Avaldaja: K. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada puudutatud isiku poolt 08.03.2021 ja avaldaja lepingulise esindaja poolt 09.03.2021 allkirjastatud ja 09.03.2021 kohtule edastatud kompromiss:
1.1.K. P. tasub K. V.le kokku 287,82 eurot kolme osamaksena alljärgneva graafiku alusel:
1.1.1.esimene osamakse summas 95,94 eurot hiljemalt 31.03.2021;
1.1.2.teine osamakse summas 95,94 eurot hiljemalt 30.04.2021; 1.1.3
kolmas osamakse summas 95,94 eurot hiljemalt 31.05.2021.
K. P. tasub eelnimetatud summad avaldaja K. V. arveldusarvele nr EExxx. Makse selgitusse märgib K. P. „vastavalt kompromissilepingule tsiviilasjas nr 2-21-102745“.
1.3.Juhul, kui K. P. viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega, kohustub K. P. tasuma viivist seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata summalt päevas.
1.4.Juhul, kui K. P. viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega rohkem kui 5 päeva, muutub kogu võlg sissenõutavaks.
1.5.Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole täiendavad menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.
1.6.Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 1 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-102745.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Määruse jõustumise järel tagastada avaldajale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o
Tsiviilasi nr 2-21-102745 22,50 eurot, mis kanda K. V. (V., isikukood: xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord ja selgitused: Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.K. V. esitas 02.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 222,82 euro saamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja esitanud võlgniku vastu nõude seoses tasumata kommunaalmaksete ja elektriarvete eest. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 26.02.2021 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.02.2020 jättis kohus avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
2.09.03.2020 saabus kohtusse menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromiss, milles menetlusosalised on kokku leppinud, et K. P. tasub K. V.le kokku 287,82 eurot kolme osamaksena, iga osamakse suurusega 95,94 eurot, tasumise tähtaega perioodil 31.03.2021 kuni 31.05.2021 iga kalendrikuu viimasel päeval. K. P. tasub summad avaldaja K. V. arveldusarvele nr EExxx, märkides makse selgitusse „vastavalt kompromissilepingule tsiviilasjas nr 2-21-102745“. Juhul, kui K. P. viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega, kohustub K. P. tasuma viivist seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata summalt päevas. Juhul, kui K. P. viivitab ükskõik millise osamakse tasumisega rohkem kui 5 päeva, muutub kogu võlg sissenõutavaks. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ja seadusega ning ei kahjusta avalikku huvi. Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole täiendavad menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda. Avaldaja K. V. palub, et vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1 ja lõikele 3 kohus määraks tagastada avaldajale pool tasutud riigilõivust ja kanda 22,50 eurot K. V. ́i arveldusarvele nr EExxx. Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 1 (ühe) tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 430 lõikest 1 ja 2 ning § 428 lõike 1 punktist 4 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-21-102745 menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3.K. V. avaldus on alles menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mistõttu ei saa kohus selles asjas menetlust lõpetada kompromissi sõlmimise tõttu. Samas kohus leiab, et kuigi avaldus ei ole kohtu poolt menetlusse võetud, ei takista see asjaolu pooltel kompromissi sõlmida. Menetlusosaliste tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-21-102745 juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 4 lg 3, § 477 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4 esineb alus kompromissi kinnitamiseks. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatavad kokkulepped on punktid 1.2.1, kuni 1.2.7, 1.2.9 ja 1.2.11, millised kohus kinnitab. Punktides 1.2.8 ja 1.4 sätestatud kokkulepe on menetluslikud kinnitused ning punktides 1.2.10 ja 1.3 menetluslikud taotlused, millised ei ole seotud nõudega ega ole seetõttu ka kompromissitingimusteks.
4.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kokkuleppe kinnitamise taotluses avaldanud, et on TsMS § 432 sisust teadlikud. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
6.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kompromissi punktis 1.2.11 saab kohtumääruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse poolte poolt kättesaamisest.
7.Hageja taotleb poole tasutud riigilõivust, so 22,50 euro tagastamist avaldaja arveldusarvele seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb avaldajale tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 22,50 eurot ning see kanda avaldaja poolt näidatud pangakontole. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.