Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus N. A. vastu võla nõudes
Hagihind
6 760.58 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, esindajad asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX); Kostja: N. A. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin (e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
04. november 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (videosilla vahendusel); Kostja N. A. ja tema lepinguline esindaja Aleksei Naumkin.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt N. A.’ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 4 971 (neli tuhat üheksasada seitsekümmend üks) euro ja 42 senti (sh I AS-iga sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus summas 954.60 eurot ja intress 141.88 eurot, kokku 1 096.48 eurot, ning C AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress summas 3 874.94 eurot).
Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3 997.27 eurot, haldustasu 29.60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415.42 eurot, viivise alates 22.08.2023 kuni põhinõude summas 1 203.53 eurot täitmiseni intressimääraga 1 (17)
2-23-124753 võrdses määras 18% aastas ja viivise alates 22.08.2023 kuni põhinõude summas 3 748.36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19.90% aastas osas.
5.Lugeda Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 326 eurot.
6.Lugeda N. A.’i põhjendatud menetluskulude suuruseks 1 200 eurot.
7.Tasaarvestuse tulemusena välja mõista N. A.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot.
8.Välja mõista kostjalt N. A.’ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (147 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 14.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5 710.68 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 07.07.2023 nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses.
2.Seoses vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 08.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 08.08.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, arvestades käesolevas kohtumääruses esitatud selgitusi seoses tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamisel, ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks, tähtaeg 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4.21.08.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse N. A. vastu põhivõlgnevuse 4 951.89 eurot, intressi 301.12 eurot, haldustasu 29.60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415.42 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt I AS (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 4.01.2022 väikelaenulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS üldtingimustega. Lepingus lepiti kokku intressi määr 18% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 28,89%. Kostja kohustus kauba eest tasuma 2 (17)
2-23-124753 esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 2.02.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 27.02.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. C AS ja kostja sõlmisid 8.06.2020 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu. Kostja kohustus tagastama C AS-ile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 28.02.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 24.03.2023 öeldi kostjaga sõlmitud leping üles, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 13.04.2023 loovutas C AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid
5.Lepingu XXX alusel sai kostja laenu summas 1 500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2022-15.01.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 296.47 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 1 203.53 eurot. Lepingu XXX alusel sai kostja laenu summas 9 750 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 5.12.2017-5.11.2022. a. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 6 001.64 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3 748.36 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg lepingute alusel kokku summas 4 951.89 eurot.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 18% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o 15.11.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni s.o 15.02.2023 summas 70.62 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 30. osamaksest, s.o 5.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 33. osamakseni s.o 5.03.2023 summas 230.50 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal lepingute alusel intressivõlgnevus kokku summas 301.12 eurot.
7.Vastavalt lepingule XXX ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 5.90 eurot kuus. 22.02.2023 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu summas 23.60 eurot (4 x 5.90). Vastavalt lepingule XXX ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1.50 eurot kuus. 24.03.2023 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu summas 6 eurot (4 x 1.50). Tulenevalt eeltoodust on lepingute alusel haldustasu võlgnevus kokku summas 29.60 eurot.
8.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 3 (17)
2-23-124753 50 eurot kujunemine lepingu XXX alusel: 8.03.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 20.03.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 1.05.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine lepingu XXX alusel: 17.04.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 25.04.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 10.05.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 100 eurot.
9.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 203.53 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 106.83 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 18% aastas. Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3 748.36 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 19.90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 308.59 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 19.90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal lepingute alusel sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 415.42 eurot.
10.VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Hageja esitab tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtte, millest nähtub, et lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kostja on I laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1 500 eurot ning väljaminekuks 224 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 60.60 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1 215.40 eurot (1 500-224-60.60). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Kostja on C laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 4 (17)
2-23-124753 1 300 eurot ning väljaminekuks 240 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 244.07 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 815.93 eurot (1 300-240-244.07). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingute laenusummat, osamakse suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandjad on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-,teo-,ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust.
11.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse kokku 4 951.89 eurot, intressi kokku 301.12 eurot, haldustasu kokku 29.60 eurot, sissenõudmiskulud kokku 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kokku 415.42 eurot ja viivise lepingu XXX alusel alates 22.08.2023 kuni põhinõude summas 1 203.53 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas ja lepingu XXX alusel alates 22.08.2023 kuni põhinõude summas 3 748.36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19.90% aastas. Samuti palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1 326 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja hageja õigusabikulud 696 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUS
12.Kostja leiab oma 10.10.2023 vastuse kohaselt hageja nõue on põhjendamatu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud esitatud asjaolusid. Hageja tugineb paljasõnaliselt sellele, et kostja on jätnud tulenevalt sõlmitud 8.06.2020 lepingust nr. XXX oma kohustusi summas 3748,36 eurot täitmata alates novembrist 2022.a, et kostja sõlmis temaga lepingu nr. XXX ja kinnitas, et on tutvunud ja nõustub põhitingimustega ja üldtingimustega ja et ta on leppinud kokku kostjaga kõikides lepingu punktides, viivistes ja intressides ning olulistest lepingu tingimustes. Hagiavaldusega esitatud dokumendid ei tõenda seda. Seega lepingu nr XXX sõlmimise fakti ja lepingu kehtivust ei ole tõendatud. Eelnimetatud laenu kostjale väljamaksmist ei ole hageja tõendanud.
13.Kostjaga väikelaenu lepingu sõlmimisel nr. XXX hageja rikkus oma kohustusi VÕS § 403 4 , VÕS § 4035 alusel, millega pani kostjat makseraskusse olukorda. Kostja tegi päringu krediidiasutusse andmete saamiseks so kui palju ta tasus XXX lepingu alusel ja lähemal ajal esitab antud nõude kohta oma seisukoha. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud hagi alust ning ei ole tõendanud hagi alusena esitatud asjaolusid. 5 (17)
2-23-124753
HAGEJA VASTUS
14.Hageja ei nõustu oma 07.11.2023 vastuses kostja seisukohaga. Hageja selgitab, et on esitanud koos hagiavaldusega lepingu ja selle muutmise kokkulepped, mis on kostja poolt kas digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud. 17.11.2017 sõlmis C AS ja kostja lepingu XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 9 750 eurot, millest 195 eurot on lepingutasu. Leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostjale oli 17.11.2017 tehtud laenusumma väljamakse summas 9 555 eurot. 17.12.2018 esitas kostja laenuandjale omakäeliselt allkirjastatud taotluse maksepuhkuse saamiseks seoses isa surmaga. Laenuandja rahuldas kostja taotluse ja sellest tulenevalt sõlmiti lepingu muutmise kokkuleppe, mis on samuti kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. 8.06.2020 pöördus kostja taas C AS poole maksepuhkuse saamise sooviga ning kostjaga sõlmiti lepingu muutmise kokkuleppe, mida kostja allkirjastas omakäeliselt. Lepingu ja selle muutmise kokkuleppete allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustunud nende tingimustega. Hageja on tõendanud lepingu sõlmimist.
15.Hageja on hagiavalduses tõendanud, et I AS on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lepingu XXX sõlmides. Kostja on I laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1 500 eurot ning väljaminekuks 224 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 60.60 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1 215.40 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tehti päringud Maksehäireregistritesse ning lisaks Maksu- ja Tolliametisse. Asjaolu, et kostja on täitnud antud lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega lepingu sõlmimisest, kinnitab, et kostja oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-,teo-,ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele.
16.Kostja on väitnud, et hageja on esitanud paljasõnalisi väiteid. Hageja on antud seisukohaga tõendanud, et kostja väited ei vasta tõele ning vastupidi, kostja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja leiab, et kui järgmistes seisukohtades kostja midagi väidab siis peab ta seda ka tõendama TsMS § 230 lg 1 kohaselt. Hageja on nii hagiavalduses kui ka antud seisukohas esitanud tõendid oma seisukohtade kinnitamiseks, seega on väärad kostja väited hageja paljasõnalisuse osas.
MENETLUSE KÄIK
17.Tsiviilasi jagati 12.09.2024 kohtunik Ifret Mamedguseinovi menetlusse.
KOSTJA SEISUKOHT
18.Kostja leiab oma 01.11.2024 vastuses, et hageja proovis eksitusse viia nii kostjat kui kohut. Tegelikult oli tarbijakrediidileping nr. XXX kostjaga sõlmitud ainult üks kord 17.11.2017 aastal. Ülejäänud kokkuleped nr. XXX ning nr. XXX olid vormistatud maksepuhkuse saamiseks. Seega summa 9 750 eurot oli väljastatud kostjale ainult üks kord ja ta pidi seda tasuma tagasi graafiku alusel. Peale seda on muutunud ainult lepingute numbrid ja osaliselt tähtajad. 6 (17)
2-23-124753
19.Kostja soovib rõhutada, et hagis esitatud nõue põhineb tarbijakrediidisuhetel, sel juhul hagiavalduse õigusliku põhjenduse kontrollimise käigus peab kohus omal algatusel kontrollima, lepingu kehtivust. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et ta on krediidivõimelisuse hindamise protsessis teinud päringud Maksehäireregistrisse ja Maksu- ja Tolliametisse.
20.Kostja palub võtta arvesse, et hageja rikkus oluliselt kohustusi ja jättis kontrollimata kostja krediidivõimekust. Kostjal oli juba 2016-2022 seisuga kriitiline olukord, kus võetud laenud läksid varasemalt võetud laenude katteks. Kuid hageja võimaldas laenu võtmist ehk suurendas kostja makseraskusi veelgi, kostja maksevõimet analüüsimata. Kostja pangaväljavõtte kohaselt oktooberdetsember 2017 kostja palk oli ca 800 eurot kuus, pension 353 eurot, mis juures keskmised finantskohustused kuus 1 365.27 eurot, majanduskulud 300 eurot ning lisaks miinimumstandart elamiseks 500-600 eurot.
21.Kui võtta arvesse krediidi tagasimaksmise suurus ca 60 eurot- 2022 aastal, viis hageja oma tegudega kostjat veelgi raskemast olukorda.
22.Kostja esitab tõendid, millega tõendab, et sai arvelduskontole hageja poolt kokku 11 055 eurot (9 555 + 1 500). Sama väljavõttega pangast kostja kinnitab, et ta tagastas hagejale kokku 11 583.68 eurot. Seega peab kostja tagastama lepingute alusel saadud tagasi raha summas 11 055,00 eurot. Kostja on üle maksnud 528.68 eurot. 04.11.2024 KOHTUISTUNG
23.04.11.2024 toimunud kohtuistungil teatas hageja, et ei ole kostja vastulausega jõudnud tutvuda. Sealjuures kinnitab, et hagejale ei ole tagasimakseid tehtud.
24.Kostja selgitas istungil, et aasta tagasi esitas hageja hagiavalduse ja kostja vastuse, mille kohaselt lepingu number ei vasta tõele. Aasta aega menetlus seisis. Kostja esindaja kontrollis ja märkas, et hageja esitas seisukoha ja tegelikult oli kostjaga leping sõlmitud mitte 2020. aastal, nagu esialgu kirjutati. Lepinguga on raha väljastatud 2017, kuid leping on muutunud 3 korda. Väljavõtete alusel maksis kostja hagejale 11 583.68 eurot. See summa on makstud kokku nii C kui I.
HAGEJA VASTUS
25.Hageja 12.11.2024 vastuse kohaselt I AS ja kostja sõlmisid 4.01.2022 Väikelaenu lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1 500 eurot. C AS ja kostja sõlmisid 17.11.2017 lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 9 750 eurot. 17.12.2018 esitas kostja laenuandjale omakäeliselt allkirjastatud taotluse maksepuhkuse saamiseks seoses isa surmaga. C AS rahuldas kostja taotluse. 18.12.2018 sõlmisid C AS ja kostja lepingu nr. XXX muutmise kokkuleppe, mis alates kokkuleppe sõlmimisest kannab numbrit XXX, mille kohaselt muudeti laenu jäägi tagasimakse graafikut (kui algselt pildi kostja laenu tagastama perioodil 5.12.20175.11.2022, siis uues graafiku kohaselt pidanuks kostja laenu tagastama perioodil 5.07.20195.11.2023). 8.06.2020 pöördus kostja taas C AS poole maksepuhkuse saamise sooviga. 8.06.2020 sõlmisid C AS ja kostja lepingu nr. XXX muutmise kokkuleppe, mis alates kokkuleppe sõlmimisest kannab numbrit XXX, mille kohaselt muudeti laenu jäägi tagasimakse graafikut (kui eelnevast kokkuleppest tulenevalt pildi kostja laenu tagastama perioodil 5.07.2019-5.11.2023, siis uues graafiku kohaselt pidanuks kostja laenu tagastama perioodil 5.07.2020- 5.05.2023). Vaidlust 7 (17)
2-23-124753 ei ole antud asjas selles, et kostja on laenu saanud, seda ja ka maksnud tagasi. Ei saa ka olla vaidlust, et kostjaga on lepingud sõlmitud, kostjale on esitatud enne lepingu sõlmimist tingimused tutvumiseks.
26.Hageja peab oluliseks jätkuvalt viidata, et lepingute sõlmimise ajal (s.o 2021 ning 2017) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 303 eurot ja 40 senti ning 235 eurot, sealhulgas minimaalne toidukorvi maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud (kulutused garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja hotellides. Samuti peab hageja oluliseks viidata Finantsinspektsiooni poolt välja antud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi punktidele 7.1 ja 7.14, mille kohaselt sõltub krediidiandja kohustuste ja kogutava teabe ulatus krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast. Sama põhimõte tuleneb ka Riigikohtu praktikast, mille kohaselt sõltub krediidiandja poolt kogutava teabe hulk üksikjuhtumi ja vastava krediidi asjaoludest (vt RKTKm 2-21-13098 p 18 viimane lõik). Juhendi punktis 5.3. on sedastanud, et piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tagada, et tarbija maksevõime säilib samal tasemel, mistõttu tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiandja hooletuseks.
27.Hageja on nii 21.08.2023 kui ka 07.11.2023 selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. I AS on täiendavalt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist selgitanud järgmiselt: Krediidivõimelisuse hindamise protsessis võtab I arvesse nii tarbija enda poolt esitatud andmeid, I juba olemasolevaid andmeid kui ka väliste päringute teel saadud andmeid nii tarbija sissetulekute kui kohustuse kohta kui ka varasema maksekäitumise kohta. Tarbija krediidivõimekuse hindamisel ei saa piirduda vaid laekumiste ja tagasimaksete visuaalse vaatlemisega pangakonto väljavõttel. Oluline on hinnata tarbija kogu finantsseisundit, sealhulgas sissetulekute stabiilsust, töösuhte kestust, olemasolevate kohustuste täitmist ja üldist maksevõimet. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud tarbija poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. I teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (manus). Krediidiandja on teinud vastavalt KAVS § 49 lg 3 punktile 3 mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. EMTA-sse tehtud päringu tulemuseks on kostja tõendatud igakuine sissetulek summas 1 253.21 eurot. Hageja pöördus seoses VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmise päringuga ka C AS-i 8 (17)
2-23-124753 poole, kuid kuna C AS ei ole käesoleva seisukoha esitamise seisuga hageja päringule vastanud, siis esitab hageja C AS selgitused kohtule vahetult nende saamisel.
28.I AS ja kostja sõlmisid 4.01.2022 Väikelaenu lepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1500,00 eurot. Kostja on teostanud I AS-le perioodil 15.02.2022 - 7.10.2022 tagasimakseid lepingule kokku summas 545,40 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ja palub hagiavalduse alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista 12.11.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud summa 837.50 eurot (põhivõlg 802.58 eurot ja intressid 34,92 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast Lisa 3 kohaselt. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised alates tasumata põhiosa osamakse järgnevast päevast kuni tasumata osamakse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu nr. XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud tagastamata laen summas 961,15 eurot (1500,00 – 538,85) ning intressid summas 36,08 eurot (42,63-6,55).
29.C AS ja kostja sõlmisid 17.11.2017 lepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 9 750 eurot. Hageja on esitanud päringu C AS-ile ka seose kostja tagasimaksete koha, kuid kuna C AS ei ole käesoleva seisukoha esitamise seisuga hageja päringule vastanud, siis esitab hageja ka selles osas C AS selgitused kohtule vahetult nende saamisel.
30.Hageja peab oluliseks täpsustada, et 21.08.2023 hagiavalduse aluseks on I AS ja kostja vahel 4.01.2022 sõlmitud leping ning C AS ja kostja vahel 17.11.2017 sõlmitud leping ehk hagiavalduse aluseks on kahe (2) erineva krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud kahe (2) täiesti eraldiseisva lepingutega, milledele teostatud tagasimakseid ei saa arvestada ühe või teise lepingu kohustuste katteks. Antud menetluses selgitab hageja, et kostja on teostanud tagasimakseid I AS ning C AS arveldusarvele (vt kostja 1.11.2024 dokumendi lisa „lisad“) ajal mil hageja ei olnud 21.08.2023 hagiavalduse aluseks olevate nõuete omanik ehk hageja ei ole kostja arvelt rikastunud ja antud nõuete eest ei vastuta, mistõttu hageja kostja alternatiivse nõudega (tasaarvestada hageja nõude kostjale kuuluva nõudega tsiviilasjas nr. XXX summas 3960,32 eur) ei nõustu.
KOSTJA VASTUS
31.Kostja 25.11.2024 vastuse kohaselt jääb ta varasemalt esitatud seisukoha juurde. Kostja arvates on hageja poolt esitatud väited alusetud ja põhjendamatud. Kostja on juba varem pööranud kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja rikkus 2017 ja 2022 aastal laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise kohustust, millega pani kostja makseraskustesse.
32.Hageja tugineb ainult maksehäireregistri ja kostja poolt esitatud andmetele kostja laenuvõimekuse kontrollimisel, kuid see pole piisav. Hageja ei ole esitanud tõendid, et ta on VÕS § 403 4 sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastupidi hageja katsub kohut eksitada, millega õigustab tõendite puudumist, et laenuandja C ja I ei ole veel vastanud hageja päringule. Hageja pöördus kohtusse hagiga, kuid tal puuduvad andmeid tagasimakstud summadest. Seega antud fakt tõendab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja on esitatud valede andmete alusel. 9 (17)
2-23-124753
33.Kostja leiab, et kui hageja - Aktiva Finance Group OÜ on võlausaldaja, kes omandas nõude kostja vastu, siis ta omandas nii õigusi kui ka kohustusi kostja ees. Hageja ei ole lepinguline esindaja volituse alusel, ta on nõude omanik nii tsiviilasjas nr. XXX kui ka nr. 2-23-124753. Seega kostja arvates, antud asjaolude analüüsimisel ei ole vahet, mille alusel tekkis nõude ja kes oli varem võlausaldajana ning mis lepingu alusel. Hageja on nõuete uus omanik, omandas nõuet (I AS, C AS, P OÜ) koos õigustega ja kohustusega kostja vastu ning pöördus kohtusse hagi alusel. Seega kostjal on õigus tasaarvestada ja paluda kohtul võtta arvesse kõik oma nõuet tasutud hagejale rahasummad 11 583,68 eurot ja üle makstud 3 960,32 eurot hageja vastu ja jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
34.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada, kuid seda osaliselt.
35.I AS (laenuandja, esialgne võlausaldaja I) ja N. A. (kostja) sõlmisid 04.01.2022 väikelaenulepingu nr XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt sõlmiti leping laenusummale 1 500 eurot. Krediidi tagasimaksete tegemine pidi toimuma maksegraafiku alusel iga kuu 15-l kuupäeval, osamakseid oli kokku 36. Lepingu intressimääraks lepiti kokku 18% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 28.89% aastas. Igakuine osamakse suurus oli 60.60 eurot, v.a viimane osamakse, mille suurus on 60.41 eurot (dtl 40).
36.02.02.2023 teatas esialgne võlausaldaja I kostjale, et kostjal on tekkinud lepingust tulenev võlgnevus 193.31 eurot, sh. laenu põhiosa 110.42 eurot, intress 53.68 eurot, muu kulu 17.70 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 11.51 eurot (dtl. 104)
37.C AS (esialgne võlausaldaja II) ja N. A. (kostja) sõlmisid 17.11.2017 krediidilepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 9 750 eurot, millest 195 eurot on lepingutasu. Lepingu põhitingimuste kohaselt sõlmiti leping laenusummale 9 750 eurot. Krediidi tagasimaksete tegemine pidi toimuma maksegraafiku alusel iga kuu 5-l kuupäeval, osamakseid oli kokku 60. Lepingu intressimääraks lepiti kokku 19.90% aastas ja krediidi kulukuse määr oli 23.55% aastas. Lepingutasu 195 eurot. Esimese osamakse suurus 195 eurot, edasiste osamaksete suurus 258.53 eurot, viimase osamakse suurus (05.11.2022) 250.69 eurot (dtl 57).
38.17.12.2018 esitas kostja laenuandjale (esialgsele võlausaldajale II) omakäeliselt allkirjastatud taotluse maksepuhkuse saamiseks seoses isa surmaga. Pooled sõlmisid kokkuleppe krediidilepingu nr XXX muutmiseks, uueks lepingu numbriks sai XXX. Laenu põhitingimused muutusid järgnevalt: laenusumma 8 378.33 eurot. Krediidi tagasimakse tegemine maksegraafiku alusel iga kuu 5-l kuupäeval, osamakseid kokku 53. Intressimäär 19.90% aastas, krediidi kulukuse määr 21.02% aastas. Lepingutasu 15 eurot. Osamakse suurus 257.65 eurot (dtl 67).
39.8.06.2020 pöördus kostja taas C AS poole maksepuhkuse saamise sooviga ning kostjaga sõlmiti lepingu muutmise kokkulepe krediidilepingu nr XXX muutmiseks, uueks lepingu numbriks sai XXX. Laenu põhitingimused muutusid järgnevalt: laenusumma 7 174.90 eurot. Krediidi tagasimakse tegemine maksegraafiku alusel iga kuu 5-l kuupäeval, osamakseid kokku 47. Intressimäär 19.90% aastas, krediidi kulukuse määr 22.38% aastas. Lepingutasu 15 eurot. 10 (17)
40.Pooltel ei ole vaidlust lepingu nr XXX seotud asjaolude üle. Samuti ei ole pooltel vaidlust laenuandjate ja kostja vahel sidevahendi abil laenulepingute sõlmimise üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 järgi sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
41.Pooled vaidlevad lepingu nr XXX sõlmimise asjaolude ja laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise üle. Kostja väidab, et tema ei ole lepingut nr XXX sõlminud. Hagiavalduse lisa nr 5.2 kohaselt on leping nr XXX, millega muudetakse krediidilepingut nr XXX, allkirjastatud käsikirjaliselt. Kuigi kostja väidab esialgu, et ta seda lepingut sõlminud ei ole, on ta sellest hoolimata enda esitatud tõendite kohaselt teinud laenuandjale väljamakseid, mille maksekorralduse selgituses on viide just viimasena sõlmitud muudetud lepingule. Kohus järeldab sellest, et kostja on tegelikult lepingu nr XXX sõlmimiseks oma nõusoleku andnud, ta on selle lepingu dokumendid, maksegraafikud ja tasumise info laenuandja poolt saanud.
42.Järgnevalt analüüsib kohus kummagi võlausaldaja suhtes laenulepingute sõlmimisega seotud asjaolusid. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kostja on 04.01.2022 esitanud I AS-ile taotluse laenu saamiseks. Taotlus esitati elektrooniliselt. Taotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek kokku 1 500 eurot. Kostja kohustused moodustasid kokku 224 eurot kuus. Taotluse kohaselt ülalpeetavaid ei olnud, tööandja lahter on jäetud tühjaks (dtl 46). I tegi KAS § 83 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Maksehäireregistrite kohaselt krediidilepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäireid ei olnud. I AS tegi päringu ka EMTAsse, mille tulemuste kohaselt oli kostja igakuine kinnitatud sissetulek 1 253.21 eurot (dtl 247).
43.Kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt laekus talle ajavahemikus november 2021 – jaanuari algus 2022, so perioodil vahetult enne I AS-iga lepingu sõlmimist Sotsiaalkindlustusametilt 05.11.2021 ja 03.12.2021 pension summas 440.87 eurot, V AS-ilt 05.11.2021 töötasu summas 1 390.08 eurot ja 07.12.2021 töötasu summas 1 031.14 eurot, Eesti Haigekassalt 09.12.2021 töövõimetushüvitis summas 127.82 eurot. Samal perioodil on kostjale laekunud ka P OÜ poolt väljamakse krediidikonto lepingu XXX alusel 26.11.2021 1 000 eurot, 05.12.2021 600 eurot, 16.12.2021 1 089 eurot, krediidikonto lepingu XXX alusel 06.12.2021 213 eurot, I AS-ilt 13.12.2021 krediidikonto alusel 221.68 eurot. Kokku moodustasid kostja sissetulekud novembris ja detsembris 2021 summa 6 554.46 eurot (kuus keskmiselt 3 277.23 eurot), millest 11 (17)
2-23-124753 teistest krediidilepingutest sissetulev summa oli 3 123.68 eurot (kuu keskmine 1 561.84 eurot) ja sissetulekud töötasu, pensioni ja töövõimetushüvitise näol 3 430.78 eurot (kuu keskmine 1 715.39 eurot). Selle kahekuulise perioodi jooksul tegi kostja väljamakseid erinevatele võlausaldajatele: P OÜ – 01.11.2021 summas 164.17 eurot ja 209.21 eurot; 04.12.2021 kaks korda summas 162.92 eurot; 05.12.2021 summas 209.21 eurot; C AS – 01.11.2021 summas 244.07 eurot; 03.12.2021 summas 244.07 eurot; T AB – 02.11.2021 summas 199.11 eurot; B AS – 06.12.2021 summas 218 eurot; I AS – 08.11.2021 summas 145.94 eurot; 07.12.2021 summas 145.94 eurot; XXX – 10.11.2021 summas 265.94 eurot; 10.12.2021 summas 262.61 eurot; Ü OÜ – 15.11.2021 summas 40.81 eurot ja summas 63.63 eurot; 15.12.2021 summas 41 eurot; 28.12.2021 summas 63.63 eurot. Võlausaldajatele tehtud väljamakseid perioodil november 2021 – detsember 2021 kogusummas 2 843.18 eurot (ühes kuus keskmiselt 1 421.59 eurot) (dtl 205-217). Seega peale I sõlmitud lepingu nr XXX igakuisest kuumaksest summas 60.60 eurot oleks kostjale tema poolt esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt jäänud umbes 1 795.04 eurot (ühe kuu kogusissetulek keskmiselt 3 277.23 eurot – ühe kuu keskmine võlausaldajatele väljamakstav summa 1 421.59 eurot – I sõlmitud lepingu igakuine osamakse 60.60 eurot).
44.Kostja on C AS-ile esitanud taotluse laenu saamiseks. Taotlus esitati elektrooniliselt. Taotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek kokku 1 300 eurot, igakuised kohustused moodustasid kokku 240 eurot kuus. Laenutaotluses on kostja märkinud, et tal ei ole ühtegi ülalpeetavat (dtl 78). Hageja on viidanud, et on küsinud C Finantsilt täpsemaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavaid dokumente, kuid ei ole päringule vastust saanud ja on lubanud need kohtule esitada hiljem, kuid käesoleva kohtuotsuse kirjutamise ajaks ei ole selgitusi kohtule edastatud. Esialgses hagiavalduses on hageja viidanud, et krediidiandja on lähtunud laenulepingus esitatud andmetest ja maksehäireregistrist ning muudest avalikest andmebaasidest. Kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt laekus talle oktoobris ja pooles novembrikuus 2017, so pooleteise kuu jooksul enne C AS-iga esialgse krediidilepingu nr XXX sõlmimist Sotsiaalkindlustusametilt pension 05.10.2017 summas 353.06 eurot ja 03.11.2017 summas 353.05 ning V AS-ilt töötasu 06.10.2017 summas 874.18 eurot ja 08.11.2017 töötasu summas 915.95 eurot. 20.11.2017 on P OÜ teinud kostjale ka tagasimakse summas 700.59 eurot. Samal perioodil on kostja teinud väljamakseid erinevatele võlausaldajatele: P OÜ – 05.10.2017 summas 61.89 eurot; 06.10.2017 summas 28.38 eurot ja summas 57.36 eurot; 08.11.2017 summas 28.38 eurot, summas 123.55 eurot ja summas 123.96 eurot; Ü OÜ – 05.10.2017 summas 75.74 eurot; 08.11.2017 summas 89.26 eurot; I OÜ – 06.10.2017 summas 140.71 eurot; 08.11.2017 summas 140.71 eurot; A OÜ – 16.10.2017 summas 50 eurot; 18.10.2017 summas 164.62 eurot; XXX – 16.10.2017 summas 83.04 eurot; 27.10.2017 summas 4.08 eurot. Ka C AS-iga sõlmitud krediidilepinguga laenatud raha välja maksmise päeval on kostja teinud väljamakseid Ü OÜ-le summas 75.21 eurot, P UAB-le summas 87.52 eurot, XXX-le summas 1 036.05 eurot ja P OÜ-le 2 471.66 eurot. Jättes kõrvale P OÜ poolt 20.11.2017 tehtud tagasimakse, on kostja poolt kohtule esitatud perioodide pangakonto väljavõtete kohaselt oktoobri- ja novembrikuu sissetulekud kokku 2 496.24 eurot (ühes kuus keskmiselt 1 248.12 eurot) ja jättes kõrvale C AS-iga sõlmitud krediidilepinguga laenatud raha välja maksmise päeval tehtud 12 (17)
2-23-124753 tagasimaksed, on väljaminekud erinevatele võlausaldajatele kogusummas 1 172.28 eurot (ühes kuus keskmiselt 586.14 eurot).
45.Kostja on füüsiline isik ja seega tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes. VÕS § 403 4 reguleerib vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist, mille lg 1 punktide 1 ja 2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul ei ole ei C AS, kellega kostja on sõlminud 17.11.2017 krediidilepingu nr XXX, selle muutmise lepingu nr XXX ja omakorda selle muutmise lepingu nr XXX, ning I AS, kellega kostja on 04.01.2022 sõlminud väikelaenulepingu nr XXX, täitnud vajalikul määral § 403 4 lg 1 punktis 2 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Sama paragrahvi lg 2 järgi krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
46.Kostja pangakonto väljavõtet küsides olnuks nii C AS-il kui I AS-il võimalik veenduda, et kostjal on laenutaotluse sõlmimistele eelnevalt kohustused juba 2017. aastal vähemalt viie erineva võlausaldaja ja aastal 2021 vähemalt seitsme erineva võlausaldaja ees. Kohus möönab, et kostja poolt tõendina esitatud pangakonto väljavõtte oktoober-detsember 2017 kohta oleks võimalik järeldada, et kostja rahaline võimekus oli piisav, et C AS-iga sõlmitud krediidilepingut nr XXX jõuaks ta tegelikult tagasi maksta. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka muu jäädvustatud dokument. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on dokumentideks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Kostja on esitanud tõendina ka Viru Maakohtu 11.04.2024 kohtuotsuse tsiviilasjas nr XXX (jõustunud 14.05.2024), milles kohus on otsuse p-des 40-42 leidnud, et 05.12.2017 sõlmitud laenulepingule eelnenud perioodil ei jäänud kalkulatsioonide kohaselt kostjale elamiseks üldse raha, kuna tema sissetulekutest täidetud kohustuste maha arvestamisel tuli summaarseks vastuseks -27.37 eurot. On ebatõenäoline, et 17.11.2017 ehk pool kuud enne eelmises lauses nimetatud laenulepingu sõlmimist olnuks kostja rahaline olukord parem ja ta olnuks maksevõimeline. Ka käesoleva otsuse punktis 43 on kohus tuvastanud, et isegi üksnes kahekuulise perioodi jooksul 2021. aastal enne I AS väikelaenulepingu sõlmimist oli kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks ilma teistest 13 (17)
2-23-124753 krediidilepingutest tulenevate laenurahadeta 1 715.39 eurot ja ühes kuus keskmine tagasimaksete kogusumma võlausaldajatele 1 421.59 eurot. See teeb igakuiseks vabaks kasutamiseks 293.80 eurot. Hageja viitab oma 12.11.2024 seisukohas, et lepingu sõlmimise ajal ehk 2021. aastal oli elatusmiinimum 303.40 eurot. See tähendab, et kostja elas juba enne I AS-iga lepingu sõlmimist alla elatusmiinimumi piiri.
47.VÕS § 4043 lg 6 alusel krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eelmises punktis toodu on alusel on kohus tuvastatud, et ei 17.11.2017 ega ka 04.01.2022 lepingute sõlmimisel ei olnud kostja krediidivõimeline. VÕS § 4043 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Krediidiandjad C AS ega ka I AS ei täitnud piisava hoolsusega kostja majandusliku seisundi välja selgitamise kohustust, sest 04.01.2022 ja 17.11.2017 krediidiotsuste tegemisel aluseks võetud andmed (dtl 47, 78) ei vastanud tõele ja esineb § 404 3 lg 7 esimeses ja teises lauses sätestatud alus intressimäära muutmiseks ja kostja poolt krediidiandjale muude tasude mitte tasumiseks.
48.Eeltoodu alusel loeb maakohus, et krediidiandjad I AS ja C AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu kostjaga sõlmitud I AS krediidileping nr XXX on tühine lepingus kokkulepitud intressimäära osas, samuti on seda ka C AS-iga sõlmitud leping nr XXX. Põhilepingu tühisusest tingituna on tühised ka lepingu muutmise kokkulepped neis kokkulepitud intressimäära osas.
49.VÕS § 94 lõike 1 lähtudes Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) I AS-iga sõlmitud lepingu kehtivuse ajal olid alates 04.01.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas ja alates 01.01.2023 kuni 22.02.2023 2.5% aastas. Lepingu alusel sai kostja krediiti 1 500 eurot. Krediidisummalt 1 500 eurot tuleb lepingu kehtivuse ajal perioodil 04.01.2022 kuni 22.02.2023 tasuda intressi summas 141.88 eurot. Kostja on I AS-iga sõlmitud lepingu alusel tagasimakseid teinud summas 545.40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks I AS-iga 04.01.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX katteks välja mõista põhivõlgnevus summas 954.60 eurot ja intress 141.88 eurot.
50.C AS-iga sõlmitud esialgse krediidilepingu ja seda lepingut muutvate krediidilepingute alusel sai kostja 9 750 eurot, millele lisandus 195 eurot lepingutasu, seega krediiti sai kostja reaalselt 9 555 eurot. Lepingute nr XXX, millega muudeti krediidilepingut nr XXX ja lepingu nr XXX, millega muudeti krediidilepingut XXX, alusel kostja väljamakseid ei saanud, need olid sisuliselt väljastatud laenu täiendavad maksekokkulepped. C AS-iga sõlmitud lepingu(te) kehtivuse ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad alates 17.11.2017 kuni 31.12.2022 0% aastas ja alates 14 (17)
2-23-124753 01.01.2023 kuni 24.03.2023 2.5% aastas. Esialgse lepingu ja selle muudatuste kehtimise perioodil 17.11.2017 kuni 24.03.2023 tuleb tasuda summalt 9 750 eurot intressi summas 4 228.96 eurot. Kostja on pangakonto väljavõtete kohaselt teinud tagasimakseid kogusummas 10 104.02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks C AS-iga 17.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja selle muutmise lepingute XXX ja XXX katteks välja mõista intressi katteks summas 3 874.94 eurot, kuivõrd kostja on tagasi maksnud summast katnud kogu võlgnevuse põhiosa 9 750 eurot ja allesjäänud summa 354.02 eurot tuleb lugeda intressi katteks.
51.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks I AS poolt teatatud uus tagasimaksegraafik või et C AS oleks esialgse lepingu või seda muutvate lepingute puhul arvestanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise vastu eksimist ja et ta oleks seejärel teatanud kostjat uuest tagasimaksegraafikust, mistõttu ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kummagi võlausaldajaga seotud lepingute osas tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja I AS-iga sõlmitud lepingu osas põhinõude summas 954.60 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
52.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid kokku 100 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu kokku 100 euro ja laenuhaldustasu 29.60 euro väljamõistmiseks.
53.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele I AS-iga sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus summas 954.60 eurot ja intress 141.88 eurot, kokku 1 096.48 eurot, ning C AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress summas 3 874.94 eurot, kõik kokku 4 971.42 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata
MENETLUSKULUD
54.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades mainitud asjaolu ja menetluse käiku peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte endi kanda.
55.Nii hageja kui ka kostja esindajad on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 ls 1. Menetluskulude kindlaksmääramise 15 (17)
2-23-124753 menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-21-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11).
56.Hageja on hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulud 20 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 144 p 7 koostoimes § 484 lg 2 p 3 ja § 172 lg 9 on õigustatud maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 20 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.06.2023 summas 200.53 eurot ja hagiavalduse esitamisel 21.08.2023 summas 429.47 eurot, kokku 630. Menetluskulud kokku on seega summas 1 326 eurot, s.h riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 676 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot.
57.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tema kuludeks on 1 620 eurot, sh: 1) 26.09.2023 taotlus toimikuga tutvumiseks – 0.5 tundi - 60 eurot; 2) 04.10.2023 toimiku materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendile – 2 tundi – 240 eurot 3) 10.10.2023 vastus hagile, koostamine, esitamine kohtule – 1 tund – 120 eurot 4) 7.11.2023 hageja seisukohaga tutvumine – 1 tund – 120 eurot 5) 01.11.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi – 120 eurot 6) 04.11.2024 kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi ja istungil osalemine 0,5 tundi - 120 eurot 7) 12.11.2024 hageja seisukohaga tutvumine – 2 tundi – 240 eurot 8) 25.11.2024 kostja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1.5 tundi – 180 eurot 9) kostja seisukoht ja avaldus kulude väljamõistmiseks – 1 tund – 120 eurot. TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. Tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, mis kohtu hinnangul on tavapärasest vaidlusest keerulisem vaidlus. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus asub seisukohale, et esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud toimingud, mis sisaldavad üksnes dokumentide analüüsi või konsultatsiooni, ei ole midagi sellist, mida menetluskulusid kandev osapool peaks hüvitama. Kohus leiab seega, et tsiviilasja keerukust, kostja esindaja poolt tehtud toimingute mahtu ning kohtuistungi kestvust arvestades, kulus kostja esindajal õigusabi osutamiseks põhjendatud mahus 10 tundi. Kostja põhjendatud menetluskulud on seega summas 1 200 tundi. 16 (17)
2-23-124753
58.Poolte menetluskulud kokku on seega 1 326 + 1 200 = 2 526 eurot, millest 50% ehk 1 263 eurot jääb kostja kanda ja 1 263 eurot hageja kanda. Kohus peab sealjuures põhjendatuks tasaarvestada ka poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1 326 – 1 263 = 63 eurot.
59.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
60.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2025 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis N. A.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-iga I sõlmitud lepingu alusel intressi üle 5,45 euro ja C AS-iga sõlmitud lepingu alusel intressi üle 55,43 euro, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha uus otsus, millega mõista N. A.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1015,48 eurot, sh AS-iga I sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning C AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress 55,43 eurot.
2.Mõista N. A.ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1015,48 eurot, sh AS-iga I sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning C AS-iga sõlmitud lepingu alusel intress 55,43 eurot.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3997,27 eurot, haldustasu 29,60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot, viivise alates
22.augustist 2023 kuni põhinõude 1203,53 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18% aastas ja viivise alates 22. augustist 2023 kuni põhinõude 3748,36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19,90% aastas väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud 20,5% ulatuses N. A.i ja 79,5% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Lugeda Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskulude suuruseks 1326 eurot ja N. A.i põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot.
6.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt N. A.i kasuks menetluskulude katteks välja 682,17 eurot. 17 (17)
2-23-124753
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. 07.01.2025 kohtuotsus 2-23-124753 jõustus osaliselt 10.10.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
18 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.