Blumberg Industries Estonia OÜ hagi RT3 OÜ vastu kahjuhüvitise ja lisanduva viivise nõudes. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
RT3 OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Blumberg Industries Estonia OÜ (registrikood 12313262), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres esindajad ringkonnakohtus Past Kostja RT3 OÜ (registrikood 12426326), lepinguline esindaja Ervin Nurmela Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7906 muutmata osas, millega maakohus jättis Blumberg Industries Estonia OÜ-lt RT3 OÜ kasuks välja mõistmata menetluskulud 4293,79 eurot ületavas osas ja poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena Blumberg Industries Estonia OÜ-lt RT3 OÜ kasuks välja mõistmata menetluskulud 3642,54 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.
2.Jätta RT3 OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud Blumberg Industries Estonia OÜ (hageja) 21. mail 2018 maakohtule esitatud hagi Mere Arendus OÜ, kelle õigusjärglaseks on RT3 OÜ (kostja) vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahjuhüvitise ja lisanduva viivise nõudes.
Harju Maakohus rahuldas 20. septembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning jättis hageja menetluskulud 8,76% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91,24% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 9. oktoobri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jaotas menetluskulud järgmiselt: maakohtu menetluskulud jätta 94% ulatuses hageja kanda ja 6% ulatuses kostja kanda; ringkonnakohtu menetluskulud jätta 93% ulatuses hageja kanda ja 7 % ulatuses kostja kanda. Riigikohus keeldus 4. jaanuari 2021. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlemisest ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Hageja lepinguline esindaja on 21. juunil 2018, 31. juulil 2019 ja 7. septembril 2020 esitanud kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 2100 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 1800 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 6822,50 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 54,58 tundi. Hageja menetluskulud on kokku 10 722,50 eurot.
3.Kostja lepinguline esindaja on 31. juulil 2019 ja 10. septembril 2020 esitanud kohtule avaldused menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud seisnevad vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivus 750 eurot ja lepingulise esindaja kuludes 4307,60 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja maa- ja ringkonnakohtu menetluses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 39,16 tundi. Kostja menetluskulud on kokku 5057,60 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 16. veebruari 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 651,25 eurot ning kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4293,79 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3642,54 eurot. Maakohus jättis hageja viivise väljamõistmise taotluse rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 2100 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1800 eurot põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus vähendas hageja lepingulise esindaja 21. septembri 2019. a seisukoha koostamisega seotud toimingute ja eelistungil osalemise ajakulu, pidades kokkuvõttes hageja lepingulise esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses 38,16 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 12,92 tunni ulatuses. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 125 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud määradega. Kostja vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohus vähendas kostja lepingulise esindaja 2. veebruari 2020. a vastusega tutvumise ajakulu, pidades kokkuvõttes kostja lepingulise esindaja toiminguid põhjendatud ja vajalikuks maakohtu menetluses 24,16 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 14,25 tunni ulatuses. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 110 eurot (käibemaksuta) on tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgem hind, mis on põhjendamatu. Vaidlus oli sisuliselt keskmise keerukusega ning tõendite maht ja vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks. Kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud 2 (6)
töötunnihind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, luges maakohus käesolevas asjas mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5 ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4653,42 eurot ja poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena menetluskulud 4002,17 eurot. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud kostja esindaja tunnitasu ja maakohtu põhjendused on selles osas solvavad. Kohus ei seostanud oma seisukohta konkreetse kaasuse ja selles kaasuses esindamisega. Tegemist on tavapärasest keerukama vaidlusega, sest esindajad pidid analüüsima ehitusekspertiise. Samuti ei saa esindaja kvalifikatsiooni hindamisel lähtuda pelgalt kutseühingusse kuulumisest. Kostja esindaja on tegutsenud õigusnõustamise valdkonnas üle 16 aasta ja tema klientide hulka kuuluvad mitmed Eesti suurimad kinnisvaraarendusettevõtted. Lisaks saavutas kostja esindaja oma kliendile mõlemas kohtuastmes positiivse tulemuse. Kuivõrd poolte esindajad esindasid oma kliente täpselt samasuguse keerukusega vaidluses, siis kohtles maakohus esindajaid vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 7 ebavõrdselt, kui leidis, et ühe esindaja tunnitasu 125 eurot on mõistlik ja põhjendatud, kuid teise esindaja tunnitasu tuleb vähendada 110 eurolt 100 euroni. Samuti on kostja mitteadvokaadist esindaja suutnud sama vaidluse lahendamiseks kulutada oluliselt vähem aega kui hageja advokaadist esindaja. Lisaks ei ole kohus esile toonud, milline on õigusbüroode keskmine tunnihind, millega kostja esindaja tasu võrreldi. Kohtupraktikas on leitud, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Praegusel juhul ei ületa tunnitasu 110 eurot oluliselt keskmist õigusteenuse eest makstavat tunnitasu.
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 4293,79 eurot ületavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 4) ja pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust hagejalt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud 3642,54 eurot ületavas osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause alusel jõustunud. Kuivõrd kostja on selgitanud, et vaidlustab maakohtu määruse vaid kostja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamise osas ega teinud muus osas maakohtule etteheiteid, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes kostja lepingulise esindaja tunnitasu hindamise osas.
10.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 3 (6)
lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-16, p 56).
11.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja töötunni hinna 110 eurot (käibemaksuta) asemel põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot (käibemaksuta). Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust vähendanud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus ei ole esile toonud, milline on õigusbüroode keskmine tunnihind, millega kostja esindaja tasu võrreldi ning kohtupraktikas on leitud, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot on põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja kõnealused väited alust vaidlustatud määruse muutmiseks.
12.1.Kolleegium selgitab, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
13.novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kostja esindaja töötunni hind 110 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Esindajaks ei ole advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab ka hageja vastuses määruskaebusele esile toodud õigusbüroos OÜ HUGO tegutsevate juristide tunnitasumäärad, mis jäävad nimetatud vahemikku või on isegi väiksemad.
12.2.Kolleegium märgib, et kostja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 2-17-10348 leidis Riigikohus küll, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul, aga arvestada tuleb ka nimetatud asja keerukusega. Nii tuli kõnealuses asjas kohaldada rahvusvahelist kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR), autoveoseadust ja Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelist rahvusvahelist autoveo kokkulepet (vt Riigikohtu 28. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 217-10348/38). Samuti on kolleegiumi hinnangul asjakohatu kostja väide, et ringkonnakohus ei ole asjas nr 215-8367 muutnud maakohtu seisukohta, et juristi mõistlik tunnitasu on 120 eurot. Arvestades, et selles asjas esitas maakohtu määrusele kaebuse vaid hageja, siis kontrollis ringkonnakohus maakohtu järeldusi kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel, leides, et maakohus on õigesti pidanud mõistlikuks tasumäära 102 eurot tunnis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-8367/105, p 5). Kolleegium märgib, et ka kostja viidatud ringkonnakohtu lahendis asjas nr 2-18-17707 pidas ringkonnakohus kohaseks juristist esindaja tasumäära 100 eurot tunnis (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17707/30, p-d 3 ja 13). Seega vastab maakohtu põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tasumäär 100 eurot tunnis kohtupraktikale.
12.3.Kuigi kostja on ka esile toonud, et kostja mitteadvokaadist esindajal kulus menetlustoimingutele vähem aega kui hageja advokaadist esindajal, siis ei anna ainuüksi see alust pidada põhjendatuks kostja esindaja töötunni hinda, mis ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 4 (6)
13.Samuti ei nõustu kolleegium kostja etteheitega, et maakohus ei arvestanud kostja esindaja tunnitasu hindamisel konkreetset kaasust ega ka seda, et kostja esindaja saavutas oma kliendile mõlemas kohtuastmes positiivse tulemuse.
13.1.Kolleegium märgib, et vaidluse lahendamise tulemusest sõltub menetluskulude jaotus. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest ning menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus arvesse võtnud läbitud kohtuastmete arvu, vaidluse ajalist kestvust, tõendite mahtu, asja keerukust, samuti kohaldatavaid õigusakte (vt maakohtu määruse p 19).
13.2.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et tegemist oli tavapärasest keerukama vaidlusega, sest esindajad pidid analüüsima ehitusekspertiise. Kolleegium selgitab, et asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata nii toimikumaterjale kui ka arvesse võtta, kas esines vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes arvesse vajadust eriteadmiste järele (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-112-09, p 17). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et asi on keskmise keerukusega. Praeguses asjas esitas hageja ühe eksperdihinnangu (kd I, tl 44–53), milles esitatud järelduste ümber lükkamiseks tugines kostja enda esitatud kahele asjatundja arvamusele (kd I, tl 162–177; kd II, tl 9–11). Kolleegiumi arvates ei olnud kostja jaoks hindamist vajavate tõendite maht suur ega olnud tegemist eriti keerulise vaidlusega, mis nõuab mingis valdkonnas esindajalt spetsiifilisi teadmisi. Sealjuures on maakohus põhjendatult asja keerukuse hindamisel arvestanud ka seda, et praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega.
14.Lisaks tugineb kostja määruskaebuses sellele, et maakohus kohtles esindajaid vastuolus TsMS §-ga 7 ebavõrdselt, kui leidis, et samasuguse keerukusega vaidluses on hageja esindaja tunnitasu 125 eurot põhjendatud, kuid kostja esindaja tunnitasu tuleb vähendada 110 eurolt 100 euroni. Kolleegium selgitab, et TsMS § 7 kohaselt peab kohus tagama, et pooltel oleks võrdne võimalus oma menetlusõigusi teostada. Poolte menetlusliku võrdsusega ei seondu poolte esindajate tunnitasumäär, mis ei pea kolleegiumi arvates olema samas asjas võrdne. Nii on ka kohtupraktikas leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Sealjuures on Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh konkreetse esindaja kvalifikatsioonist (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
15.Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus on esindaja kvalifikatsiooni hindamisel lähtunud pelgalt kutseühingusse kuulumisest. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tunnitasumäära hindamisel arvestanud, et kostja esindaja on jurist, kes advokatuuri ei kuulu.
15.1.Kolleegium selgitab, et praktikas on kohtud advokatuuri liikmeks mitteoleva lepingulise esindaja puhul pidanud põhjendatuks madalamaid tunnitasumäärasid, kui seda on advokaatidel. Siinjuures on kohtud arvesse võtnud, et advokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest (AdvS) tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Iga advokaat on kohustatud oma õigusalast kvalifikatsiooni hoidma ja läbima selleks perioodilise õigusalase täiendusõppe (AdvS § 341 lg 1, § 44 lg 2). Samuti sätestab AdvS advokaadile tema kutsetegevuses mitmeid teisi kohustusi ja standardeid (nt AdvS § 40 lg 2, 5 (6)
§ 44 lg-d 1 ja 4, § 45). Advokaati võidakse seaduse või kutse-eetika rikkumise korral karistada distsiplinaarkorras, samuti on advokatuuril õigus nõuetele mittevastava advokaadi puhul peatada tema kutsetegevus või arvata või heita advokaat advokatuurist välja (AdvS § 46, § 19, § 35–37). Seega võib advokaadist esindaja tunnitasumäär olla eelduslikult kõrgem kui esindajal, kes advokatuuri ei kuulu.
15.2.Sealjuures nähtub ka TsMS § 218 lg-st 3, mis nõuab, et menetlusosalisel oleks Riigikohtus vandeadvokaadist esindaja, et TsMS kohaselt on vandeadvokaadil tavapärasest kõrgem õigusalane kvalifikatsioon. Esindaja kvalifikatsioonist on asjakohane lähtuda tunnitasu põhjendatuse hindamisel (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14).
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.