, kelle tegevus on omistatav kostjale. Tulenevalt MTÜS § 33 lg 2 reguleerib pädevuse jaotust põhikiri. Kummalgi ei saa olla enamat pädevust, kui tuleneb põhikirjast. Kohus asub seisukohale, et kostja juhatuse 26.12.2019 päevakorrapunktis 1 tehtud otsus on vastuolus kostja põhikirjaga. Põhikirjast tuleneva pädevuse jaotusega ei seondu kostja sisulised etteheited jahtkonna üldkoosoleku 02.02.2019 otsusele, millega seoses on esitatud väljavõtted otsusest (dtl 54, 87), R. L pöördumine (dtl 55-57) ning revisjoniakt (dtl 58-60). Asjaolu, et kohus on tuvastanud jahtkonna üldkoosoleku 02.02.2019 otsuste tühisuse (kohtuotsus dtl 66-68) või et käesolevaks ajaks on otsustatud Pillapalu jahtkond kaotada (uus põhikiri dtl 88-95), ei puuduta hagiga vaidlustatud juhatuse otsuse kehtivust. Kohus rahuldab hagi ning tunnistab kostja juhatuse 26.12.2019 otsuse päevakorrapunktis 1 MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks. Kohtu hinnangul ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta jahtkonna 17.03.20 pöördumine (dtl 8) ega Pillapalu jahtkonna kodukord (dtl 18-27). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud menetluskulu riigilõivule ning lepingulisele esindajale. Hageja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane. Hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 300 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on lõiv tasutud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.