lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-100350/19

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-100350/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1324
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-100350

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi XX vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. veebruari 2021 otsus

Tsiviilasja hind

65 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Berit Koks Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Keelduda AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile pooltele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad AS-i ÜHISTEENUSED kanda, välja arvatud kaebuselt tasutud riigilõiv, mille apellant võib paluda tagastada. Jätta apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 6. jaanuaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) võla saamiseks. Viidatud kohtu 11. märtsi 2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus, sest kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Nõue anti üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 2. aprillil 2020 maakohtule hagi kostja vastu 65 euro nõudes. Nõue koosnes leppetrahvist 35 eurot ja sissenõudmiskulust 30 eurot. Hageja väitel:  sõidukile registreerimisnumbriga XXXXXX (edaspidi: sõiduk) vormistati
28.augustil 2019 kell 20.06 trahv 35 eurot, sest Narvas aadressil Joala 23c on lubatud parkida ainult lubade alusel, aga sõidukil vastav luba puudus;  leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele. Maksetähtaeg oli 14 päeva, aga leppetrahv on tasumata;  vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki vastutav kasutaja või omanik leppetrahvi vormistamise ajal kostja;  hageja volitusel tegeles võla sissenõudmisega inkassoettevõte. Pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist tuvastas hageja tasulise päringu alusel liiklusregistrist kostja andmed ja jätkas ise sissenõudmismenetlust. Sissenõudmiskulu on 30 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:  kostja pole sõidukit 28. augustil 2019 Narvas Joala 23c parkinud, seega pole ta kohustust rikkunud. Sõiduki omanik pole alati sõidukijuht;  hageja viidatud parkimistingimusi korraldav märk ei asu parklasse sisenemise alal ega ole nähtav. Märk asub parkla taga pimedas nurgas. Samas märgi mõju piirkond on märgi taga. Samuti puudub parklasse sisenemisel tõkkepuu;  piisav ei ole leppetrahvi nõude paigutamine kojamehe vahele ja nõudes üksnes sõidu sõiduki registreerimismärgi näitamine. Leppetrahvi nõude esitaja peab tuvastama sõidukit juhtinud isiku;  hageja esitatud fotodest ei ole võimalik aru saada, millal need on tehtud. Osa fotosid on tehtud 24. oktoobril 2019, st mitu kuud hiljem.

MAAKOHTU OTSUS

4.Maakohus jättis 4. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja märkis, et kostjal kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Hageja ei saa kostjalt nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 alusel kohustuse täitmist ega VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid. Hageja ei tõendanud, et sõiduki kasutaja või omanik parkis 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas, Joala 23c ees ja sõlmis sellega parkimislepingu. Hageja esitatud fotodelt ega geoportaali väljavõttelt ei nähtu, kus sõiduk 28. augustil 2019 kell 20.06 parkimist keelava märgi suhtes asus. Hageja esitatud skeemi, fotode ja geoportaali väljavõtte järgi asuvad nii märk kui ka parkimiskorralduse tingimused tänava poolt vaadates ehitisest vasakul. Sama ehitise ette saab sõita vaid paremalt. Seega on märk ja tingimused juhile äärmiselt raskesti nähtavad. Lisaks ei ole sõiduki kohta tehtud fotodelt võimalik tuvastada, millal need tehti. Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks.

2 (4)

APELLATSIOONKAEBUS

5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 8. märtsil 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:  maakohus leidis valesti, et sõiduki kohta tehtud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, millal need tehtud on. Fotode failiinfos on nende tegemise kuupäev ja kellaaeg;  maakohus järeldas ekslikult, et võimalik ei ole määrata sõiduki asukohta märgi suhtes. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et kogu Joala 23c kinnistul oleva hoone esine jääb liikluskorraldusvahendil märgitud 25 m sisse;  maakohus järeldas valesti, et parkimiskohale on võimalik sõita ainult paremalt poolt ning kohale sõites ei ole võimalik märki näha. Fotodelt nähtub, et sissesõit parkimisalale on hoonest vasakul ja paremalt pole võimalik parkimisalale siseneda, kuna seal asetsevad teepiirded. Samuti nähtub fotodelt, et liikluskorraldusvahendid on näha parklasse sissesõidul nii otse kui ka külje pealt parkimisalale vaadates.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
8.Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Otsuses kaebekorra märkimine pole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos selles viidatud varasema praktikaga).
9.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Tõendatud pole hageja väide sõiduki parkimise kohta 28. augustil 2019 kell 20.06 Narvas aadressil Joala 23c. Eelkõige pole tõendatud sõiduki parkimise aeg. Hagiavalduse lisa nr 2 (dtl 27) kajastab väidetavalt sõiduki parkimise aega, aga see on pdf-tüüpi fail, mille põhjal ei saa parkimise kuupäeva ega kellaaega tuvastada. Samuti pole tõendatud, et parklasse sõites saab autojuht parkimistingimustega tutvuda. Hageja esitatud fotodelt nähtub, et parkimistingimused asuvad parkla tagaküljes (tõend nr 3, dtl 29) ja parkla sissesõidu juures pole tingimuste kohta silti ega märget, et tegemist on tasulise parklaga (tõend nr 9, dtl 74). Hageja esitatud skeemi (tõend nr 4, dtl 30) järgi paiknes sõiduk nii, et selle juurest polnud parkimistingimused nähtavad. Seega järeldas maakohus õigesti, et kostjal ei tekkinud leppetrahvi maksmise kohustust, kuna pooled ei sõlminud parkimislepingut. 3 (4)
11.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.
12.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud (v.a riigilõiv, vt järgmine p 13) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks ja nii ei teki kostjal apellatsioonimenetluses kulusid. Järelikult pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
13.Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalsel)

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja