22. märts 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-10924
Tsiviilasi
XX hagi CC ja YY vastu nõusoleku andmise kohustamiseks ning tahteavalduse asendamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilmar Straus Kostja I: CC (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) Kostja II: YY (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
22. veebruar 2021, hageja XX, hageja esindaja Ilmar Straus, kostja I CC osavõtul
RESOLUTSIOON:
Jätta CC vastuväide kohtu tegevuse kohta ja asja menetluse uuendamise taotlus rahuldamata.
Rahuldada XX (X) hagi CC (C) vastu nõusoleku andmise kohustamiseks ning tahteavalduse asendamiseks.
Kohustada CCe C, ik xxxxxxxxxxx) andma tahteavalduse, millega CC annab XXle (X, ik xxxxxxxxxxx) üle omandiõiguse OÜ Duo Sisutus (rg-kood 14590749) osale nimiväärtusega 750 eurot.
Kohtuotsus asendab CC tahteavaldust OÜ Duo Sisutus osa omandiõiguse üleandmiseks XXle (X).
Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
Kohustada XXa tasuma täitmise tagatise summas 300 eurot. Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS-s, makse selgitusse märkida
Tsiviilasi nr 2-20-10924 tsiviilasja number, kohustatud isiku nimi ja menetlustoiming, mille eest tagatis tasutakse, viitenumbrit ei ole vaja märkida. Maksedokument tuleb esitada viivitamata kohtule ja kostjale I.
Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui hageja on tasunud kohtu määratud tagatise.
Jätta menetluskulud CC kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC (C, kostja I) ja YY (kostja II) vastu OÜ Duo Sisustus (rg-kood 14590749, edaspidi ka osaühing) osa, vastavalt nimiväärtusega 750 eurot ja 1000 eurot, üleandmise tahteavalduse kohustamiseks ja asendamiseks. Hageja palub tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ning menetluskulud jätta kostjate kanda.
1.2.Esitatud asjaoludel olid hageja ja kostjad osaühingu osanikud. Hagejale kuulub osaühingu osa nominaalväärtusega 750 eurot, millega on esindatud 30% osakapitalist. Kostjale I kuulus osaühingu osa nominaalväärtusega 750 eurot, millega on esindatud 30% osakapitalist ja kostjale II kuulus osaühingu osa nominaalväärtusega 1000 eurot, millega esindatud 40% osakapitalist.
1.3.Kostjad võõrandasid neile kuuluvad osaühingu osad 09.06.2020 notariaalse osa müügilepinguga QQle (Q, ik xxxxxxxxxxx) kokku hinnaga 700 eurot. 300 eurot kuulus tasumisele kostjale I ja 400 eurot kuulus tasumisele kostjale II. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Tallinna notar E.P. poolt 09.06.2020 koostatud ja tõestatud osaühingu osade müügilepingu (tl 6-9).
1.4.Hageja sai osade võõrandamisest teada 16.06.2020. Osaühingu põhikirja 2.2 kohaselt on teistel osaühingu osanikel ostueesõigus, kui osaühingu osa võõrandatakse kolmandale isikule. Hageja tegi 19.06.2020 Pärnu notari M.J. juures ostueesõiguse teostamise avalduse, milles hageja teavitas kostjaid, et hageja soovib võõrandatud osaühingu osade suhtes teostada ostueesõigust. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Pärnu notar M.J. poolt koostatud ja tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse (tl 10).
1.5.Ostueesõiguse teostamise avaldused toimetas kostjale I kätte Pärnu kohtutäitur Rannar Liitma. Kohtutäitur toimetas kostjale I hageja ostueesõiguse teostamise avalduse kätte 2(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10924 26.06.2020. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt koostatud tahteavalduse või dokumendi kättetoimetamise akti (tl 11) ja menetlusdokumendi kättetoimetamise aruande (tl 12).
1.6.Ostueesõiguse avalduses informeeris hageja kostjaid, et hageja on broneerinud Pärnu notar M.J. juurde notariaja 03.07.2020 kella 15.00-ks. Hageja deponeeris enne tehingut notari deposiiti 700 eurot ülekandmiseks kostjatele. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja 30.06.2020 maksekorralduse (tl 16).
1.7.Kumbki kostja osade suhtes omandiõiguse üleandmise kokkuleppe sõlmimiseks notar M.J. büroosse 03.07.2020 kella 15:00-ks ei ilmunu, mistõttu hageja ei saanud ostueesõiguse lõpule viimiseks kostjatega osade omandi üleandmise kokkulepet sõlmida. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Pärnu notar M.J. poolt 08.07.2020 allkirjastatud tõendi (tl 14-15).
1.8.Hageja ei nõustu kostja I vastuväidetega. Ostueesõiguse teostamise avalduse sisust nähtub, et avaldus on adresseeritud Duo Sisustus OÜ müüjatele CCle ja YYle. Ostueesõiguse teostamise avaldus on kostjatele kätte toimetatud kohtutäituri poolt TMS §§ 212-216 reegleid järgides. Ostueesõiguse teostamisel astub eesõiguse teostaja ostja asemele, seega ei teki küsimust, milliseid lepingulisi kohustusi peab eesõiguse teostaja täitma. Pankrot ei ole ostueesõiguse teostamisel õiguslikuks takistuseks.
2.Kostja I poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja I vastuses hagile ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet ning nõuete aluseks olevate väidete õigsust. Kostja I vastuväite kohaselt ei selgu ostueesõiguse teostamise avaldusest kellele konkreetsele isikule on avaldus adresseeritud ning kostjale I ei ole hageja avaldust ostueesõiguse teostamise kohta tegelikult kätte toimetatud. Kostja I on seisukohal, et kuna ostueesõiguse avalduses ega kusagil mujal ei ole hageja avaldanud, et ta nõustub täitma notariaalaktis nr 1141 toodud kõiki tingimusi, on täitmata ostueesõiguse teostamise ja tahteavalduse asendamise eeldus – puudub hageja avaldus, et ta soovib teostada osade ostueesõigust osade müügilepingus toodud samadel tingimustel. Seega ei ole hageja ostueesõigust kehtivalt teostanud ning hagi tuleks jätta rahuldamata. OÜ Duo Sisustus pankroti väljakuulutamisest tulenevalt ei saa hageja realiseerida hagetavatest osadest tulenevaid õigusi, mistõttu tuleks hagi jätta läbivaatamata. Tõendeid kostja I ei esitanud.
2.2.Kostja I esitas kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel ja menetlussätete rikkumise kohta vastuväite. Kostja I heidab kohtule ette, et kohtukutses kohtueelistungile puudus informatsioon või viide sellele, et kohus planeerib minna vahetult eelistungilt üle kohtuistungile. Kohus vaatas asja läbi 22.02.2021 kohtuistungil vaatamata sellele, et kostja I avaldas, et ta ei nõustu hagiga ning ta ei suuda oma õigusi ja huve ilma advokaadiabita kaitsta. Kostja I arvamuse kohaselt kohus ei arutanud kohtuistungil asja õiguslikust ja faktilisest küljest igakülgselt, ei uurinud poolte poolt kohtule esitatud kõiki tõendeid ning ei arutanud kõiki vastuväiteid. Kostja heidab kohtule ette TsMS § 398 lg 1 ja 2 ning § 351 lg 1 rikkumist. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kostja I vastuväite lahendamine
3.1.Kohtu hinnangul on kostja I vastuväited üldsõnalised, ei lähtu tegelikest asjaoludest ning on esitatud eesmärgil menetlust venitada, milline käitumine on vastuolus menetlusosalise kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1 ja 2). Kohus jätab kostja I vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata allpool toodud põhjendustel.
3.2.Kõigepealt kohus märgib, et 03.12.2020 menetlusdokumendis kohus selgitas, et pooltel tuleb valmis olla selleks, et kohus võib asja arutamise istungi pidada eelistungi jätkuna. Kostja I ei ole välja toonud sätet, millise alusel oleks kohus pidanud pooltele kohtukutses selgitama 3(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10924 TsMS § 398 lg-s 2 sätestatud kohtu diskretsiooniõigust. Kohtukutse sisu on kindlaks määratud TsMS §-s 344, millisest ei nähtu kohtule etteheidetava puuduva informatsiooni esitamise kohustust.
3.3.Kostja I hagiga mittenõustumine ei ole selline asjaolu, milline ei võimalda kohtul minna asja arutamise istungile üle eelistungi jätkuna. Kohtule ei ole ka usutav kostja I väide, et advokaadi puudumine oli tingitud asjaolust, et kostjal I ei tekkinud võimalust sõlmida advokaadiga vastavat kliendilepingut. Kohtuistungil kostja I avaldas, et tal on kokkulepe esindaja osas olemas, samas viimases menetlusdokumendis ei ole kostja I lepingulise esindaja olemasolu jällegi märkinud (kohustus tuleb TsMS § 394 lg 3), kuigi kohtuistungi toimumisest kuni vastuväite esitamiseni jäi vahemikku 9 tööpäeva. See on kohtu hinnangul piisav aeg kokkuleppe olemasolu korral kliendilepingu allkirjastamiseks.
3.4.Kostja I heidab kohtule ette, et väidetavalt ei ole asjas tähendust omavad asjaolud piisavalt välja selgitatud, kõiki tõendeid uuritud ega arutatud kostjate poolt kohtule kirjalikult esitatud kõiki vastuväiteid (TsMS § 398 lg 2 ja § 351 lg 1 rikkumine). Kohtule jääb kostja I üldsõnaline etteheide ebaselgeks. Kostja I ei ole ka vastuväites kohtu tegevusele selgelt välja toonud, milline asjas tähtsust omav asjaolu jäi välja selgitamata ning milline oluline tõend väidetavalt uurimata. Kostja I avaldas kohtuistungil, et vastuse kohtule koostas advokaat, asjaolusid ei soovinud kostja I avaldada ega kohtuga arutada. Advokaat peab, koostades kliendi jaoks vastuse hagile, tulenevalt oma kutseoskustest lähtuma TsMS § 394 lg-st 2. Kohus selgitas kostjale I, mida peab vastus hagile sisaldama, hagi menetlusse võtmise määruses. Ebaõige on ka see kostja I vastuväide, et kohus ei ole arutanud kostjaga I kostjate poolt kirjalikult esitatud kõiki vastuväiteid. Kohus avaldas kostjatele oma seisukoha 03.12.2020 menetlusdokumendis. Kostjad 18.12.2020 menetlusdokumendis kohtu seisukoha osas oma arvamust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja I vastuväide kohtu tegevusele põhjendatud ning kohus jätab vastuväite ja sellega seonduva asja menetluse uuendamise taotluse rahuldamata.
4.Hagiavalduse osaline lahendamine
4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi kostja I vastu tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja I kanda. Kuna tsiviilasja menetlus hageja nõudes kostja II vastu jätkub, määrab kohus hüvitatavate kulude suuruse kindlaks pärast kostja II suhtes tehtud lahendi jõustumist.
4.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.3.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel sisuline vaidlus puudub: Hageja ja kostja I olid osaühingu Duo Sisustus osanikud. Hagejale kuulub osa nominaalväärtusega 750 eurot ning kostjale I kuulus osa nominaalväärtusega 750 eurot. Kostja I võõrandas 09.06.2020 osaühingu osa hinnaga 300 eurot notariaalse müügilepinguga kolmandale isikule. Osaühingu põhikirja punkt 2.2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus. Hageja tegi 19.06.2020 ostueesõiguse teostamiseks notariaalse avalduse. 4(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10924
4.4.Pooled vaidlevad selle üle, kas 19.06.2020 koostatud ja tõestatud notariaalaktiga on hageja poolt ostueesõiguse teostamiseks vajalikud eeldused täidetud, sh kas ostueesõiguse teostamise avaldus on kostjale I tegelikult kätte toimetatud ning kas hagetavatest osadest tulenevaid õigusi saab hageja realiseerida.
4.5.Äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 2 kohaselt osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Tulenevalt ÄS § 149 lg 2 kolmandast lausest kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Võlaõigusseaduse § 244 lg 3 tuleneb, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. VÕS § 244 lg 5 sätestab ostueesõiguse teostamise avaldusele müügilepingu vorminõude. ÄS § 149 lg 4 sätestab osa võõrandamise käsutustehingule notariaalse vormi. Vaidlust ei ole, et osaühingu osa müügi- ja loovutamise leping sõlmiti notariaalselt 09.06.2020, millest hageja sai teada 16.06.2020. Vaidlus ei ole ka selles, et hageja vormistas 26.06.2020 notari juures ostueesõiguse teostamise avalduse. Kohus tuvastab, et hageja tegi ostueesõiguse teostamiseks vajaliku avalduse seaduses sätestatud tähtajal ja vormis.
4.6.VÕS § 244 lg 4 kohaselt ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS § 244 lg 1 sätestab, et ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ekslik on kostja I seisukoht, et ostueesõiguse teostamise avaldusest peab selguma, kellele konkreetsele isikule on avaldus adresseeritud ning ostueesõiguse teostaja peab avaldama, et ta nõustub täitma notariaalaktis toodud kõiki tingimusi. Ostueesõiguse teostamisel on avalduse adressaat (müüja) ja sisu (lepingusse astumine samadel tingimustel) sätestatud seaduses ning seda ei pea ostueesõiguse teostamise avalduses eraldi rõhutama/välja tooma. Ostueesõiguse teostamise avalduses on hageja avaldanud, et soovib kasutada temale kui osaühingu osanikule kuuluvat ostueesõigust, mis tuleneb 09.06.2020 kostja I, kostja II ja kolmanda isiku vahel sõlmitud osaühingu osa notariaalsest müügilepingust. Kohus tuvastab, et ostueesõiguse teostamise eeldused olid 19.06.2020 notariaalses ostueesõiguse teostamise avalduses täidetud.
4.7.Kostja I on seisukohal, et hageja ei ole OÜ Duo Sisustus osade suhtes kehtivalt ostueesõigust teostanud põhjendusel, et ostueesõiguse avaldus ei ole kostjale I tegelikult kätte toimetatud. Kohus kostjaga I ei nosutu. Kostja I ei ole kirjalikes menetlusdokumentides vaidlustanud kohtutäitur Rannar Liitmaa dokumentide kättetoimetamise akti (tl 11) ja aruannet (tl 12), kohtuistungil kostja I kinnitas kohtule, et dokumentide kättetoimetamise aktis nähtuv allkiri on tema oma. Kohus tuvastab, et kostja I sai Pärnu notar M.J. poolt 19.06.2020 koostatud ja tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse kätte 26.06.2020.
4.8.Osaniku ostueesõiguse teostamisega kaasneb VÕS § 244 lg 6 kohaselt osa üleandmise (loovutamise) käsutustehingu tühisus. Hagejal on õigus esitada müügilepingu täitmise nõue ja nõuda kostjalt I osaühingu osa omandamiseks vajaliku käsutustehingu sõlmimiseks tahteavalduse tegemist. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus asendab kostja I tahteavalduse kohtulahendiga.
4.9.OÜ Duo Sisustus pankrot ei oma ostueesõiguse teostamisel tähtsust. Osaühing on juriidiline isik, kelle õigusvõime tekib registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõpeb registrist kustutamisega (TsÜS § 45 lg 2) Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) §1 lg-st 1 on pankrot võlgniku (käesoleval juhul OÜ Duo Sisustus) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. 5(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10924 Seadusandja ei sätesta osaühingu pankrotis oleku ajal osanikule keeldu osaühingu osa võõrandamiseks. Pankrotiseaduse mõistes saab käsutuskeeldu kohaldada võlgniku varale (PankrS § 20 lg 1) Osaühingu osa käesolevas vaidluses ei kuulunud osaühingule, seega ei ole selle suhtes ka käsutuskeeldu. Seega on ekslik kostja I väide, et hageja ei saa hagetavatest osadest tulenevaid õigusi realiseerida.
5.1.Hageja on taotlenud hagis kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kostja ei ole hageja taotluse kohta seisukohta võtnud.
5.2.Tulenevalt TsMS § 469 lg-st 1 tunnistab kohus poole taotlusel otsuse viivitamata täidetavaks tingimusel, et taotlev pool annab täitmise tagatise. Seaduses ei ole ette nähtud erinõudeid viivitamatu täitmise taotluse sisule ning taotluse põhjendamine ei ole praktiliselt vajalik. Tagatise andmisel peab kohus taotluse rahuldama sõltumata sellest, kas ja mil moel viivitamatu täitmise vajadust põhjendatakse. TsMS § 469 lg 1 sõnastusest ja Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole kohtul õigust taotluse lahendamisel hinnata seda, kas sissenõudjal on piisav huvi otsuse viivitamatu täitmise vastu (vt RKTKm 23.02.2011, 3-2-1-158-10, p 9), ega keelduda taotluse rahuldamisest seetõttu, et viivitamatu täitmine põhjustaks kostjale kahju (vt RKTKo 13.03.2013, 3-2-1-11-13, p 13).
5.3.TsMS § 469 lg 2 kohaselt viivitamatu täitmise tagatis peab katma kahju, mis võib võlgnikule tekkida otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu. TsMS § 194 lg-st 1 tuleneb, et kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus.
5.4.Riigikohus on rõhutanud, et määratava tagatise suurus peab vastama võlgniku võimalikule kahjule (vt RKTKm 23.02.2011, 3-2-1-11-13, p 12). Käesoleva otsuse viivitamata täitmisega tekib kostjal I kohustus tagastada kolmandale isikule osa eest saadud 300 eurot, muude võimalike kahjude tekkimist kostjale I seoses otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamisega ei ole käesoleva tsiviilasja raames kohtule nähtavad. Kuigi hageja on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et hageja on tasunud notari deposiidikontole ostueesõiguse teostamise avalduse vormistamisel 700 eurot, so osaühingu osade müügihind kokku (300€+400€) (tl 16), ei täida see kohtu hinnangul TsMS § 469 lg-s 1 sätestatud eesmärki, mistõttu kohustab kohus hagejat tagatist andma ning kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui hageja on kohtu määratud tagatise tasunud.
6.Menetluskulud
6.1.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud kostja I kanda. 6.2 TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna käesolev kohtuotsus on asja osaliselt lahendav lõpplahend, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10924 Anu Talu kohtunik
7(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.