lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-8880/36

Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-8880/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2069
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisuTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 2TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamineVÕS § 134Mittevaralise kahju hüvitamise erisusedVÕS § 770Tervishoiuteenuse osutaja vastutus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-8880/93Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja31.03.20222-20-8880/104Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-24-1881/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Viru Vangla70008144(Vastustaja)sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum90001478(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. märts 2021

Tsiviilasja number

2-20-8880

Tsiviilasi

A.A. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu), sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum ja Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. jaanuari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev

esindajad

Vastustajad

1.Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu) (registrikood 70008144)
2.Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood 90001478)
3.Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (registrikood 10822062)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.A. määruskaebus osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.
Tühistada Viru Maakohtu 28. jaanuari 2021. a määrus ja saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.A.A. (hageja) esitas 17. juunil 2020 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Viru vangla kaudu) (kostja I), sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja II) ja Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla (kostja III) vastu kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal jaanuaris 2014. a X. Hageja hakkas kaotama nägemisvõimet. Hageja pöördus kostja III poole, soovides saada ravi. Kostja III tegi hageja silmamaterjali uuringu ja määras ravi. Hageja saabus 5. juulil 2014 Viru Vanglasse. Vanglasse saabumis järel soovis hageja lahendada silmaga tekkinud probleemi ja saada nõuetekohast ravi. 22. septembril 2014 tuvastati, et silma sarvkest vajab siirdamist ja siirdamise otsustamiseks tuleb hageja saata kostja III silmaosakonda. Selle asemel saadeti hageja kostja II silmakliinikusse, kes ei pidanud
19.detsembril 2014 kirurgilist ravi vajalikuks. Hageja palus korduvalt kostjalt I silma operatsiooni võimaldamist. Kostja I, viidates kostja II arvamusele ja ravimiseks riigieelarvest eraldatud vahendite ebapiisavusele, keeldus operatsiooni võimaldamisest. Alles märtsis 2016. a saatis kostja I hageja kostja III silmaosakonda. 29. märtsil 2019 lisati hageja kostja III poolt silma sarvkesta siirdamise operatsiooni ootejärjekorda. Vajalik operatsioon on senini teostamata. Hageja on kinnipidamisasutuses viibides kaotanud X. Hagejale ei ole osutatud raviteenuseid nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Kostja I ei saatnud hagejat pika aja jooksul vastuvõtule kostja III juurde. Kostja II tegi vale järelduse, et hageja ei vaja operatsiooni. Kostja III venitab alusetult operatsiooniga.
2.Maakohus küsis kostjatelt seisukohta hagi menetlusse võtmise osas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3). Kostjad leidsid, et hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel

jätta menetlusse võtmata. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Doonorite arv on vähene, hageja juhtum ei ole nii kriitiline, et tagada temale sarvkesta siirdamist prioriteetses režiimis.

3.Viru Maakohus keeldus 7. septembri 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25. novembri 2020. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata. Hageja nõude rahuldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 770 alusel ei ole õiguslikult välistatud. Juhul kui menetluses tuvastatakse, et kostjad või mõni nendest vastutab hagejale lepingurikkumisega tekitatud kahju eest, peab ta VÕS § 134 lg-te 1 ja 5 järgi hagejale kahju hüvitama. Maakohus asus ekslikult hindama hageja esitatud tõendeid ning leidis, et hagi ei ole võimalik rahuldada juba seetõttu, et hageja ei ole välja toonud kostjate poolseid lepingulisi (sh süülisi) rikkumisi ning seda, et hagejal on üldse kahju tekkinud. Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Hagi menetlusse võtmisel tuleb anda üksnes hinnang, kas sellise hagi esitamine on õiguslikult võimalik.
4.Maakohus jättis 18. detsembri 2020. a määrusega hagi käiguta. Hagiavalduses toodud asjaolud on TsMS § 363 lg 1 p 2 tähenduses ebaselged. Hagejal tuleb hagis esile tuua iga kostja osas eraldiseisvalt lepinguliste kohustuste rikkumisega seonduvad ja vastutuse aluseks olevad asjaolud ning näidata milliste tõenditega eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Lisaks tuleb hagejal täiendavalt põhjendada iga kostja suhtes põhjuslik seos rikkumise ning tekkinud kahju vahel. Hagiavalduse kohaselt on hageja kaotanud X. Hagejal tuleb selle kohta esitada tõendid. Hagejal tuleb üksikasjalikult kirjeldada mittevaralist kahju (st mil moel on väidetava nõuetekohase ravi saamise õiguse rikkumise tagajärjel hageja psüühiline seisund ja tervis kahjustunud) ning seda põhjustanud kostjate tegevust/tegevusetust eraldiseisvalt. Samuti tuleb hagejal tõendada nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega ta seob oma mittevaralise kahju nõude. Hageja peab selgitama, millest lähtuvalt said või pidid kõik kostjad aru saama, et hageja õigushüve (ootus nõuetekohasele ravile) kahjustamise korral tekib lepingu rikkumise tõttu hagejal mittevaraline kahju. Maakohus palus hagejal selgitada, mil põhjusel ei ole hageja enne hagiavalduse esitamist pöördunud Terviseameti poole, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust või küsinud Sotsiaalministeeriumi juures tegutsevalt tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt arvamust tervishoiuteenuse kvaliteedi osas.
5.Hageja 11. jaanuari 2021. a täiendatud hagiavalduse kohaselt ei ole kostja II teinud õigeaegselt õigeid järeldusi hageja parema silma sarvkesta siirdumise operatsiooni vajaduse kohta. Kostja I ei tegelenud nõuetekohaselt ja tähtaegselt hageja saatmisega eriarstidele. Hageja sai õige diagnoosi ja on lisatud silma sarvkesta siirdumise operatsiooni ootejärjekorda alles
29.märtsil 2016. Hageja palub kohustada kostjat I esitama hageja haigusloo alates hageja saabumisest Viru Vanglasse kuni 31. detsembrini 2020 ning kohustada kostjat III esitama andmed selle kohta, milline haigus on hagejal diagnoositud, mille tõttu oli hageja 29. märtsil 2016 lisatud silma sarvkesta siirdumise operatsiooni ootejärjekorda. Hagejal puudub võimalus esitada tõendid selle kohta, et hageja on X.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6.Viru Maakohus keeldus 28. jaanuari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest (TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel) ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole 11. jaanuaril 2021 esitatud täiendatud hagiavalduses kõrvaldanud puudusi määral, mis muudaks hagi õiguslikult veenvaks. Täiendatud hagiavaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatule, kuivõrd hageja ei ole hagis iga kostja osas eraldiseisvalt selgelt, arusaadavalt ja veenvalt esile toonud lepinguliste kohustuste rikkumisega seonduvaid ja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid ega hagis viidanud või näidanud milliste tõenditega eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Lisaks ei ole hageja hagis iga kostja osas esile toonud asjaolusid, mis puudutavad põhjuslikku seost rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole piisaval määral välja toonud tekkinud mittevaralist kahju ega seda põhjustanud kostjate tegevust või tegevusetust. Hageja ei ole esitanud X kaotamise kohta kinnitavat tõendit (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja on
11.jaanuari ja 15. jaanuari 2021. a dokumentides andnud kohtule viidatud asjaolu kinnitava tõendi esitamisega seonduvalt vastuolulisi põhjendusi.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on hageja tõendanud X kaotust. Hageja esitas 17. juuni 2020. a hagiavaldusega väljavõtte raviloost. Raviloo kandes nr X on märgitud, et X, sarvkest vajab siirdamise operatsiooni. Raviloo kandes nr X on märgitud, et X. Seega tuleneb koos 17. juuni 2020. a hagiavaldusega esitatud dokumentidest, et hageja on kaotanud X. Hageja tegi järelepärimise kostjale I, paludes esitada hageja epikriisid, mis kajastavad hageja X kaotuse. Hageja sai vastuse alles peale vaidlusaluse määruse tegemist. Hageja esitab hagejale edastatud dokumendid koos määruskaebusega. Hageja võimalused tõendite kogumiseks on piiratud. Hageja palus 15. jaanuari 2021. a hagi täpsustuses kohtul korraldada hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendamiseks vajalike tõendite kogumist ning teostada ekspertiis. Kui kohtu hinnangul oli hageja võimeline ise koguma tõendeid, pidi kohus jätma hageja taotluse tõendite kogumiseks määrusega rahuldamata ning andma hagejale mõistliku tähtaja tõendite kogumiseks. Maakohus ei ole seda teinud. Hagi menetlusse võtmise staadiumil ei tohi kohus otsustada, kas hagis toodud asjaolud on tõendatud või mitte.
8.Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud.
9.Kostja II palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja nõue kostja II vastu on tulenevalt VÕS §-s 771 sätestatust aegunud. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud.
10.Kostja III vaidles määruskaebusele vastu. Hageja poolt täiendatud hagiavalduses viidatud raviloo kannete märkused, mille kohaselt X, on hageja enda hinnang oma nägemisele, mitte arsti meditsiiniline hinnang. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on kaotanud X kostja III poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu väidetava rikkumise tõttu. Hageja ei ole täiendatud hagiavalduses välja toonud kostja III vastutuse aluseid. Silma sarvkesta siirdamine hagejale ei sõltu kostja III tegevusest, vaid hagejale sobivate doonorite puudumisest ja asjaolust,

et hageja nägemine on halvenenud vaid ühest silmast. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb eluvõimaluste halvenemine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata asi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
12.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud säte ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks. Alus peab olema seaduses välja toodud ning tuleneb taotlusele, avaldusele või kaebusele kohaldatavatest erisätetest, mis näevad ette dokumendile vormi- ja sisunõuded ning dokumendi menetlemise eeldused.
13.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1 p-le 9, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded puudutavad muuhulgas ka hagiavalduse sisu (TsMS § 363). Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vasta täiendatud hagiavaldus TsMS § 363 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatule, kuivõrd hageja ei ole iga kostja osas veenvalt esile toonud lepinguliste kohustuste rikkumisega seonduvaid ja vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, samuti asjaolusid, mis puudutavad põhjuslikku seost rikkumiste ja tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole viidanud, milliste tõenditega eeltoodud asjaolusid tõendatakse. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit X kaotamise kohta. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega TsMS § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 nõuetele mittevastavuse osas ei nõustu. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud kohtu hinnangul tõendit silma nägemisvõime kaotamise kohta, ei saa ainuüksi olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi tuleb hagiavalduses märkida ka tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Nimetatud sättest ei tulene, et koos hagiga tuleb esitada kõikide nõudes väidetud asjaolude kohta ka tõendid. Hagi aluseks olevate asjaolusid kinnitavate tõendite esitamine ei ole hagi menetlusse võtmise eeldus. Praeguses olukorras on hageja muuhulgas toonud välja, et tema võimalused tõendite esitamisel on piiratud. Hageja taotles tõendite kogumist kohtu poolt. Hageja esitas uued tõendid koos määruskaebusega. Tõendeid saab kohus hinnata hageja nõude läbivaatamise käigus, mitte hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel.
14.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ka TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel. Hagiavaldus peab sisaldama nende asjaolude kirjeldust, mis hageja arvates on vajalikud tema nõude usutavaks muutmiseks. Hagiavalduse nõuetekohasuse hindamise seisukohast ei ole tingimata vajalik, et esitatud oleks kõik faktilised asjaolud, mis on hagi rahuldamise eelduseks. Nimetatu hõlmab hagi põhjendatust ning omab tähtsust asja sisulisel lahendamisel. Hagejal ei ole kohustust hagiavalduses oma nõuet õiguslikult põhjendada, kohus ei ole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7).
15.Maakohus viitas keeldumise alusena muuhulgas ka TsMS § 371 lg 2 p-le 2.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlusaluses määruses hagi perspektiivikust vastavalt TsMS § 371 lg 2 p-le 2 hinnanud. Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest seetõttu, et hageja ei ole maakohtu hinnangul puudusi kõrvaldanud ning hagiavaldus ei vasta vorminõuetele. Asjaolu, kas hageja nõue võib olla õiguslikult perspektiivitu, ei ole vaidlusaluses määruses käsitletud. Ringkonnakohus selgitas 25. novembri 2020. a määruses käesolevas tsiviilasjas, et iseenesest ei ole hageja nõude rahuldamine VÕS § 770 alusel välistatud. Hagi perspektiivikuse hindamisel ei saa kohus tõendeid hinnata. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse.

16.Hageja on palunud määruskaebuses hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt.
17.Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval