Pankrotiõigus

1

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud Võlgniku esindaja esitas 22.05.2025 pankrotiavalduse, mille kohaselt tegeleb võlgnik Viljandis meelelahutuskeskuse pidamisega. Tegevust alustati EAS-i starditoetusega 20 000 eurot, millest 3/4 on välja makstud ja 1/4 makstakse tingimusel, et 01.06.2026 täidetakse EAS seatud käibepiir 80 000 eurot. Ettevõtte tegevuse käivitamise aeg langes aega, mil algas Ukraina sõda ning sellega seonduvate sanktsioonide järk-järgulise kehtestamise tõttu on majanduskeskkond olnud ajas aina halvenev. Prognoosimatult on kasvanud (ning kasvavad edasi) sisendkulud, sh miinimumpalga määr, sellega seonduvad maksud, energiakulud, aktsiisid, käibemaks jms. Võlgnik tegutses üsna suurel rendipinnal, millega kaasnesid suured kommunaalkulud. Vaatamata üürileandjaga saadud kokkulepetele (jaanuaris/veebruaris maksab võlgnik ainult kommunaalkulusid), saabus ikkagi üüriarve. Klientide broneeringute arv kahanes. Võlgniku suhtes on alustatud likvideerimismenetlus, et peatada võlgade kuhjumine, lõpetati töölepingud ja anti ära üüripind. Võlgnikule kuulub raha 2,47 eurot pangakontol, raha 863,12 eurot EMTA ettemaksukontol ning mänguvarustus väärtuses 12 369,09 eurot. Muu vara puudub. Kohustusi on kokku vähemalt 45 670,89 eurot. Võlgniku varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. 02.06.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.07.2025 aruande. Ajutisel halduril oli võimalik esitada seisukoht talle kättesaadavate andmete alusel, kuna võlgniku juhatus ei esitanud ajutisele haldurile raamatupidamisarvestust ja -dokumente. Aruande kohaselt on võlgnikul raha arvelduskontodel 2,47 eurot, maksude ettemaks 863,33 eurot ning materiaalne vara (mänguvarustus) väärtuses umbes 1000 eurot. Kokkuvõttes on võlgnikul vara umbes 1865,80 euro väärtuses. Võlgnikul on maksunõuded 0,21 eurot, laenud ja võlakirjad 34 386 eurot ning tarnijate võlanõuded 11 284,89 eurot, kohustused kokku 45 671,10 eurot. Neile võib lisanduda Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt 2024.a antud starditoetuse 15 000 euro tagasinõue. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Ajutine haldur ei tuvastanud perspektiivikaid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri poolt kogutud informatsioon toetab juhtkonna antud teavet ja selgitusi maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur leidis, et puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui keegi deposiiti ei tasu, tuleks menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt kohtu 01.08.2025 nõudekirjale esitas võlgniku esindaja seisukoha dokumentide väljaandmise kohta. Esindaja sõnul ei ole võlgniku raamatupidamise algdokumendid kunagi tema valduses olnud. Esindaja esitas raamatupidajale nii suuliselt kui kirjalikult palve dokumentide edastamiseks, kuid tema palvet pole veel täidetud. Esindaja esitas ajutisele haldurile bilansi ja kasumiaruande. Esindaja märkis, et peale juhatusega seotud isikute, on ühingul vaid üks väline võlausaldaja, kes ütles esindajale, et ta ei kavatse pankrotimenetlust finantseerida. Ajutine haldur esitas täiendava arvamuse, mille kohaselt on võlgnikul pangakontodel raha 2,47 eurot, maksude ettemakseid 1191,65 eurot (MTA-s TSD ja maksuandmeid parandatud 2

12.08.2025) ning materiaalne vara kuni 1000 euro väärtuses. Võlgniku vara väärtus oluliselt ei ületa 2200 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 50 657,10 eurot (MTA intressinõue 0,21 eurot, laenud ja võlakirjad 36 271 eurot, tarnijate võlanõuded 14 385,89 eurot), millele võib lisanduda starditoetuse tagasinõue. Ajutise halduri hinnangul ei anna täiendav informatsioon alust muuta aruandes esitatud lõppjäreldust võlgniku maksevõime kohta. Võlgnik on endiselt püsivalt maksejõuetu. Kohus määras 19.08.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei maksnud deposiiti. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 50 657,10 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid 2,47 eurot, maksude ettemaksed 1191,65 eurot ja materiaalne vara kuni 1000 eurot, kokku mitte rohkem kui 2200 eurot. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune seaduslik esindaja Hannes Rosin. 3

Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 1779,40 eurot (koos käibemaksuga, taotlused esitatud 25.07.2025 ja 12.08.2025) ning palus selle välja mõista kohtu poolt õigeks peetavast allikast. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks 886 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot. Ajutise halduri taotluste kohaselt on tal kulunud aruande ja täiendava seisukoha koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 14,35h tunnitasuga 100 eurot, kokku 1435 eurot. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 1435 eurot. Tasule lisandub käibemaks, s.o 344,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1779,40 eurot. Ajutise halduri tasu tuleb kohtu hinnangul kanda võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri poolt nimetatud büroole. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.