Võlaõigus › Alusetu rikastumine

2-19-11638

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on J Li hagi A Ru ja E Pi vastu vallasasjade kostjate valdusest väljaandmise nõudes, kulutuste hüvitamise nõudes A Ru vastu ja võlgnevuse ning kulutuste hüvitamise nõudes E Pi vastu. Pooled otsustasid 24.03.2021 toimunud kohtuistungil lahendada vaidluse kokkuleppel ning esitasid kohtule hageja J Li ja kostjate A Ru ja E Pi lepingulise esindaja Philippe Hint ́i poolt allkirjastatud kirjaliku kompromissi, millega pooled leppisid kokku vallasasjade kostjate valdusest väljaandmise osas, kulutuste hüvitamise nõudes ning samuti selles, et poolte menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-19-11638 menetlus lõpetada. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ja pooled kinnitavad kompromissis, et on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest analoogia korras vastavalt TsMS § 432, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse samade isikute vastu vaidluses samal alusel sama nõude üle. Pooled lepivad kokku kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühele päevale.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada (TsMS § 431 lg 1). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

2-19-11638 Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg1). Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.