2-20-134113/16 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2.Tsiviilasjas 2-20-134113 esitatud hagi täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 90,48 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 5,49 eurot, viivised alates 11.03.2019 kuni 03.12.2020 summas 34,42 eurot ning viivise põhinõudelt 90,48 eurot viivisemääraga 0,06% päevas alates 04.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Tsiviilasjas 2-20-134114 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 728 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 20,89 eurot, viivised alates 11.03.2019 kuni 03.12.2020 summas 276,06 eurot ning viivise põhinõudelt 728 eurot viivisemääraga 0,06% päevas alates 04.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Pooled on sõlminud 17.01.2019 järgmised kompromisslepingud/võlatunnistused: 1) nr 24627126: hageja omas võlgniku vastu nõuet Elisa poolt väljastatud arvest nr 2016690695, 01.10.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhisumma 90,48 eurot ja viivised summas 7,97 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 2,48 euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. 2) nr 24609403: hageja omas võlgniku vastu nõuet Elisa poolt väljastatud arvest nr 2017178052, 01.12.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 728 eurot ja viivised summas 148,89 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled lepingu kompromissilepingu, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 128,00 eurot nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega. Lepingutele alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on nendega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingute punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkisid kostjal uued iseseisvad kohustused tasuda võlausaldajale lepingutes märgitud kompromissisummad. Kostja lepingutes märgitud kuupäevadel ja summades lepinguid täitma ei asunud ning osamakseid ei teostanud. Pooled on lepingute punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummasid tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutuvad kompromissisummade seni tasumata osad koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepinguid ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi

9.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Hageja palub põhinõuetena välja mõista 90,48 eurot ja 728 eurot (vastavalt kompromissilepingud nr 24627126 ja nr 24609403) ning enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 5,49 eurot ja 20,89 eurot (vastavalt kompromissilepingud nr 24627126 ja nr 24609403). Kostja ei ole nõutavate summade suuruse osas vastuväiteid esitanud ega tuginenud sellele, et ta oleks võlgnevust osaliselt tagastanud. Nõuded on kooskõlas kompromissilepingute punktiga 2.4. Kohus peab nimetatud nõudeid põhjendatuks. Hageja palub välja mõista viivised alates 11.03.2019 kuni 03.12.2020 summades 34,42 eurot ja 276,06 eurot. Kompromissilepingute punkt 3.1 sätestab: „Juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja Võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma tervikuna tasumist“. Kompromissilepingute kohaselt pidi kostja tasuma makseid igakuiste osamaksetena alates 10.02.2019 iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, siis on hageja korrektselt arvestanud viivist alates 11.03.2019 kuni 03.12.2020 (hagiavalduste esitamise päev). Viivisemäär on 0,06% päevas (kompromissilepingute punkt 3.2). Hageja viivisearvestus ei ole ebaõige ning kohus peab nõudeid põhjendatuks. Hageja nõue mõista välja viivis põhinõuetelt alates 04.12.2020 kuni põhinõuete täitmiseni (kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses) on samuti põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 367 regulatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja:

12.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Seoses hagide liitmisega on hagihinnaks käesolevas asjas 1 334,59 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 200 eurot. Hageja on tasunud kokku 275 eurot. Kohus määrab põhjendatud riigilõivukuluna kindlaks 200 eurot. Ülejäänu osas saab hageja esitada taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud mõlemas hagis välja mõista õigusabikulud 420 eurot, s.o kokku 840 eurot (toiminguks on hagiavalduste koostamisega seonduvad toimingud). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keeruliste ja mahukate hagidega või menetlusega, hagide näol on tegu sisuliselt standartsete dokumentidega, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 350 eurot (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 150 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik