Harju Maakohus
Kohtunik
Kristi Rickberg
Kohtujurist
Kertu Altin
Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-144950
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital avaldus A. B.i vastu võla saamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: C. K. (PlusPlus Legal OÜ, epost xxx); Võlgnik: A. B. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx).
Resolutsioon
24.03.2021 esitas avaldaja lepinguline esindaja kohtule kompromisslepingu, mis on digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja võlgniku poolt. Kompromisslepinguga lepivad menetlusosalised kokku, et võlgnik kohustub avaldajale tasuma kokku 1 151,72 eurot igakuiste osamaksetena summas 35 eurot alates aprillist 2021 kuni märtsini 2022 ning summas 75 eurot alates aprillist 2022 kuni detsembrini 2022 ja viimase osamaksena summas 56,72 eurot jaanuaris 2023 iga kuu 20. kuupäevaks avaldaja arveldusarvele nr EExxx. Lepingus käsitlemata menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Kui võlgnik jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning võlgnik kohustub lepingu 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,061% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 817,12 eurot ulatuseni. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Avaldaja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EExxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et menetlusosaliste kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et menetlusosaliste kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Menetlusosalistevaheline kompromissleping on digitaalselt allkirjastatud avaldaja lepingulise esindaja ja võlgniku poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 45 eurot jääb võlgniku kanda, määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt menetlusosaliste poolt kompromisslepingus sätestatule. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata avalduse läbi vaatamata
jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kuivõrd Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 17.02.2021 määrusega on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud, on kohus seisukohal, et pool maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ei kuulu TsMS § 150 lg 3 alusel tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 2 on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.