2-20-12299/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb MTÜ-l Oskus ja Kogemus tasuda Tallinna linnale menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Tallinnas xxxx // xxxx asuv I korruse äriruum xxxx ja ruumid 22-27 (korter 2a) kuuluvad Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja Mittetulundusühing Oskus ja Kogemus sõlmisid 11. augustil 2014 äriruumi üürilepingu nr xxxx, mille alusel anti mittetulundusühingule õigus kasutada xxxx // xxxx asuv I korruse äriruumi xxxx ja ruume 22-27, üldpinnaga 75,6 m2. Pooltevaheline leping oli tähtajaline ja kehtis kuni 11. augustini 2019. Hageja saatis 27. juunil 2019 kostjale kirja lepingu lõpetamise kohta. Hageja saatis 15. augustil 2019 kostjale kirja, milles teavitas, et ruumid tuleb vabastada hiljemalt 26. augustiks 2019. Kostja esindaja äriruumide üleandmiseks kohale ei tulnud, vaid andis ruumide otsese valduse üle 5. septembril 2019. Selle kohta on koostatud vara üleandmise vastuvõtmise akt. Alates nimetatud kuupäevast peatati üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustus. Vastavalt poolte vahelistele suulistele läbirääkimistele kohustus kostja likvideerima võlgnevuse 2020. aasta märtsiks. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Kostjale väljastatud arvetest nähtub, et tal on hageja ees üüri- ja kõrvalkulude ning kahjuhüvitise võlgnevus perioodi 1. veebruar 2019 kuni 5. september 2019 eest summas 5029,71 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud äriruumi üürileping nr xxxx, mis lõppes tähtaja möödumisel 11. augustil 2019 ning kostja on

5.septembrini 2019 hagejale kuuluvat äriruumi, oli hagejal perioodil 12. august 2019 – 5. september 2019 õigus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevalt kahjuhüvitist, mis vastab poolte vahel varasemalt üürilepingust tuleneva üüri suurusele. Kuu üürimääramine oli 671,65 eurot ja seega perioodi 12. august 2019 – 6. september 2020 kuulub proportsionaalselt päevade arvule tasumisele kahjuhüvitis summas 558,21 eurot. Tallinna Linn palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja üürivõlgnevus 3041,77 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 1429,73 eurot ning lepingu lõppemise järgne kahjuhüvitise 558,21 eurot (võlgnevus kokku summas 5029,71 eurot) ning menetluskulu 425 eurot ning määrata kohtulahendis, et hüvitamiseks kuuluvatelt menetluskuludelt on Mittetulundusühing Oskus ja Kogemus kohustatud tasuma kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 425 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni