Smeden OÜ hagi Nostra OÜ vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Nostra OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
12 364,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Smeden OÜ (registrikood 11660314), lepinguline esindaja advokaat Jaanika ReilikBakhoff Kostja (apellant): Nostra OÜ (registrikood 14036728), lepinguline esindaja Villu Tragon
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020 otsuse resolutsiooni otsustusega, et 10%hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda. Selle tulemusena jaotuvad maakohtu menetluskulud nii, et kostja kanda jäävad tema enda kulud ja 90% hageja kuludest, aga 10% hageja kuludest jääb hageja enda kanda.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2020 otsus muutmata.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
5.Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 700 eurot ja mõista see summa kostjalt Nostra OÜ hageja Smeden OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Smeden OÜ (hageja) esitas 5. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Nostra OÜ (kostja) vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes. Hageja esitas enne hagi menetlusse võtmist
13.novembril 2019 hagiavalduse täienduse. Hageja palus kostjalt välja mõista: (1) lepingu alusel teostatud tööde ja täiendavalt üle antud seadmete eest 10 600,80 eurot; (2) sissenõutavaks muutunud viivise 2966,18 eurot ja viivise alates hagi esitamisest 0,5% päevas nõude (1) summalt; (3) kohtueelse õigusabikulu eest kahjuhüvitise 1439,20 eurot; (4) viivise alates hagi esitamisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras nõude (3) summalt. Hageja peamised väited on järgmised: -
-
-
pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja Riisipere veoalajaamas teostama ventilatsiooni ja jahutuse väljaehituse töö. Vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele ei sisaldanud kokkulepe elektri- ega automaatikatöid. Hageja lõpetas töö
18.augustil 2019. Üleandmisakt vormistati 23. augustil 2019; hageja esitas töö ning kostjale üle antud täiendavate seadmete eest kolm arvet kokku summas 10 600,80 eurot, sh lepingujärgse töö eest 10 192,80 eurot (arve nr 1901075), lisaks tellitud pultide eest 156 eurot (arve nr 1901071) ja termostaatide eest summas 252 eurot (arve nr 1901072). Kostja arveid ei tasunud; viidatud arvete summalt nõuab hageja viivist arvetel märgitud määras 0,5% päevas; hageja pöördus nõude maksmapanekuks advokaadi poole, millega seoses tekkis tal õigusabikulu 1439,20 eurot (käibemaksuga), sellelt nõuab hageja seadusjärgset viivist.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
hageja ei tõendanud kostjaga töövõtulepingu sõlmimist ventilatsiooni ja jahutuse väljaehituse töö tegemiseks, tegelikult oli kokkuleppe sisu toimiva ventilatsiooni ja jahutuse tervikliku süsteemi rajamine, mis tuleks tuvastada kostja koostatud lepingudokumendi projekti põhjal; kostja ettemaksust hagejale ei saa järeldada kokkulepet viivise määras ja maksetähtajas. Ettemaksuarvete tasumine ei tähenda vaidluse puudumist viivise määra üle; tõendamata on hageja väide töö täieliku teostamise ja üleandmise kohta. Hageja esitas tehnosüsteemide koolituse akti, mis ei ole töö üleandmise akt. Aktist ei nähtu, kellele ja mida üle anti. Aktis kostja esindajaks märgitud MŠ (edaspidi: projektijuht) ei ole kostja seaduslik esindaja. Tal polnud volitust kostja eest töid vastu võtta; hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale üle andnud dokumentatsiooni, puldid ja termostaadid, kusjuures neist viimased olid hõlmatud hageja lepingujärgse tööga; hagejal puudub alus nõuda viivist ja kahju hüvitist, sest töö ei ole üle antud ja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, mh pole hageja täitnud garantiikohustust; hageja tegevuse tõttu on kostja pidanud tegema täiendavaid väljaminekuid, mille eest kostja nõuab hagejalt omakorda hüvitist. 2 (8)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 2. oktoobri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja: -
-
11 458,05 eurot, sh o nõude (1) osasummad 10 192,80 eurot tasuna lepingulise töö eest ja täiendavalt 156 eurot pultide eest, o nõude (3) osasumma 980 eurot hüvitisena kohtueelse õigusabikulu eest, o nõude (2) alusel viivise 129,25 eurot hagi esitamise aja seisuga; nõude (2) alusel viivise alates 6. novembrist 2019 nõude (1) rahuldatud osalt (10 348,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; nõude (4) alusel viivise alates 5. novembrist 2019 nõude (3) rahuldatud osalt (980 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Ühtlasi märkis maakohus, et jõusse jääb 24. aprilli 2020 hagi tagamise määrus. Maakohus jättis kostja menetluskulud ja 90% hageja menetluskuludest kostja kanda.
3.1.Esiteks tuvastas maakohus, et pooled sõlmisid VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtulepingu hageja hinnapakkumise alusel.
3.1.1.Kostja saatis hagejale 4. juulil 2019 e-kirja, milles soovis saada hinnapakkumist Riisipere veoalajaama ventilatsiooni ja jahutuse paigalduse kohta. Hageja esitas kostjale hinnapakkumise nende tööde tegemiseks. Hinnapakkumise kogusumma oli 43 560 eurot ning sisu jahutuse ja ventilatsiooni tööd. Hageja märkis pakkumises, et see ei sisalda elektri- ega automaatika töid. Hageja teavitas kostjat, millal valmivad ventilatsiooni ja millal jahutuse tööd. Seega alustas hageja tööde teostamisega.
3.1.2.Hageja esitas 10. juulil 2019 kostjale Riisipere alajaama tööde kohta ettemaksuarve summas 17 400 eurot. Kostja tasus ettemaksu 25. juulil 2019. Kostja tegevusest saab järeldada, et ta nõustus hageja hinnapakkumisega ja luges seeläbi lepingu sõlmituks.
3.1.3.Hageja saatis 15. juulil 2019 kostjale e-kirjaga ventilaatorite ettemaksuarve summas 12 000 eurot. Selle arve alusel tasus kostja 12. augustil 2019 hagejale 10 000 eurot Ka see tasumine tõendab kostja tahet sõlmida hagejaga leping hinnapakkumise alusel.
3.1.4.Hageja hinnapakkumise ja kostja nõustumise teel, mis väljendus ettemaksuarvete tasumises ja hagejale tööde teostamise võimaldamises, sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama Riisipere alajaamas ventilatsiooni- ning jahutuse süsteemi tööd hinnaga 43 560 eurot. Puuduvad tõendid selle kohta, täpselt millised seadmed pidi hageja paigaldama.
3.1.5.Tõendamata on kostja väide, et lepingutingimused on määratud kostja koostatud kirjaliku lepingudokumendi projektiga. Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostja projektiga nõustunud või midagi selle kohta avaldanud. Kumbki pool seda alla ei kirjutanud, st lepingut ei sõlmitud kostja projektis märgitud tingimustel.
3.1.6.Hageja hinnapakkumises oli selgelt välja toodud, et hageja ei olnud nõus lepinguliste töödena teostama elektri- ega automaatika töid. Seega pole põhjendatud kostja väide, et automaatikaga seotud tööd olid hageja lepinguliste tööde osa. Kostja väiteid ei tõenda AR e-kiri. See, millest AR oma arvamuse koostamisel täpselt lähtus, ei nähtu e-kirjadest, mis kostja talle saatis. Seetõttu ei saa kontrollida AR väiteid, mis oli tegelikult joonistel märgitud. Sama isiku hilisema selgituse jättis maakohus tõendina vastu võtmata, sest see esitati hilinemisega.
3.2.Teiseks kontrollis maakohus, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus kohaldas VÕS § 637 lg 4, § 644 lg-d 1 ja 2, § 646 lg-d 1 ja 5.
3 (8)
3.2.1.Kostja projektijuht märkis 1. augusti 2019 e-kirjas hagejale, et töö on veninud väga pikaks ja seisab alates ettemaksu tasumisest. Kostja palus töö esimesel võimalusel lõpetada. Hageja teatas 8. augusti 2019 e-kirjas, et peatab töö seoses arvete mittetasumisega ja jätkab töid pärast arvete tasumist. Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et hageja peatas tööde tegemise põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt ettemakse. Täpsemalt ei ole vaja töö tähtaegsust siiski tuvastada, sest tähtaja ületamine üksi ei annaks tellijale õigust keelduda täielikult tasu maksmisest.
3.2.2.Hageja, kostja, KMG Inseneriehituse AS (peatellija, edaspidi: KMG) ja omanikujärelevalve esindajad allkirjastasid 23. augustil 2019 tehnosüsteemide koolituse akti (edaspidi: akt). Kostja esindajana allkirjastas akti projektijuht. Aktist nähtub, et hageja andis kostjale töö üle. Põhjendatud pole kostja väide, et akt koostati ainult koolituse kohta. Aktis on selgelt märgitud, et lisaks kinnitusele koolituse läbiviimise kohta on töö kostjale üle antud.
3.2.3.Samuti pole põhjendatud kostja väide, et projektijuht ei ole tema seaduslik esindaja. Kostja tugines lepingutingimustele, milles projektijuhti nimetati kostja esindajaks objektil. Samuti esitas kostja tõenditena projektijuhti e-kirjad hagejale, millega nõustus, et ta kasutas seda isikut objektil oma majandustegevuses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel vastutab kostja projektijuhi käitumise eest. Kostja võttis aktiga hagejalt töö vastu ega viidanud töö puudustele.
3.2.4.Hageja saatis enne töö aktiga üleandmist kostjale töö dokumentatsiooni. Kostja ei viidanud mõistliku aja jooksul selle puudustele ega nõudnud nende kõrvaldamist. Samuti ei teatanud kostja hagejale töö puudustest, ei kirjeldanud neid ega andnud tähtaega kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul pärast töö vastuvõtmist.
3.2.5.Poolte 9. septembri 2019 e-kirjavahetusest nähtub, et vaidluse põhjustas hoopis kostja nõue nende kulude hüvitamiseks, mis tulenesid automaatika tööde tegemisest. Aga hageja hinnapakkumise järgi ei kuulunud need lepingulise töö hulka. Sellise töö tegemata jätmine, milles pooled kokku ei leppinud, ei ole lepingulise töö puudus.
3.2.6.Kostja 8. oktoobri 2019 e-kiri hagejale töödes esinevate puuduste kohta ei tõenda, et viidatud puudused tegelikult esinesid. Kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Puuduste ilmnemisel oleks kostja pidanud nõudma hagejalt esmalt nende kõrvaldamist ja andma selleks tähtaja. Alles siis, kui hageja oleks jätnud puudused kõrvaldamata, saanuks kostja nõuda kulutuste hüvitamist. Kuna kostja ei teatanud mõistliku aja jooksul hagejale töödes esinevatest puudustest ega nõudnud nende kõrvaldamist, oli ta kõnealuse e-kirja saatmise ajaks minetanud õiguse nõuda parandamiseks vajalike kulude hüvitamist.
3.2.7.Hageja küsis 8. augusti 2019 e-kirjas kostjalt, milliseid ajameid on vaja ja kelle tarnesse need jäävad. Projektijuht vastas samal päeval, et hinnapakkumisel pidi hageja arvestama, et pakub ventilatsiooni ja jahutust terviklikult koos kõigi abimaterjalidega. Kostja palus ajamid kooskõlastada esimesel võimalusel. Tõendamata on kostja väide, et pärast seda jäid ajamid paigaldamata. Seega ei ole kostja tõendanud töö puudust, millele tuginedes oleks kostjal õigus töö vastuvõtmisest keelduda.
3.3.Kolmandaks kohaldas maakohus VÕS § 110 lg 1 ja leidis esiteks, et kostja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldavad tal keelduda töö eest tasumisest, aga hagejal omakorda on õigus keelduda garantiikorras parenduste tegemisest kuni nõutud tasu maksmiseni.
3.3.1.Arve nr 1901075 järgi jättis hageja kostjalt 2106 euro ulatuses tasu nõudmata. Ta viitas, et see osasumma on kostjale antav garantiitagatis. Järelikult jättis hageja kostjalt nõudmata tasu võimaliku garantii ulatuses. Garantiitähtajal oleks hagejal tulnud kõrvaldada töös ilmnevad puudused ilma täiendavat tasu nõudmata, kuid kuna kostja on seni jätnud töö eest alusetult tasumata, oli hagejal õigus keelduda täiendava töö tegemisest seni, kuni kostja tasu maksab. 4 (8)
3.3.2.Kostja e-kirjad ega O Kaks Service OÜ hinnapakkumine ja arve ei tõenda, et puudused hageja töö puuduseid, nende esinemist töö üleandmise ajal ega ka seda, kas need olid tingitud hageja tööst ja neid polnud võimalik kõrvaldada teisiti, kui tehtud toimingute ja seadmete väljavahetamise teel. Tõenditest ei nähtu, kas ja milliseid toiminguid väidetavate puuduste kõrvaldamiseks tegelikult tehti ning milline oli kostjale sellega seoses tekkinud kulu.
3.3.3.Kostja ei põhistanud ega tõendanud õigeaegselt hagejale töödes esinevatest puudustest teatamist ega nende kõrvaldamise nõudmist. Kostja on küll hagejale saadetud e-kirjades korduvalt teatanud tasunõude tasaarvestamisest, kuid tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on jäänud tõendamata. Seetõttu tuleb nõue (1) rahuldada hageja arves nr 1901075 kajastatud tasu osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 10 192,80 eurot.
3.3.4.Samuti saab rahuldada hageja tasunõude pultide eest arves nr 1901071 märgitud summas 156 eurot, sest kostja kinnitas e-kirjades vastava tasumise kohustuse kokkulepet.
3.3.5.Nõudest (1) jättis kohus rahuldamata tasunõude termostaatide eest arves nr 1901072 märgitud summas 252 eurot. Hageja ei tõendanud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi viimane tasuma täiendavalt ebaõigesti tellitud termostaatide eest.
3.4.Nõude (3) lahendamisel kohaldas maakohus VÕS § 128 lg 3 ja leidis, et hageja kulud kohtueelsele õigusabile on põhjendatud 7 t ulatuses, st summas 980 eurot.
3.5.Viivisnõuded (2) ja (4) rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 alusel osaliselt vastavalt nõuete (1) ja (3) rahuldamise ulatusele. Nõude (2) osas leidis kohus, et kuigi hageja arvutas nõude (1) summalt viivist 0,5% päevas, pole kokkulepe viivise määra kohta tõendatud ja kohaldub VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne määr. Arvetel märgitud maksetähtaegade kohta kostja vastuväiteid ei esitanud ja nõudelt (3) saab viivist alates hagi esitamisest.
3.6.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti on hageja esindajal õigusabi osutamiseks kulunud aeg menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks mõistlik ning kooskõlas esitatud dokumentide sisu ja keerukusega. Seega on hageja menetluskulu põhjendatud kokku 4304,35 euro ulatuses (õigusabikulu 3254,35 eurot ja riigilõiv 1050 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 90% nendest kuludest ehk 3873,92 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse (kaebuses märgitud kui Tallinna Maakohtu määrus) tühistada. Esimese võimalusena taotleb kostja uue otsuse tegemist, teise võimalusena asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited saab kokkuvõtvalt rühmitada menetluslikeks ja sisulisteks.
4.1.Menetluslikult heidab kostja ette, et maakohus -
-
jättis tähelepanuta hagi eseme muutmise – esialgses hagis nõudis hageja rahalise kohustuse täitmist, aga osundas 18. mai 2020 menetlusdokumendis, et pooltel on tekkinud vaidlus, kas elektri- ja automaatikatööd olid lepingulised tööd. Seega esitas hageja tuvastusnõude töövõtulepingust tulenevate kohustuste määratlemiseks (kaebuse p-d 14.1–14.8); jättis arvestamata AR arvamused (p 13.3 esimene taane ja p 15.3); jättis tähelepanuta kostja väited dokumentatsiooni ebasobivuse ja ebapiisavuse kohta (p 15.5); ei kohaldanud uurimisprintsiipi (p-d 14.10 ja 14.11); tegi üllatusliku otsuse (p-d 14.12 ja 16 esimene lõik). 5 (8)
4.2.Sisuliselt leiab kostja, et -
-
hageja pidi teostama ventilatsiooni ja jahutussüsteemi elektri- ja automaatika tervikliku töö, mis on vajalik mõlema süsteemi käitamiseks, juhtimiseks, testimiseks, kontrolliks, üleandmiseks ja toimimiseks (p 13.3 teine taane, samuti p-d 13.4 ja 13.5 ning 15.1 ja 15.2); töö ei ole lõpetatud ega kostjale üle antud, sh ei tõenda 23. augusti 2019 akt töö üleandmist ja sellel puudub kostja pädeva esindaja allkiri (p-d 15.3 ja 15.4); töö ei vasta kokkuleppele ega ole nõutud kvaliteediga, seda ei teostatud tähtaegselt ega nõuetekohaselt, sh esineb vastuolu hea ehitustavaga (p 15.6).
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel sisuliselt muutmata, aga täiendab resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebuse esitas ainult kostja. Seega on vaidlustatud otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles hagi jäi rahuldamata nõude (1) osasummas 252 eurot ja nõude (3) osasummas 459,20 eurot ning neilt summadelt viivise saamiseks, samuti viivisenõue (2) VÕS § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas. Ühtlasi pole vaidlustatud otsuse resolutsioonist kaudselt nähtuvat otsustust, et 10% hageja menetluskuludest jääb tema enda kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks otsust selles osas täiendada, sest TsMS § 173 lg 2 alusel peab kohus otsustama kõigi menetluskulude jaotuse olenemata poolte taotlustest.
8.Kaebuses eksis kostja nii maakohtu kui ka lahendi liigi tähistamisel. See puudus ei takista kaebusest arusaamist. Samuti puudub taotlus, et ringkonnakohus jätaks hagi rahuldamata, aga kostja vastav soov on kaebusest tervikuna mõistetav.
9.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest poolte vastastikku saadetud e-kirjade ja muude dokumentide kohta. Samuti pole vaidlust, et kostja tellis hagejalt teatavate tööde teostamise Riisipere alajaamas, kusjuures kostja omakorda tegi samas töid KMG tellimusel. Maakohus tuvastas, et KMG kinnitas 18. septembril 2019, et ta on peatellijana kogu töö vastu võtnud.
10.Kaebuse menetluslikud etteheiteid pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust.
10.1.Kostja arusaam hagi eseme mõistest on ekslik. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi on hagi ese hageja selgelt väljendatud nõue. Hageja esitas nii hagiavalduses kui ka sellele vahetult järgnenud täpsustuses nõuded (1)–(4) ega muutnud neid hiljem menetluse kestel. Maakohus võttis hagi neis nõuetes menetlusse 19. novembri 2019 määrusega ja lähtus samadest nõuetest vaidluse lahendamisel. Järelikult pole hagi ese muutunud. Sellise muutusena ei saa mõista hageja tõdemust, et pooltel on tekkinud vaidlus töö sisu üle.
10.2.Kostja ei saa TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel apellatsioonimenetluses edukalt tugineda
31.augustil 2020 maakohtule esitatud AR kirjale. Maakohus jättis selle dokumentaalse tõendi õigesti vastu võtmata ja põhjendas oma otsustust piisavalt otsuse p-des 69–71. Kaebus ei sisalda väiteid, mis võimaldaks asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kostja käsitleb AR kirju ekslikult eksperdi arvamusena, käesolevas asjas maakohus ekspertiisi ei määranud. Hagimenetluses pole seda ka alust teha ilma poole vastava taotluseta.
10.3.Ainetu on kaebuse etteheide seoses dokumentatsiooniga. Maakohus käsitles kostja sellekohaseid väiteid piisavalt vaidlustatud otsuse p-des 98, 100 ja 107. 6 (8)
10.4.Maakohus ei pidanud rakendama uurimisprintsiipi. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 5 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Järelikult pidi kostja ise tooma esile tema hinnangul vajalikud asjaolud ja need vaidluse korral tõendama (TsMS § 230 lg 1 esimene lause).
10.5.Maakohus täitis 21. mai 2020 kirjaga piisavalt selgituskohustust ja otsus ei olnud seetõttu üllatuslik. Mõlemad pooled tuginesid menetluses töövõtulepingut käsitlevatele normidele ja mõistsid ühtviisi nii nõudeid kui ka vaidluse ulatust.
11.Sisulised etteheited käsitlevad peamiselt küsimust, kas vaidlustatud otsuses tuvastati õigesti hagejale töövõtulepingust tulenenud kohustuste täitmine ehk kokkulepitud töö üleandmine. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega neist järelduste tegemisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse kõnealustele väidetele järgmist.
11.1.Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte töövõtulepinguks, seda kostja ei vaidlusta.
11.2.Maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormise, st lähtus asjakohaselt VÕS § 76 lg-st 4, mille järgi võlausaldaja poolt kohustuse täitmisena pakutu vastuvõtmisega kaasneb eeldus, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Poolte ja teiste isikute esindajate allkirjastatud 23. augusti 2019 akti teksti teises reas on selge märge töö üleandmise kohta. Kostja nimel akti allkirjastanud projektijuhi suhtes kohaldas maakohus TsÜS § 132 lg 1, lisaks tuleneb tema volituse eeldus TsÜS § 118 lg-st 2. Kokkuvõttes järeldas maakohus aktist õigesti, et hageja täitis VÕS § 636 lg-s 1 sätestatud töö üleandmise kohustuse ja kostja omakorda võttis töö VÕS § 638 järgi vastu. Kirjeldatud olukorras pidi kostja tooma esile ja tõendama, millises osas tehtud, üle antud ja vastu võetud töö ei vastanud lepingutingimustele, sh kas sel polnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või see ei sobinud otstarbekohaselt kasutamiseks (p 2).
11.3.VÕS § 644 lg-test 1 ja 2 järeldas maakohus otsuse p-s 89 õigesti, et kostja pidi mõistliku aja jooksul teavitama hagejat töö puudustest ja kirjeldama neid piisavalt täpselt. Kostja kaebus ei sisalda väiteid, millist kostja esile toodud teadet hagejale oleks pidanud maakohus sellisena käsitlema. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus otsuse p-des 99–101 põhjendatult, et poolte 8. ja 9. septembri 2019 kirjavahetusest ei nähtu nimetatud tingimustele vastavat kostja teadet puuduste kohta. Samuti nõustub ringkonnakohus otsuse p-de 103–104 järeldusega, et
8.oktoobri 2019 teade oli esiteks hilinenud ja teiseks polnud selle sisu puuduste kirjeldamine ega kõrvaldamise tähtaja määramine. Kostja ei väida kaebuses, et puudustest teadasaamine hilines mingil põhjusel ja kohene teatamata jätmine oleks mõistlikult vabandatav. Ühtlasi on õige maakohtu seisukoht, et puudused on tõendamata. Nii ei saa kostja tugineda väidetavatele puudustele VÕS § 644 lg 3 teise lause alusel ja esile pole toodud § 645 kohaldamise aluseid.
11.4.Kui kostja leidis, et talle 23. augustil 2019 üle antud töö ei vastanud lepingutingimustele, siis pidi ta vastuvõetud töö ja lepingutingimuste erinevusele kohe tuginema. Kahes eelmises alapunktis viidatud sätetest järeldub, et tegeliku kokkuleppe või tavalise otstarbe tunnused peab pärast töö vastuvõtmist ja sellest mõistliku aja möödumist esile tooma ja tõendama kostja. Maakohus leidis vaidlustatud otsuse p-des 75–87 õigesti, et kostja ei tõendanud hageja hinnapakkumisest erineva sisuga töö kokkuleppimist. Ühtlasi on põhjendatud maakohtu hinnang 29. juunil 2020 esitatud AR kirjale, sest sellest ei nähtu poolte kokkulepet ega mingeid tavalise kasutusotstarbe tunnuseid, millele töö ei vastanud. Samuti on asjakohane maakohtu märkus, et kõnealune kiri on suures osas kontrollimatu, sest pole teada, milliste andmete põhjal see koostati. Peale selle kirja ei sisalda kaebus viiteid tõenditele, mille põhjal oleks maakohus saanud tuvastada kostja väidetava teistsuguse sisuga töö kokkuleppimise.
11.5.Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse sisulised etteheited alust maakohtu otsust muuta. 7 (8)
12.Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise, viivise arvutuse ja väljamõistmise, aga ka menetluskulude jaotuse, rahalise kindlaksmääramise ja hagi tagamise abinõu kehtima jätmise kohta kaebuses väited puuduvad. Nii jääb maakohtu otsus neis osades muutmata (v.a eespool p-s 7 märgitud erisusega).
13.Lõpuks teeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvad otsustused.
13.1.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
13.2.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 1570,32 euro hüvitamist, mis on tasu 11 t 13 min õigusteenuse eest tasumääraga 140 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud kulude osas vastuväiteid.
13.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh otsusega tutvumine ja vastuse koostamine 4 t; määruse ja kostja seisukohaga tutvumine, vastamine ning kulunimekirja koostamine 1 t). Ülejäänud ajakulu samadele toimingutele pole põhjendatud. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus, kusjuures pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Apellatsioonimenetluse kuluna ei ole hüvitatav enne maakohtu otsust tekkinud kulu (seisukoha koostamine ja edastamine, kõne kliendiga). Esindaja tunnitasu määr on kohane ja hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
13.4.Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 700 eurot (= 5 t × 140). Rahuldamata jääb hageja taotlus 870,32 euro (= 1570,32 – 700) saamiseks.
13.5.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.