Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja esitas 15.02.2021 kohtule taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata ja asjas menetlus lõpetada, kuna seoses algatatud menetlusega täiteasjas nr XXX on kohtutäitur E. V. kaudu S. P. O. nõue hüvitatud 11.02.2021. Nõude täitmise kohta on hageja kinnitanud, et võlgniku solidaarvõlgnik S. P. O. on kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses tasunud 21.02.2021 toimunud maksega. Hageja ei ole nõus hagi läbivaatamata jätmise taotlusega, sest kostja pole täpsustanud hagi läbivaatamata jätmise alust (TsMS § 423 lg 1 loetelu). Kuna kostja solidaarvõlgnik on nõude täies ulatuses täitnud, soovib hageja hagist loobuda TsMS § 429 lg 1 alusel. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Täitemenetluse raames laekunud summaga ei saa olla kaetud hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna täitedokumendiks S. P. O. suhtes on maksekäsk. Seega, kuna kostja solidaarvõlgnik on kostja vastu hagis esitatud nõude täies ulatuses täitnud, leiab hageja, et hageja hagist loobumise korral tuleb pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust (kokku 214,61 eurot) summas 107,31 eurot jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda ning poole riigilõivust summas 107,30 eurot palub hageja tagastada kohtul TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud taotluse hagist loobumiseks ja tsiviilasja nr 2-20-128625 menetluse lõpetamiseks. Kostja on avaldanud nõusolekut menetluse lõpetamiseks, kuid ei nõustu hageja poolsete kulude tasumisega. Kostja ei mõista, miks hageja alustas paralleelmenetlust käendaja osas. Kostja teavitas koheselt 04.01.2021 kohtutäiturit täitemenetluse dokumentide kättesaamisest ning esitas täitemenetluse raames määruskaebuse, tasudes 20.01.21 riigilõivu summas 60.39 eurot. Lisaks sellele suurenesid tänu täitemenetlusele kohtutäituri tasu võrra kostja kulutused. Kogu protsess oleks olnud olemata, kui hageja oleks üles näidanud heatahtlikust ja kontakteerunud kostjaga kasvõi ühe korra enne antud protsessi alustamist. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-128625 lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled ei vaidle selle üle, et S. P. O. on kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses tasunud 21.02.2021 toimunud maksega. Tartu Maakohtus on käesolev hagi menetlusse võetud 21.01.2021, seega enne võlgnevuse tasumist. TsMS § 168 lg 5 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise. Selle sätte alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub, sh kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt (VÕS § 78). Seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline see, kes rahalise kohustuse täitemenetluses täitis, vaid see, et kohustus on täidetud pärast hagi esitamist. Seega tuleb solidaarvõlgnike poolt hageja nõude rahuldamist lugeda hageja nõude rahuldamiseks käesolevas tsiviilasjas TsMS § 168 lg 5 mõttes. Seega kuigi nõude täitis täitemenetluse raames S. P. O., kes ei ole käesolevas hagiasjas kostjaks, siis on S. P. O. ja kostja solidaarvõlgnikud ning seega on TsMS § 168 lg-s 5 sätestatu eeltoodud tõlgenduse järgi käesolevas asjas kohalduv. Kostja väide, et paralleelmenetluse algatamine hageja poolt oli tema enda valik, ei ole aluseks menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda kohustuse täitmist igalt solidaarvõlgnikult. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja on põhjustanud täitemenetluse ja kohtukulude tekkimise. Kuivõrd kostja on olnud kogu aeg võlgnevusest teadlik, oleks olnud kostja enda kohustus hagejaga suhelda ja leida võimalus võlgnevuse tasumiseks. Seega puuduvad alused menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja hagist loobumise korral tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 107,31 eurot (TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt) ning jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda pool riigilõivust summas 107,30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.