Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-11792 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja, tutvunud laenuandja üldtingimustega, Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehega ja hinnakirjaga, sai laenusaajana võimaluse kasutada laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt väljastatud krediiti, leping on tähtajatu. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 47,8515 % aastas ja krediidikulukuse määraks 59,87 % aastas, viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 47,8515 % aastas. Alates 07.09.2016 on kostja teinud väljamakseid nii, et põhivõlgnevuseks on kujunenud laenujääk viimasest perioodist 738,35 eurot ning kasutatud limiit 61 eurot, kokku 799,35 eurot. Intress on arvestatud samal meetodil, võttes arvesse sooritatud tagasimakseid, mida on tehtud alates 07.09.2016 ning moodustanud 106,55 eurot 02.10.2019 seisuga summas 10 eurot ja 15,25 eurot ning 24.05.2019 seisuga on jääk summas 738,35 eurot. 12.06.2019 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevusest, samuti 20.06.2019. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 23.07.2019 on kostjale edastatud arve maksetähtajaga 07.08.2019. 06.08.2019 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja ei ole inkassomenetluse raames tagasimakseid teostanud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning edastatud arvet on kostja põhivõlgnevus hageja ees 799,35 eurot, mis sisaldab laenu jääki 738.35 eurot ja kasutatud limiiti 61 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi määraga 0,1311 % päevas summas 106,55 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata

2-20-11792 jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivist 0,1311 % alates laenulepingu ülesütlemisest 21.08.2019 kuni 12.08.2020 (hagiavalduse esitamiseni). Seega moodustab viivise suuruseks alljärgneva arvestuse alusel 373,83 eurot alljärgneva arvestuse alusel: alates 21.08.2019 kuni 12.08.20202 357 päeva eest võlalt 799,35 eurolt määraga 0,131% vastavalt 373,83 eurot. Hagiavalduses ja täpsustatud hagiavalduses palub hageja palub kostjalt välja mõista 799,35 € ulatuses põhivõlga, 106,55 euro ulatuses intressi ja 373,83 euro ulatuses viivist, riigilõivu 200 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni nende tasumiseni. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult kohtutäituriga 10.02.2021.a. (Kohtuinfosüsteemi kanne 10s, 15.02.21, täituri akt). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.