Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2823,05 2673,05 2523,05 2373,05 2223,05 2073,05 1923,05 1773,05 1623,05 1473,05 1323,05 1173,05 1023,05 873,05 723,05 573,05 423,05 273,05 123,05 0,00

1.2 Lepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poote enda kanda. 1.3 Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on avaldajal õigus pöörduda kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub kompromissi punktis 1.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 12% aastas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi punktis 1.1 kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 2937,31 euro ulatuses.

ettenähtud vormis, põhjendama kohtualluvuse valikut, esitama kostja elukoha andmed, kohaliku omavalitsuse ja politsei kinnitused kostja viibimiskoha kohta ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.01.2021 Harju Maakohtule hagi X X (kostja) vastu võla nõudes. Kohus jättis hagi 20.01.2021 määrusega käiguta. Hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused 29.01.2021. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Swedbank AS 14.04.2016 sõlminud väikelaenu laenulepingu nr 16-031579-AL, mille kohaselt andis Swedbank AS kostjale laenu 5000 eurot. Lisaks sõlmisid kostja ja Swedbank AS 09.03.2016 lepingu lisa. Kostja pidi laenu koos intressidega tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Swedbank AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 21.01.2019 ja loovutas 18.04.2019 talle kuuluva nõude hagejale. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 2937,31 eurot, intress 113,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 702,06 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduv viivis alates 21.01.2021 määraga 12% aastas kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus võttis hagi 01.02.2021 määrusega menetlusse. Pooled esitasid 09.03.2021 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 430 lg-s 2 sätestatud asjaoludest ja TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi kohtumäärusega kirjalikus menetluses ja lõpetaks tsiviilasjas nr 2-20-139504 menetluse kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude kandmises selliselt, et kompromissis käsitlemata menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot ja esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 175 eurot ning kanda see hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.