Tartu Maakohus
Asja menetlev kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-20-145512
Tsiviilasi
O. A. F. hagi E. M. vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: o. A. F.; registrikood XXX; asukoht XXX. Hageja esindaja: M. A., e-post XXX Kostja: E. M., isikukood XXX; elukoht XXX.
Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. M. võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna E. M. ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 19. jaanuari 2021 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 20. jaanuaril 2021 hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja esitas 17. veebruaril 2021 oma nõude ja selle põhjenduse.
Kohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 17 lg 1 p c näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks määruse neljanda jao alusel, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu A. V. ja kostja vahel 27. novembril 2013 sõlmitud vaatajakaardi üüri- ja abonementlepingust, millega A. V. võttis endale kohuse osutada kostjale telekommunikatsiooniteenust XXX. Kostja sõlmis lepingu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks, so isikliku eratarbimise vajaduse rahuldamiseks. Kostja sõlmis lepingu seega tarbijana oma majandus- ja kutsetegevusest sõltumatul eesmärgil. Lepingu kohaselt oli kostja elukoht lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis aadressil XXX. Lepingust nähtub, et A. V. asukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti Eesti Vabariigis ning et A. V. tegutses lepingu sõlmimise ajal Eesti Vabariigis telekommunikatsiooniteenuse pakkumisega. Kostja sõlmis lepingu telekommunikatsiooniteenuse saamiseks seega isikuga, kes tegeles lepingu sõlmimise ajal kostja alalise elukoha liikmesriigis telekommunikatsiooniteenuse pakkumisega. Kohtualluvus tuleb määruse nr 1215/2012 art 17 lg 1 punktist c tulenevalt seega määrata kindlaks määruse nr 1215/2012 neljanda jao alusel. Teine lepingupool võib määruse nr 1215/2012 neljanda jao art 18 lg 2 kohaselt algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Sellest sättest võib kõrvale kalduda üksnes määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele vastava kohtualluvuse kokkuleppe alusel. Hagiavalduse kohaselt lahendatakse A. V. tüüptingimuste punkti 11.1 kohaselt kohtuvälise kokkuleppeni mittejõudmise korral vaidlus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Hagiavaldusele lisatud A. V. tüüptingimuste punktis 11.1 ei ole kohtualluvuse kokkulepet Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kasuks sõlmitud. A. V. tüüptingimuste punkt 11.1 reguleerib kaebuste esitamist A. V. ega käsitle pooltevahelist kohtualluvuse kokkulepet. A. V. tüüptingimuste p 11.2 näeb ette, et pooled püüavad lahendada lepingust tulenevad vaidlused läbirääkimiste teel. Kui pooled ei saavuta kokkulepet, lahendatakse vaidlused seadustega ettenähtud korras. Kohtusse pöördumise korral lahendab vaidlused esimeses astmes Harju Maakohus. Lepingu sisule kohaldatakse Eesti õigust. A. V. ja kostja sõlmisid A. V. tüüptingimuste punktis 11.2 seega kohtualluvuse kokkuleppe Harju Maakohtu kasuks. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist. See ei vasta seega määruse 1215/2012 art 19 punktis 1 sätestatud nõuetele. A. V. asukoht ja kostja elukoht oli kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise ajal Eesti Vabariigis. Samas ei ole kohtualluvuse kokkulepe Eesti Vabariigi õigusega kooskõlas. Kohtualluvuse kokkulepe peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 1 ja 3 järgi olema mh sõlmitud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega seotud vaidluse lahendamiseks või pärast vaidluses tekkimist või sõnaselgelt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Nagu ülal märgitud ei ole kohtualluvuse kokkuleppe esemaks olev leping seotud kostja majandus- ega kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkuleppe aluseks olev vaidlus ei ole seega seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud pärast vaidluse tekkimist. Sellest ei nähtu, et see oleks sõlmitud juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkulepe on TsMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 p 1 alusel seega tühine. See ei vasta seetõttu ka määruse 1215/2012 art 19 punktis 3 sätestatud nõuetele. Kuna A. V. ja kostja vahel sõlmitud
kohtualluvuse kokkulepe ei vasta määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud nõuetele, ei ole määruse nr 1215/2012 art 18 lõikest 2 kõrvale kaldumine võimalik. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht XXX. Hageja ei täpsustanud kohtu palvele vaatamata, kuidas ja millal ta sai kostja viimase elukoha andmed. Hagiavaldusele lisatud lepingu kohaselt on kostja elukoht XXX. Leping sõlmiti 2013. aastal. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 13. märtsist 2013 XXX. Rahvastikuregistris ei ole muid kostja elukoha andmeid. E-maksuameti andmetel on kostja elukoht samuti XXX. Kostja ei ole kunagi saanud Eestis maksustatavat tulu. Politsei- ja Piirivalveamet vastas 7. jaanuaril 2021, et politsei menetlusinfosüsteemis on märgitud kostja elukohaks XXX. Andmed saadi 23. mai 2015 menetlustoimingute käigus. Kostjaga ei ole hilisemaid kokkupuuteid. Maksekäsu kiirmenetluses tagastati 8. jaanuaril 2021 dokumendid aadressilt XXX, kuna isik ei ela/asu sel aadressil. Korteri XXX omanik kinnitas 6. jaanuaril 2021, et kostja ei ela sel aadressil. Korteriomaniku sõnul läks kostja XXX. Tartu Linnavalitsusel puuduvad kostja viibimiskoha kohta andmed. Kohus edastas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.