Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-17239
Smeden OÜ hagi Nostra OÜ vastu võla, kahju hüvitamise ja viiviste nõudes hagi hind 34 469,44 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: Smeden OÜ (registrikood 11660314, Andruse, Purtsi küla, Elva vald 68709 Tartumaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu 51013; telefon: 7300400; epost: [email protected]); Kostja: Nostra OÜ (registrikood 14036728, Maakri tn 23a, Tallinn 10145). Tsiviilasi
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tõendina vastu võtmata kostja 31.08.2020 menetlusdokumendile lisatud A. R.31.08.2020 e-kiri.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista kostjalt Nostra OÜ-lt (registrikood 14036728) hageja Smeden OÜ (registrikood 11660314) kasuks välja 11 458,05 (üksteist tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 05 senti), millest 10192,80 eurot on tasu lepinguliste tööde eest, 156 eurot on tasu seadmete eest, 980 eurot on hüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest ning 129,25 eurot on hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista kostjalt Nostra OÜ-lt (registrikood 14036728) hageja Smeden OÜ (registrikood 11660314) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 06.11.2019 tasunõuete summalt 10 348,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni tasunõuete täieliku tasumiseni.
5.Mõista kostjalt Nostra OÜ-lt (registrikood 14036728) hageja Smeden OÜ (registrikood 11660314) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamise päevast 05.11.2019 õigusabikulude nõude summalt 980 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni õigusabikulude nõude täieliku tasumiseni.
6.Jätta jõusse 24.04.2020 hagi tagamise määrus.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja menetluskulud kostja enda kanda ning 90% hageja menetluskuludest kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Nostra OÜ-lt (registrikood 14036728) hageja Smeden OÜ (registrikood 11660314) kasuks menetluskuludena välja 3873,92 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kolm eurot ja 92 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Nostra OÜ-lt (registrikood 14036728) hageja Smeden OÜ (registrikood 11660314) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3873,92 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohasel sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja Riisipere veoalajaamas teostama ventilatsiooni ja jahutuse väljaehituse tööd. Vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele ei sisaldanud kokkulepe elektri- ega automaatikatöid. Hageja lõpetas kokkulepitud tööd objektil 18. augustil 2019 ning 23. augustil 2019 vormistati tööde üleandmisevastuvõtmise akt. Akti allkirjastasid mõlemad pooled.
2.Hageja esitas teostatud tööde ning kostja objektijuhile üle antud seadmete ehk termostaatide ja pultide eest kolm arvet kokku summas 10 600,80 eurot, mida kostja ei tasunud. Hageja andis kostjale korduvalt arvete tasumiseks täiendavaid tähtaegu. Eeltoodu alusel esitas hageja kostja vastu lepingu täitmise nõude 10 600,80 euro tasumiseks ja alates 05.11.2019 viivisenõude määraga 0,5% põhinõudelt. Samuti esitas hageja õigusabikuludest 1 439,20 eurost tuleneva kahju nõude ja viivisenõude sellelt nõudelt seadusjärgses määras.
3.Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1, § 101 lg 1 punktile 1, § 108 lõikele 1. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja pidi teostatud tööde ja üle antud seadmete eest tasuma 10 600,80 eurot. Hageja arvestab viivist kogu sissenõutavaks muutunud nõude summalt 10 600,80 eurolt arve nr 1901075 puhul alates 10. septembrist 2019 ning arvete nr 1901071 ja 1901072 puhul alates 11. septembrist 2019, mil arvetel märgitud summad muutusid sissenõutavateks. Arvetelt nähtub, et pooled leppisid kokku viivise määras 0,5% päevas. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja kohustatud maksma viivist arvelt nr 1901071 summas 42,90 eurot, arvelt nr 1901072 summas 69,3 eurot ja arvelt nr 1901075 summas 2853,98 eurot. Kokku on viivise nõue 2 966,18 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuva viivise summalt 10 600,80 eurot alates hagi esitamisest määraga 0,5% päevas.
4.Kostja hageja nõudmisel lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu pöördus hageja õiguste kaitseks ning nõuete maksmapanekuks Advokaadibüroo LMP poole. Hageja nõustamiseks, kostjale kohtuvälise nõude koostamiseks ning kostja esindajaga suhtlemiseks osutati hagejale kokku õigusabiteenuseid 1 439,20 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Tegemist on otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 1 ja lg 3 mõttes. Hageja palus kostjalt kahjuna välja mõista 1 363 eurot ning viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
5.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja viitas, et ta on lepingu alusel esitanud kostjale arveid summas 24 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on arve tasunud ning poolte vahel ei ole tekkinud vaidlust viivise määra üle. Seetõttu leidis hageja jätkuvalt, et tal on õigus nõuda kostjalt viivist arvetel märgitud määras.
6.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 600,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2 966,18 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni määraga 0,5% päevas summalt 10 600,90 eurot, kahju hüvitise 1 439,20 eurot ja viivise sellelt hüvitiselt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Poolte vahel ei ole varem olnud vaidlust selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mistõttu ei pidanud hageja vajalikuks seda tõendada. Leping sõlmiti ventilatsiooni ja jahutuse väljaehitamiseks ning tööd ei pidanud sisaldama elektri- ega automaatikatöid. Tööde sisu kohta esitas hageja kostjale hinnapakkumise. Varasemalt esitas hageja kostjale sama töö kohta arveid, mis kostja tasus. Hageja on tõendanud, et tööd on üle antud ja pooled pidasid läbirääkimisi viimase arve üle. Seetõttu on eksitav kostja väide, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist.
8.Hageja esitas täiendavalt kostja e-kirja, mille manuseks oli kostja koostatud kirjalik töövõtuleping. Dokument vormistati kostjale sobilike tingimustega. Kuivõrd tööd juba käisid suuliste kokkulepete alusel ning hageja ei nõustunud kõigi lepingu punktidega, hageja ja kostja kirjalikku dokumenti ei allkirjastanud. Seega seisnes kokkulepete sisu selles, millega mõlemad pooled nõustusid.
9.Mõlemad pooled nõustusid, et lepingu objektiks on Riispere alajaam. Töövõtt sisaldas ventilatsiooni ja jahutuse töid ega sisaldanud elektri- ning automaatikatöid. Viimane tingimus oli kirjas hageja hinnapakkumises ja kostja koostatud lepingu punktis 2.2. Pooled leppisid kokku, et töövõtu hinnaks on ilma käibemaksuta 36 300 eurot, mis on samuti kirjas nii hageja hinnapakkumises kui kostja koostatud lepingu punktides 3.1. ja 3.3. Objektiga seotud hageja kontaktisikuks oli M. K. ja kostja kontaktisikuteks U. K. ning M. Š. . See on märgitud hageja hinnapakkumisel ning kostja koostatud lepingu punktides 4.1, 4.2, 4.3 ja 6.3. Samuti nähtub see poolte e-kirjade vahetustest. Hageja esitatud arvetel ja kostja lepingu punktis 6.5 oli märgitud, et arvete tasumisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda viivist 0,5%. Lisaks lepiti kokku, et hageja annab kostjale tööde valmimisel gaR.ii 24 kuud ja tagab seda 6% suuruse tagatisega lepingu lõpphinnast. See on kirjas hageja lõpparvel, e-kirjades ja kostja koostatud lepingu punktis 6.8.
10.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole tõendanud tööde teostamist ning kostjale üle andmist. Hagiavaldusega koos esitatud koolituse akt on ühtlasi tööde üleandmisakt. Ühtegi täiendavat akti koostama ei pidanud. Aktis on kirjas, et kostjale kui tellijale oli tehtud koolitus ning lepingulised tööd olid üle antud 23.08.2019. Akti on allkirjastanud kõik pooled, sealhulgas X AS esindaja ja kostja esindaja.
11.Täiendavalt esitas hageja X AS kinnituse tööde vastuvõtmise kohta. Tõendi palus hageja koostada, kui poolte vahel tekkisid vaidlused. Tõendis on märgitud, et kostjalt on hageja teostatud tööd vastu võetud ja kostjale tehtud tööde eest tasutud. Ühtegi pretensiooni X AS-l hageja töödele ei olnud, mis tõendab, et kostja jättis tööde eest alusetult tasumata. Kostja on ise tunnistanud, et viimases aktis märgitud tööd on tehtud. Kostja on tunnistanud, et vähemalt teatud osas tuleks hagejale tööde eest tasuda, kuigi kostja on jätnud tasu täielikult maksmata.
12.Hageja pidas alusetuks kostja väidet, et M. Š. ei olnud volitatud kostja esindajana töid vastu võtma. M. Š. oli kostja objektijuht Riisipere alajaama töödel, mis tuleneb nii kirjavahetusest kui kostja enda koostatud töövõtulepingu punktidest 4.1 ja 6.3. Kostja ise saatis esindajaks tööde vastuvõtmisele oma objektijuhi. Kuna kohal olid ka teised pädevad isikud, pidas hageja ebausutavaks, et kostjal ei olnud õigust töid vastu võtta. Täiendavalt viitas hageja TsÜS §-dele 132 ja 133. Kui M. Š.el ei olnud õigust töid vastu võtta, on see kostja sisesuhte probleem, mille eest hageja ei vastuta.
13.Hageja ei nõustunud, et ta on enda suva järgi määranud viivise suuruseks 0,5% päevas. Kostja esitas ettepaneku lugeda selline viivise määr tasuga viivitamisel kehtivaks ja hageja nõustus sellega, lisades viivisemäära arvetele. Kui kohus peaks leidma, et poolte vahel ei olnud viivise määras kokkulepet, palus hageja lugeda viivisemääraks seadusjärgse määra.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole tõendanud pultide ja termostaatide kostjale üleandmist. Hageja esitas e-kirjade vahetuse, kus kostja palus mõlema kohta teha eraldi arve. Kirjade saatmise ajaks olid seadmed juba kostjale üle antud. Seadmed anti üle 23.08.2019 aktiga. Üleandmisel tutvustas hageja, kuidas puldid töötavad. Kostja pole kordagi väitnud, et ta ei ole pulte ning termostaate saanud. Täiendavalt esitas hageja esialgse tellimuse termostaatide kohta. Kuna need seadmed ei sobinud, tellis hageja uued, millel järel käis tarnija juures kostja teine objektijuht A. . Kostja pidi tagastama hagejale need termostaadid, mis ei sobinud, kuid seda ta ei teinud.
15.Kostja väiteid selle kohta, et tal on hageja vastu nõue, pidas hageja põhjendamatuteks. Kostja vastas esialgu pärast rahalise akti saamist, et kuna ta pidi tellijale ehk X AS-le maksma automaatika- ja elektroonika tööde ehk ventilatsiooni juhtimise eest täiendavalt 2500 eurot, tuleks see aktist maha arvestada. Kostja aga oli nõus hinnapakkumisega ilma elektri- ja automaatikatöödeta ning on seda mitmetes dokumentides ja kirjavahetuses kinnitanud. Kostja on jätnud tasu maksmata pahatahtlikult.
16.Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasub talle 10 600,80 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras alates arvete maksetähtajast kuni võlgnevuse tasumiseni, õigusabikulude kahju hüvitise 1439,20 eurot ja õigusabikulud 1760 eurot ilma käibemaksuta.
17.18.05.2020 seisukohtades viitas hageja, et poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas elektri- ja automaatikatööd olid lepingulisteks töödeks või mitte. Kostja on meelevaldselt leidnud, et tellimus tuli täita tema 04.07.2019 e-kirja kohaselt, jättes järgnevad kirjad tähelepanuta. Kostja saatis 15.07.2019 e-kirjaga lepingu projekti koos hinnapakkumisega ning mõlemas on märgitud, et hageja tööd ei sisalda elektri- ja automaatikatöid. Kostja ei ole tõendanud, et tööd pidid sisaldama elektri- ja automaatikatöid.
18.Alusetu on ka kostja etteheide, et hageja ei tellinud ega paigaldanud ajameid, sest see ei kuulunud hinnapakkumise kohaselt hageja tööde hulka. Hageja uuris kostjalt, milliseid ajameid tal oleks vaja, sest projektist see ei selgunud. Hageja oleks olnud nõus kostjale vastu tulema ning need ajamid objektile tarnima. Seadistamisega ei oleks hageja tegelenud, sest tegu oleks olnud
elektri- ja automaatika tööga, mis ei sisaldunud hinnapakkumises. Kostja hagejale selget vastust ei andnud, mistõttu loobus hageja selle kohta täiendavate küsimuste esitamisest.
19.Hageja leidis, et kostja etteheited töödes esinevate puuduste või tegemata jätmiste kohta tuleb jätta tähelepanuta. Hageja andis tööd üle õigel ajal ja seda kinnitab koolitusakt 23.08.2019. Hageja tööd olid sel ajal tehtud korrektselt ning seda on kinnitanud peatöövõtja X AS 18.09.2019. Pärast tööde valmimist ei olnud hageja vastu ühtegi pretensiooni ning tasu tulnuks välja maksta juba septembris 2019. Kostjal puudub õigus nõuda hagejalt gaR.iikohustuse täitmist, kui kostja pole täitnud oma peamist töövõtulepingu kohustust maksta tasu.
20.Alusetu on kostja väide, et hageja ei esitanud survestus-mõõdistusprotokolli. Hageja esitas kostjale nõutud dokumentatsiooni. Dokumentatsioon esitati Droboxi kaudu kõigile osapooltele. Keegi ei ole kordagi pärast tööde vastuvõtmist juhtinud hageja tähelepanu, et mõni täitedokument oleks puudu. Nimetatud protokolli oleks olnud vaja esitada kaetud torude kohta. Antud juhul olid kõik torud ligipääsetavad. Vaakumtest näitas, et süsteem toimib ning ei kostja ega järelevalve survestusprotokolli nõudnud ei ole.
21.Kostja on väitnud, et ta on nüüdseks avastanud, et ventilatsioonisüsteemi ei antud üle toimivana. Hageja sellega ei nõustunud. Selle kohta esitatud õhuhulkade mõõteprotokoll. Kui hageja külastas objekti koos S AS esindajaga, ilmnes, et puldi juhtkaabel ei olnud seadmesse ühendatud. Augustis tööde üleandmisel toimisid kõik seadmed ja akti allkirjastanud isikud veendusid selles. Kasutuse käigus tuleb alati seadmeid hooldada.
22.Kostja tellis hagejalt tööd viimasel minutil ning venitas ise tööde alustamisega. Hageja tegi kõik endast oleneva, et tööd valmis saada. Töö tegemise ajal selgus, et projektid ei ole omavahel kooskõlas, mistõttu tuli teha muudatusi projektis. Kõik probleemid tulenesid kostjast, kuid hageja suutis oma tööd õigeaegselt lõpetada. Lisaks hilines kostja ettemaksude tasumisega ja hageja ei olnud nõus enne töid alustama. Kui kostja tasus esimese ettemaksu, tellis hageja materjalid. Vahetähtaegades kokkuleppeid ei olnud, mistõttu ei oma kostja 01.08.2019 kiri tähtsust. Hageja andis tööd üle õigel ajal. Kuna kostja ei tasunud aga ka teist ettemaksu arvet, oli sunnitud hageja vahepeal uuesti tööd peatama.
23.Kostja oli viivituses oma töödega. Lõpetamata oli hoone eriosade ehitus ja seadistus, polnud alustatud haljastustöödega, paigaldamata oli mööbel ja koristamata konteinerid, ajutised piirdeaiad, ehitusmaterjalid ladustusplatsidelt. Kostja ei andnud hagejale tagasisidet, millised puudused konkreetselt hageja töös olid. Kostja esitatud tõend tuleb jätta tähelepanuta, sest sellest ei nähtu, mida täpselt C AS pakkumine sisaldas. Hageja esitas ise sama tõendi korrektses vormis, milles nähtub, et tegemist oli pakkumisega automaatika töödele, mis hageja lepinguliste tööde hulka ei kuulunud.
24.Kostja väited, et alates 2019. a detsembrist on ventilatsiooni või jahutusega esinenud probleemid, on asjasse puutumatud. Selleks ajaks oleks kostja pidanud arve tasuma ja hilisemad küsimused ei anna põhjust arvet tasumata jätta. Hageja ei tunnista ühtegi hilisemat nõuet. Kostja teab, et kõik süsteemi vead on tekkinud hetkel tema tellitud töövõtjast.
25.Hageja ei nõustunud, et tema 10.03.2020 parandustööde arve summas 2958 eurot tõendab hageja tööde halba kvaliteeti. Hageja ei parandanud enda ebakvaliteetset tööd, vaid kostja tellitud kolmanda isiku ebakvaliteetset tööd. Lisaks leidis hageja, et kostja lisatud tõendid nr 612 tuleb jätta kõrvale, sest need ei puuduta lepingu sõlmimist, selle tingimusi ega kostja tasu maksmise kohustust.
26.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Vaidlus puudub selle üle, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Alusetu on kostja väide, et hageja tööd pidid sisaldama elektrija automaatikatöid. Kostja esitatud asjatundja arvamus tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei põhine kogu teadaoleval informatsioonil. Kostja on asjatundjale andnud teadmata andmed. Hageja pidas arusaamatuks, millele tuginedes on asjatundja nõudnud järeldusele, et kui elektritööd töövõttu ei kuulunud, siis automaatika tööd kuulusid. Poolte e-kirjad ja hageja hinnapakkumine tõendavad, et automaatika tööd lepinguliste tööde hulka ei kuulunud.
27.Täiendavalt tellis X AS automaatika tööd eraldi, mis tähendab, et neid töid oli võimalik eraldi teostada. Kostja oleks pidanud leidma teise alltöövõtja, mitte nõudma hagejalt lepingus mittesisaldunud tööde tegemist. Ajamid oli hageja nõus tarnima vaid koostöö mõttes ja hageja üritas leida lahendusi. Kostja hagejaga koostööd ei teinud ning hakkas esitama väiteid nagu tulnuks automaatika tööd, sh ajamid teha hagejal endal. Kuna hageja sellega ei nõustunud, jäid ajamid tellimata.
28.Hinnapakkumise kohaselt kuulusid tööde hulka täitevdokumendid. Pooled ei ole kokku leppinud rohkemates täitevdokumentides kui need, mis on kirjeldatud hinnapakkumises. Hinnapakkumises nimetatud dokumentide puudumist ei ole kostja kordagi ette heitnud, mistõttu ei ole asjakohane kostja esitatud tõend, milles heidetakse hagejale ette süsteemi katsetamise ehk survestamise akti puudumist. Kui selline akt tuli esitada, oleks kostja pidanud seda hagejalt nõudma tööde alguses või vähemalt lõppemisel. X AS oleks saanud selliseid etteheiteid teha vaid kostjale ehk kostja oleks pidanud selle akti X AS-le esitama. Hageja hinnapakkumises see ei sisaldunud.
29.Hageja on tööd üle andnud ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks 23.08.2019 aktiga või alternatiivselt mõistliku aja möödumisega VÕS § 638 alusel. Tööd pidid algse plaani järgi lõppema koolitusega 18.08.2019, kuid koolitus ja tööde üleandmine sai toimuda alles 23.08.2019, sest kostja tööd venisid. Hageja edastas kostjale teostatud tööde joonised 14.08.2019. Kostja edastas hagejale 21.08.2019 e-kirja, mille kohaselt olid kostjal lõpetamata hoone eriosade ehitus ja seadistus. Hageja palus täpsustada, mis on hagejal lõpetamata, sest talle teadaolevalt olid tema tööd teostatud, kuid kostja sellele ei vastanud. Järgnevalt tellis X AS elektri- ja automaatikatööd kolmandatelt isikutelt ning hageja tööd võeti 23.08.2019 ilma pretensioonideta vastu. Alusetud on kostja etteheited seoses tähtaja ületamisega. Kuna elektri- ja automaatikatööd telliti alles septembris 2019, võeti hageja tööd vastu ilma elektri- ja automaatika töödeta.
30.X AS on kinnitanud, et ettevõte võttis ventilatsiooni ja jahutustööd kostjalt vastu 10.09.2019 e-kirjaga ja eraldi digitaalselt allkirjastatud kujul 18.09.2020. Kuigi see ei tähenda automaatselt hageja tööde vastuvõtmist, on see indikaator, mis näitab, et kostja pidi hagejalt tööd vastu võtma. Hageja on soovinud saada tasu reaalselt tehtud tööde eest. Hageja ei ole küsinud kostjalt tasu elektri- ja automaatikatööde eest, mistõttu on tasu mittemaksmine teostatud tööde eest põhjendamatu.
31.Hageja tööd olid tehtud kvaliteetselt, mida tõendab asjaolu, et jahutus ja ventilatsioon toimis vähemalt mitme kuu jooksul probleemideta. Hageja teostatud tööd võeti kasutusele alates septembrist 2019. Süsteem toimis 4 kuu vältel probleemideta, mille järel vajas süsteem hooldust ehk täiendava gaasiga täitmist. Hageja keeldus hoolduse teostamisest tuginedes VÕS § 111 lg-le 1, kuivõrd kostja ei olnud hagejale tööde eest tasunud. Kostja tellis hoolduse kolmandatelt isikutelt, kes täitsid süsteemi vale gaasiga, mis tekitas suuremaid probleeme ja tõrkeid. Vale gaasiga täitmise üle ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja käis probleemi lahendamas ja nüüd töötab süsteem tõrgeteta. Kostja ei ole tõendanud, et tõrked detsembrist 2019 kuni veebruarini 2020 olid põhjustatud hageja töödest. Kostja tasu maksmise kohustus tekkis varem.
32.Kostja väited töödes esinevate puuduste kohta on jäänud tõendamata ja põhistamata. Kostja on väitnud, et hageja rikkus ehitusseadustikku, kuid ei ole välja toonud ühegi õigusnormi rikkumist. Viivise määrale vaidles kostja vastu alles kohtumenetluses. Hageja nõustus tööde tegemisega tingimusel, et tal on tagatis viivise näol.
33.Alusetu on kostja väide, et hageja on rikkunud konfidentsiaalsusenõuet, sest ta on suhelnud X AS-ga. Hageja ei ole sõlminud kostjaga konfidentsiaalsuse kokkulepet ning X AS on ise hagejaga suhelnud. A. R. hinnangut pidas hageja ebausaldusväärseks tõendiks. Hinnangu koostaja on teinud analüüsi selle kohta, milline oleks võinud olla hinnapakkumine, mitte selle kohta, kas tööd teostati hinnapakkumise kohaselt. Töövõtupiirid ei saa tuleneda mujalt kui poolte vahelisest kokkuleppest. Tõenditest ei nähtu, kas hinnangu koostaja oli üldse teadlik, milleks tema hinnangut kasutatakse. Mitmed kostja tõenditena esitatud e-kirjad ei sisalda lisasid, mistõttu ei saa hinnata, kas tõendid tõendavad kostja väiteid.
34.X AS ei saa anda kinnitust selle kohta, millised dokumendid olid hagejal esitamata, kuna viimane ei tea hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisu. Hageja nõustus, et detsembrist 2019 kuni veebruarini 2020 esinesid süsteemis tõrked, kuid X AS ei saa anda hinnangut selle kohta, kelle süül need esinesid. Samas tõendab esitatud tõend, et muul ajal on süsteem korrektselt töötanud.
35.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3254,35 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivuna 1050 eurot koos hagi tagamise taotluse esitamisega. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 140 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
36.Kostja vaidles hagile vastu. Esmalt leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud temaga töövõtulepingu sõlmimist ventilatsiooni ja jahutuse tööde tegemiseks. Hageja ei ole tõendanud, millal ja millistel tingimustel pooled lepingu sõlmisid. Hagiavalduses ei ole lepingu tingimusi välja toodud.
37.Kostja leidis, et hageja väide tööde täieliku teostamise ja üleandmise kohta on tõendamata. Hageja on esitanud tehnosüsteemide koolituse akti, mis ei ole tööde üleandmise akt. Aktist ei nähtu, kellele ja mida üle anti. Aktist nähtub vaid koolitusel osalejate nimekiri. Aktis kostja esindajaks märgitud M. Š. ei ole kostja seaduslik esindaja. Tal ei olnud volitusi kostja eest töid vastu võtta. Hageja ei ole tõendanud, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
38.Arvetele hageja suvaotsuse alusel märgitud viivise määr ei tähenda, et pooled oleksid sellises viivise määras kokku leppinud. Ainuüksi asjaolust, et kostja on hagejale ettemaksuna teinud ülekandeid, ei tulene, et hageja oleks kostjaga viivise määras ja maksetähtajas kokku leppinud. Ettemaksuarvete tasumine ei tähenda vaidluse puudumist viivise määra üle. Arvetega ei looda pooltevahelisi õigussuhteid, vaid õigussuhteid kujundatakse lepinguga.
39.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale üle andnud Fancoili puldid ja termostaadid, milliste eest ta arvete alusel tasu nõuab. Kuna tööd ei ole kostjale üle antud ja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub hagejal alus nõuda viivist ja kahju hüvitist. Hageja tegevuse tõttu on kostja pidanud tegema täiendavaid väljaminekuid ja kostja nõuab hagejalt kahju 8 888,70 euro hüvitamist.
40.27.04.2020 seisukohtades leidis kostja, et ta võttis 04.07.2029 hagejalt hinnapakkumise ventilatsiooni ja jahutustööde tegemiseks. Tööde teostamise tähtaeg oli 20.08.2019 ja see oli lepingu kõige olulisemaks tingimuseks. Hageja võttis kostja oferdi vastu ja alustas töid. 01.08.2019 oli näha hageja tööseisakuid ja kostja saatis hoiatuskirja. 08.08.2019 küsis hageja teavet süsteemi osade kohta, millega ilmnes oluline mahajäämus tööde graafikust. 21.08.2019 saatis kostja lõpptellija X AS teavituse, et jahutuse- ja ventilatsioonitööd on lõpetamata. 16 päeva pärast hageja tööde tähtaega saatis X AS teate 05.09.2019, et kuna ventilatsioonisüsteem ja jahutus ei toimi nõuetekohaselt, tellib ta ventilatsiooni juhtimistööd kolmandalt ettevõttelt.
41.18. detsembril 2019 edastas kostja hagejale pretensiooniga koos 16.detsembri 2019 R AS kirja, milles osundas, et jahutussüsteemis on suured probleemid. Hageja keeldus tööde ülevaatamisest ja probleemi lahendamisest. 20. detsembril 2019 tellis kostja süsteemi parandamiseks tööd O OÜ-lt ja K OÜ-lt. Töö maksumus oli 1883 eurot.
42.13.01.2020 esitas hageja kostjale ebakvaliteetsete tööde parandamise kokkuvõte. Kokkuvõttest nähtub, et hageja ehitatud süsteem oli lekkeid täis ja tühjaks jooksnud. Süsteemist oli puudu vajalik gaasiline aine, mis oli kompressoreid oluliselt kahjustanud. Kolmandad ettevõtted peatasid lekked ja lisasid vajaliku gaasi. Selleks ajaks ei olnud hageja endiselt esitanud süsteemi täitedokumentatsiooni. Puudu oli süsteemi survestus-mõõdistamisprotokoll, süsteem ei toiminud.
43.16. jaanuaril 2020 andis X AS teada, et süsteem ei toimi endiselt ja lülitab ennast iseeneslikult välja. Kostja kirjavahetus hagejaga ei viinud tulemuseni (vt. Lisa 9 - kiri). Hageja hakkas nõudma kirjalikke kinnitusi puuduste kohta ning otsima formaalseid põhjendusi vastutuse vältimiseks, kuigi fotod tõendavad, et süsteem oli välja ehitatud praagina ning sellega kahjustati juba olemasolevaid seadmeid. Alles 27. jaanuaril 2020 asus hageja teostama jahutussüsteemi parandustöid.
44.28. jaanuaril 2020 oli AS R parandustöödega rahul, kuid avastas uue vea. Ventilatsiooni SV1 sissepuhe ei toiminud. Kirjavahetuses ei olnud hageja veendunud, et vastav süsteem üldse välja ehitati. 3. veebruaril 2020 esitas hageja kokkuvõtte parandustöödest, kus ta vastutust eitas. Kokkuvõttest nähtub, et veel kord teostati trasside parandus. 14.veebruaril 2020 teostasid X AS, omanikujärelevalve ja kostja esindajad jahutus- ja ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse. Ventilatsioonisüsteem SV 1 ei töötanud.
45.Kuigi hageja kinnitas, et poolte kokkuleppe järgi pidi hageja andma kostjale tööde valmimisel gaR.ii 24 kuud, saatis hageja kostjale gaR.iiperioodil 10.03.2020 arve summas 2958 eurot süsteemi parandamise, tühjendamise ja uuesti täitmise eest. Seega on hageja tunnistanud tööde halba kvaliteeti.
46.Kostja leidis, et hageja ei ole töid teinud nõuetekohaselt. Kuna süsteemis on tehtud palju parandustöid, paneb see kahtluse alla süsteemi pikaajalisuse. Seadmetel puudub tootja gaR.ii, kuna süsteemid lasti tühjaks ja need töötasid ilma vajaliku gaasita. Hageja nõue ei kata süsteemi uuesti ehitamise kulu. Hageja on keeldunud gaR.ii andmisest ja probleemide lahendamisest.
47.Kostja leidis, et hageja ei saanud tema pakutud töövõttu aktsepteerida osaliselt, valides välja vaid sobivaid tingimusi. Kostja pidas meelevaldseks hageja väidet, et poolte kokkulepe kehtib vaid osas, millega mõlemad pooled on nõustunud. Kostja esitas oferdina hagejale lepingu projekti, millega hageja tööde alustamisega nõustus. Hageja ei ole kordagi varem teatanud, et ta ei nõustu kostja pakutud tingimustega. Hageja proovib tegelikke tingimusi varjata.
48.X AS kinnitused on asjakohatud, sest hageja andis kostjale tööde valmimisel 24 kuulise gaR.ii. Olulised puudused ilmnesid 18.12.2019 ehk gaR.iiperioodil pärast kinnituste esitamist. Hageja on ise nõustunud, et X AS ei esitanud pretensioone tööde üleandmisel. Hageja töödes olid varjatud puudused. Hageja on tõendanud kostjale pultide ja termostaatide üleandmist. Hageja valetab, kui väidab, et elektri- ja automaatikatööd lepinguliste tööde hulka ei kuulunud.
49.29.06.2020 seisukohtades leidis kostja vastuolus varasemate väidetega, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut ehk lepingut tööde tegemiseks kindlatel tingimustel. Hageja on ise nõustunud, et ta kostja saadetud lepingut alla ei kirjutanud. Enne lepingu edastamist saadeti hagejale 04.07.2019 kütte-, ventilatsiooni- ja jahutustööde tööprojekt, milles olid määratletud hageja töövõtu piirid.
50.Kuna hageja töövõtt jäi reguleerimata, täitis ta kohustust suvaliselt omale sobivatel tingimustel. Kostja pidas konfidentsiaalsusenõuete jämedaks rikkumiseks X AS kaasamist. Lepingu valikulisel täitmisel rikkus hageja ehitusseadustikku. Kostja väiteid kinnitab A. R. arvamus, kes leidis, et joonisel kujutatu kohaselt kuulus ventilatsiooni töövõttu kogu automaatika paigaldamine ja seadistamine. Lisaks leidis A. R. olulisi puudusi teostusdokumentatsioonis.
51.Kostja leidis, et ta on hagejale esitanud hinnapäringu ja tööprojekti, mis olid piisavad töövõtu nõuetekohaseks teostamiseks. Ventilatsioon ja jahutus on süsteemid, mis toimivad terviklikult väljaehitatuna. Töö tulemuseks saab olla ainult täielikult valmis ja toimiv süsteem. Hageja ei saa tasu nõuda osaliselt paigaldatud seadmete eest, mis tulemust ei taga, on kontrollimata ja mille kohta ei ole esitatud dokumentatsiooni ning garantiid.
52.Kostja on tõendanud, et tellis ja võttis vastu ventilatsiooni ja jahutuse süsteemi, mille valmisolek oli võimalik ainult koos vastavate automaatikatöödega ning dokumentatsiooniga. Kostja esitatud tõend on oluline kokkuleppe määratlemisel, sest muid kokkuleppeid ei ole kostjal esitada. Välisõhu ajamite tellimine ja seadistamine kuulus hageja töövõttu, sest tööprojekti seletuskirja kohaselt pidi ventilaatori käivitamisel avanema ja sulguma ajamiga õhuklapp. Ilma ajamiteta ei ole ventilatsioonitöö testitav, kontrollitav ega ekspluateeritav. Alusetu on hageja väide, et kostja ei andnud ajamite küsimuses selget vastust. Kostja on vastanud, et ajamid tuleb valida vastavalt paigaldatud süsteemile.
53.Kostja ei nõustunud, et hageja töö on lõpetatud ja üle antud. Kostjal oli õigus nõuda garantiid. Need on eeldused tööde eest tasumiseks. Hageja ei ole antud garantiid, töid lõpetanud ega üle andnud. Tööd ei olnud valmis koolitusakti allkirjastamisel 23.08.2019. Koolitusaktiga ei saa töid üle anda. Koolitusakt on ise eelduseks tööde üleandmisel. Koolitusaktis on vormilisi ja sisulisi puudusi. Aktis pole märgitud, milliste süsteemide koolitus on läbi viidud, millised dokumendid esitati ning kes oli koolitatav. Hageja tööde vastuvõtjaks sai olla ainult hageja töö tellija ehk kostja. Koolituse sisulistele puudusele viitas hageja ise, sest puudus survestusmõõdistusprotokoll, vaakumtest, õhuhulkade mõõteprotokoll ning ventilatsiooniseadme juhtpult ei olnud süsteemi ühendatud.
54.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et dokumentatsioon oli esitatud Dropboxi kaudu. Torustiku katsetamise akti ei esitatud, mida kinnitas X AS. X AS 18.09.2019 kiri ei kinnita, et hageja tööd olid valmis ja üle antud, sest kiri puudutab ainult ventilatsioonitöid. Garantiiperiood ei olnud alanud ja tegu võis olla ainult praaktöö parandamisega kostja nõudel. Puudused tuleb kõrvaldada enne tasumist.
55.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et viivitused olid temast tingitud. Kostja esitas hinnapäringu ja lepingu tingimused 04.07.2019 ja 15.07.2019 ning hagejal oli võimalik nendega arvestada. Hageja nõustus tingimustega töid alustades. Hageja ei ole avaldanud soovi lepingu
tingimusi muuta. Seega saab töövõtuleping olla poolte kokkuleppe sisuks. Kostja leidis, et kohtul tuleb otsuse tegemisel lähtuda töövõtulepingust.
56.Hageja esitas kokku leppimata ettemaksuarveid 10.07.2019 ja 15.07.2019 summas 29 400 eurot, mis on 65% töövõtu mahust. Kostja tasus need arved. Hageja teatas 08.08.2019 tööde peatamisest ettemaksuarvete tõttu, mida kokku ei olnud lepitud. Kostja tasus ettemaksu olude sunnil. Alusetu on väide, et vahetähtaegades kokku ei lepitud, sest kostjal oli tellijana õigus nõuda tähtaegset täitmist, kui esines mahajäämus. Kostja andis kõik teised tööd õigeaegselt üle peale hageja tööde.
57.Kostja leidis, et hageja väide, mille kohaselt rikkus süsteemi kolmas isik, on probleemi eiramine. Parandustööd telliti kolmandalt isikult, sest tegu oli AS R rongiliiklust ja hoone seadmeid kahjustava olukorraga ning hageja ei olnud nõus oma töid parandama. Kostja tasus parandustööde eest.
58.Hageja kompromissettepanekuga kostja ei nõustunud ja leidis, et see ületab lepingu arveldusjääki ning kostja ettepanekut. Hageja ei ole arvestanud kostja kulutustega. Hageja õigusabikulude hüvitamisega kostja ei nõustunud. Hageja soov kohaldada viivise määra 0,5% päevas on õigustühine, sest poolte vahel puudub praktika ning igasugused kirjalikud või suulised kokkulepped.
59.Hageja töö ei vastanud lepingutingimustele ja sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Tõendamata on ka tööde üleandmise pakkumine. Hageja rahaline akt ei ole tööde vastuvõtmise aktiks.
60.Lõplikes seisukohtades kordas kostja varasemaid väiteid. Kostja leidis, et kuigi poolte vahel lepingut sõlmitud ei olnud kindlatel tingimustel, tuleb lähtuda kostja esitatud töövõtulepingust ja tööprojektist, millest on toodud töövõtupiirid ehk lepingu ulatus ja maht. Hageja pidi välja ehitama projektikohase ja eesmärgipäraselt toimiva ventilatsiooni ja jahutuse. Automaatika ja ajamid kuulusid töövõttu.
61.Hageja ei ole töid projektikohaselt lõpetanud ega üle andnud, sh dokumentatsiooni nõuetekohases ulatuses ega kvaliteedis, ei 23.08.2020 ega hiljem. Ebaõige on väide, et hageja tööd võttis vastu X AS. Kokkuleppe kohaselt oli hageja tööde lõpptähtajaks 20.08.2019. X AS saatis 21.08.2019 teavituse, et jahutuse- ja ventilatsioonitööd on lõpetamata. 05. septembril 2019 teavitas X AS, et kuna ventilatsiooni- ja jahutussüsteem ei toimi, tellib ettevõte ventilatsiooni juhtimistööd kolmandalt ettevõttelt ja tasaarveldab teostatud tööde tasu kostja tasuga. Hageja ei olnud nõus oma töödes puudusi kõrvaldama, millest teavitati teda korduvalt e-kirja ja telefoni teel.
62.Tänaseni ei tööta ventilatsioonisüsteem projektikohaselt. Mõõtmistulemused näitavad 2-3 kordselt suuremat õhuvoolu projekteerituga võrreldes, mis tähendab kasutajale otsest lisakulu. Kostja on pidanud tegema lisakulutusi süsteemi töösse seadmiseks. Automaatika koosnes kahest osast: hooneautomaatikast, mida hagejalt ei tellitud ning ventilatsiooni ja jahutuse tehaseautomaatikast, mis on vajalik iga ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi töötamiseks. Viimane kuulus hageja töövõttu.
63.Hagejale esitatud tööprojekti seletuskirjas oli märgitud, et jahutusseadmed on varustatud tootja komplekteeritud automaatikasüsteemiga, mis reguleerib jahutusvõimsust vastavalt teenindatava ruumi õhutemperatuurile. Hoone automaatikal ei ole võimalik ventilatsiooni või jahutussüsteeme juhtida, kui neis endis puudub kaasa monteeritud automaatika.
64.Kostja teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest koheselt, kui need avastati. Ebaõiged on hageja väited, et testimine polnud vajalik, sest torud on ligipääsetavad ja ehituse järelevalve seda ei nõudnud. Kui hageja oleks teatanud, et tööd on valmis, testimised tehtud ning dokumenteeritud, oleks kostja vead varem avastanud. Kostja tasu maksmise kohustus tekib eelkõige nõuetekohase töö koos dokumentatsiooniga vastuvõtmisest, mida ei ole tehtud.
65.Kostja palus kohtul arvestada kõigi enda esitatud tõenditega ja jätta kõrvale kõik hageja eksitavad tõendid. Kostja esitatud ehitusinsener on erinevalt hageja esindajast pädev arvamuse esitamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
66.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
67.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja küsis hagejalt hinnapakkumist ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi tööde tegemiseks Riisipere alajaamas. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale tööde tegemiseks hinnapakkumise ning asus töid teostama. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et enne tööde teostamist esitas hageja kostjale kaks ettemaksuarvet, millised viimane tasus.
68.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas või milline leping oli nende vahel sõlmitud ning kas kostja peab hagejale tasuma lepinguliste tööde ning täiendavalt üle antud termostaatide ja pultide eest kokku 10 600,80 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest viivist ning millises määras saab hageja viivist nõuda. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja saab kostjalt nõuda kahju seoses kohtueelselt kantud õigusabikuludega.
69.Käesolevas asjas andis kohus kostjale 21.05.2020 pöördumises (toimiku lk 155) aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 29.06.2020. Kohus teatas pooltele, et loeb pärast kostjale antud tähtaja möödumist eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata sellele esitas kostja koos lõplike seisukohtadega 31.08.2020 A. R. nimelise isiku e-kirja, mida kostja nimetas täiendavaks eksperthinnanguks. Kui kohus palus kostjal põhistada mõjuva põhjuse olemasolu tõendite hilinemisega esitamisel, leidis kostja, et ekspert on selgitanud, miks on hageja töövõtt problemaatiline ja millest peaks kohtumenetluses lähtuma. Hageja ei ole aru saanud probleemi olemusest, mistõttu esitas kostja lisatõendi.
70.Kohus leiab, et kostja 31.08.2020 menetlusdokumendile lisatud A. R. 31.08.2020 e-kiri tuleb jätta vastu võtmata. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole vaatamata kohtu palvele põhistanud, et tõendite hilinemisega esitamiseks oleks olnud olemas mõjuv põhjus. Tõendi vastuvõtmine ja sellega arvestamine tooks kaasa menetluse venimise, sest kohus peaks andma hagejale võimaluse esitada tõendi osas oma seisukoht.
71.Lisaks on kohtu hinnangul tegemist sisuliselt asjakohatu tõendiga. TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole
vaidlusalune. A. R. on oma e-kirjas osundanud, et põhiprojekt peab olema koostatud tasemel, mis võimaldab pakkumist teha. Puudused projektis tuli tema hinnangul välja tuua alltöövõtjal. Lisaks on ta loetlenud toiminguid, mida alltöövõtja peab tegema, et lõpptulemus oleks üleandmiskõlblik. Kohus osundab, et kumbki pooltest ei ole vaidluses tuginenud projektist tulenevatele puudustele. Lisaks ei saa puudused, millistele kostja kohtumenetluses tugineb, hakata selguma alles kohtumenetluse käigus kolmanda isiku koostatud e-kirjast. Seadust kohaldab kohus ise ning kohus hindab seaduse alusel asjas kogutud tõendite pinnalt, millise kokkuleppe pooled sõlmisid. Seda ei saa kohtu asemel teha menetlusväline ehitusvaldkonna asjatundja. Seega tuleb tõend jätta vastu võtmata.
72.Sisulise vaidluse osas leidis hageja, et ta sõlmis kostjaga lepingu hinnapakkumise esitamise ja sellega nõustumise teel. Hageja hinnapakkumise kohaselt ei sisaldanud tööd elektri- ega automaatikatöid. Hageja andis tööd üle 23.08.2019 aktiga, millele kostja esindajana kirjutas alla objektijuht M. Š.. Kostja koostatud kirjaliku lepingu tingimustega hageja ei nõustunud ja seda pooled alla ei kirjutanud. Lisaks lepingulistele töödele nõudis hageja tasu pultide ja termostaatide eest, mille saamist ei ole kostja eitanud. Kuna kostja jättis tööde eest tasumata, ei olnud hageja nõus täitma garantiikohustusi. Dokumentatsiooni edastas hageja kostjale Dropbox keskkonna kaudu.
73.Kostja vastuväited hageja nõudele olid vastuolulised. Kostja väitis esmalt, et hageja ei ole tõendanud temaga lepingu sõlmimist. Vastuolus eelnevaga väitis kostja saamaegselt, et leping sõlmiti tema koostatud kirjaliku lepingu tingimustel, sest hageja ei teatanud, et ta nendega ei nõustu. Samas väitis kostja, et kirjaliku lepingu projektis tema esindajaks olnud M. Š.el puudusid volitused tema esindamiseks ning projektis toodud viivise määras pooled kokku ei leppinud.
74.Kostja leidis samuti, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist, sest koolituse aktiga ei saa seda tõendada. Koolituse akt ei olnud korrektselt koostatud ja sellele alla kirjutanud M. Š. ei olnud kostja seaduslik esindaja. Pultide ja termostaatide üleandmist ei ole hageja tõendanud. Tööd olid puudustega ja kostjal tekkisid kulud. Hageja jättis tegemata automaatika tööd, millised kostja pidi tellima kolmandalt ettevõttelt. Hageja töövõtu piirid tulenesid tööprojektist ja tööde hulka kuulusid automaatika tööd. Hiljem ilmnenud puudusi keeldus hageja kõrvaldamast ja kostja kandis sellega seoses kulusid. Hageja ei esitanud kostjale nõuetekohast dokumentatsiooni.
75.Kuna hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva tasunõude, tuleb kohtul esmalt hinnata, millise lepingu pooled sõlmisid, milles kokku leppisid ja millise töö pidi hageja lepingu alusel tegema. Siinkohal viitab kohus, et vastuolud kostja väidetes muudavad kostja vastuväited kohtu jaoks ebausutavateks. Kohus juhtis kostja tähelepanu vastuoludele tema väidetes 21.05.2020 pöördumises (toimiku lk 155). TsMS § 235 näeb muuhulgas ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kohus ei saa pidada usutavateks kostja väiteid, et poolte vahel ei olnud lepingut üldse sõlmitud, kui kostja samaaegselt väidab, et leping sõlmiti kostja koostatud kirjalikel tingimustel. Samuti ei saa kohus lugeda usutavateks kostja väiteid lepingu sõlmimise kohta tema pakutud kirjalikel tingimustel, kui samad kirjalikud tingimused kostja hinnangul siiski vähemalt osaliselt ei kohaldunud, sealhulgas viivise määra ja kostja esindaja volituste osas.
76.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingule ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid ja seega võib töövõtulepingu sõlmida ka pakkumise esitamise ja sellega nõustumise teel.
77.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 näeb ette, et pakkumisele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest.
78.Kostja on leidnud, et leping on sõlmitud tema saadetud kirjalikel tingimustel ainuüksi seetõttu, et hageja ei esitanud kirjalikele tingimustele vastuväiteid. Kohus sellega ei nõustu. Kostjal oleks tulnud tõendada, et hageja nõustus tema saadetud kirjalike tingimustega, väljendades nõustumust kas tahteavalduse või mõne teoga. Seda ei ole kostja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud, et hageja vaikimist saaks nõustumuseks lugeda põhjusel, et see tuleneks poolte kokkuleppest, poolte praktikast või nende tegevusalal kehtivatest tavadest.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja saatis hagejale 04.07.2019 e-kirja (toimiku lk 111), milles soovis saada hinnapakkumist Riisipere veoalajaama ventilatsiooni ja jahutuse paigalduse kohta. E-kirja kohaselt pidi hinnapakkumine sisaldama kogu projektis ettenähtud tööde tegemist ja lõpptähtaeg pidi olema 20.08.2019.
80.Hageja esitaski kostjale hinnapakkumise tööde tegemiseks Riisipere alajaamas (toimiku lk 31). Hinnapakkumise kogusummaks oli 43 560 eurot ning tööde sisuks olid jahutuse ja ventilatsiooni tööd. Materjalide osas on hinnapakkumisel kirje „kooskõlastatud“. Hinnapakkumisel on märgitud täiendavalt, et teostatud tööd antakse kostjale üle aktiga. Samuti antakse üle täitevdokumendid, mis sisaldavad materjalide vastavustunnistusi, kaetud tööde akte, ehituspäevikuid. Hinnapakkumises on toodud, et selle raames teostab hageja ainult töid ja kasutab materjale, mis on pakkumises kirjeldatud. Garantii oli töödele 24 kuud alates tööde üleandmisest aktiga. Hinnapakkumises oli eraldi välja toodud, et see ei sisalda elektri- ega automaatika töid.
81.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks eraldiseisvalt mõne tahteavaldusega kinnitanud hinnapakkumisega nõustumist. Küll aga puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja alustas objektil töid ning esitas kostjale kaks ettemaksu arvet, millised viimane tasus. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest (koos lisadega) juulis 2019 (toimiku lk 59-67) nähtub, et hageja teavitas kostjat, millal valmivad ventilatsiooni ja millal jahutuse tööd. Seega alustas hageja tööde teostamisega. Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et 10.07.2019 esitas hageja kostjale Riisipere alajaama tööde kohta ettemaksuarve nr 1901051 summas 17 400 eurot (toimiku lk 172). Kostja saatis seepeale hagejale 12.07.2019 e-kirja (toimiku lk 178 pöördel) ja küsis, kust tuleb nii suur ettemaks. Samas viitas kostja, et saab oma tellijalt raha lähipäevil ja küsis, kas see sobib. Kostja tasus ettemaksu 25.07.2019 (toimiku lk 32). Kohtu hinnangul saab kostja tegevusest järeldada, et ta nõustus hageja hinnapakkumisega ja luges seeläbi lepingu sõlmituks. Lisaks saab kostja tegevusest ettemaksu tasumisel järeldada, et kostja nõustus tasuma ettemaksu. Kostja esitas küll küsimuse ettemaksu suuruse kohta, kuid juba seesuguse küsimuse püstitamisest saab järeldada, et kostja nõustus hinnapakkumise alusel lepingu sõlmimisega ja hagejale ettemaksu tasumisega.
82.15.07.2019 saatis hageja kostjale e-kirjaga ka ventilaatorite ettemaksu arve nr 1901053 (toimiku lk 173) summas 12 000 eurot. Selle arve alusel tasus kostja hagejale 12.08.2019 10 000
eurot (maksekorraldus toimiku lk 33). Kohus leiab, et teise ettemaksu arve tasumine tõendab samuti kostja tahet sõlmida hagejaga leping viimase esitatud hinnapakkumise alusel. Seega leiab kohus, et hageja hinnapakkumise ja kostja nõustumise teel (mis väljendus ettemaksuarvete tasumises ja hagejale tööde teostamise võimaldamises) sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt pidi hageja teostama Riisipere alajaamas ventilatsiooni- ning jahutuse süsteemi tööd hinnaga 43 560 eurot. Seda, kas või milliseid seadmeid täpselt pidi hageja lepingu alusel tööde teostamiseks paigaldama, asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastada ei saa.
83.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et leping sõlmiti tegelikult tema saadetud kirjaliku lepingu tingimustel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.07.2019 saatis kostja hagejale lepingu projekti (toimiku lk 168). E-kirja saatmisel avaldas kostja, et hinnapakkumine on vigadega ning hagejal tuleb numbrid klappima saada. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud mõnes muus hinnas peale hageja hinnapakkumises märgitud hinna. Kostja saadetud lepingu projektis on hinnaks märgitud sama summa ilma käibemaksuta, mis hageja hinnapakkumises.
84.Kostja saadetud lepingu projektis (toimiku lk 66-67) on kostja esindajana viidatud M. Š.ele. Projekti kohaselt oleks tööde lõplik tähtaeg pidanud olema 18.08.2019 ning lepingu punkti 6.8. järgi pidi hageja andma töödele kaheks aastaks garantii, mis võis ka seisneda 6% suuruses summas tööde hinnast, mis hoiustatakse tellija kontol. Mistahes kostja menetluse käigus viidatud konfidentsiaalsuskohustust või leppetrahvi selle kohustuse rikkumise eest kostja projekt ette ei näinud. Samuti ei ole projektis täpsemalt välja toodud hageja lepinguliste tööde sisu ega paigaldatavate seadmete loetelu.
85.Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks nõustunud kostja saadetud projektiga või oleks mistahes viisil selle kohta midagi avaldanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja saadetud projekti kumbki pool alla ei kirjutanud. Kuna kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks tuleneda hageja nõustumus saadetud projektiga, ei saa sellist nõustumust järeldada üksnes hageja vaikimisest. Kuna hageja ei ole projektiga nõustunud, ei saa lepingut lugeda sõlmituks kostja saadetud kirjalikel tingimustel.
86.Hageja märgitud hinnapakkumises oli selgelt välja toodud, et hageja ei olnud nõus lepinguliste töödena teostama elektri- ega automaatika töid. Kuna hageja on sellele hinnapakkumises selgelt viidanud, kostja on oma tegevusega hinnapakkumisega nõustunud ega ole esitanud sellele vastuväiteid ega vastupakkumisi, ei nõustu kohus kostja väidetega, et automaatikaga seotud tööd olid hageja lepinguliste tööde osaks. Seda, milliste tööde tegemises pooled kokku lepivad, ei saa järeldada lepinguvälistest allikatest ega ühe poole suvast. Kostja ei saa ühepoolselt asuda väitma, et kuna tööprojekt nägi automaatika ette ning eristada tuleb seadmete automaatikat hoone automaatikast, tuli hagejal lepinguliste töödena teostada enam, kui hageja hinnapakkumise kohaselt nõus oli. Kostja järeldused ei põhine lepingulisi suhteid reguleerivatel õigusnormidel.
87.Kohus leiab, et kostja väiteid lepinguliste tööde sisu kohta ei saa tõendada ka tema esitatud A. R. e-kiri. Kostja esitas kohtule A. R.i e-kirja (toimiku lk 166-167), milles on leitud, et kuna joonisel oli märgitud, mis ei kuulu ventilatsiooni töövõttu, kuulus tööde hulka kogu automaatika paigaldatuna ja seadistatuna. See, millest A. R. oma arvamuse koostamisel täpselt lähtus, ei nähtu nendest e-kirjadest, mis kostja talle saatis (toimiku lk 166 pöördel – lk 167). Seetõttu ei saa kohus kontrollida A. R. väiteid selle kohta, mis oli tegelikult joonistel märgitud ja mis mitte. Sisuliselt loeb aga kohus esitatud arvamust asjakohatuks. Poolte vahelise lepingu sisu hindamine on õiguslik, mitte ehitusalane küsimus. Arvamuse andja on avaldanud, et ta on ehitusinsener, millest tulenevalt puudub tal õigusalane pädevus. Õigust kohaldab ja tõendeid hindab kohtumenetluses kohus. Õigusaktidest ei tulene, et töövõtulepingu puhul saaks ilma poolte
kokkuleppeta tuleneda töövõtja kohustused mõnest projekti joonisest. Kui lepingu pool on lepingu sõlmimisel teisele poolele selgelt avaldanud, milliseid töid on ta nõus tegema ja milliseid mitte, ei saa teine lepingu pool pärast pakkumusega nõustumist asuda teostatavate tööde hulka ühepoolselt laiendama joonistele tuginedes. Selleks puudub õiguslik alus.
88.Järgnevalt asub kohus hindama, kas või millises osas on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Seega on tasunõude sissenõutavaks muutumise esmane eeldus töö vastuvõtmine tellija poolt.
89.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Samas tuleneb VÕS § 644 lõikest 1, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega pidi kostja juhul, kui vastuvõtmiseks esitatud töö tema arvates lepingutingimustele ei vastanud, sellest hagejat mõistliku aja jooksul teavitama ja kirjeldama töödes esinevaid puudusi piisavalt täpselt.
90.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega tuleneb seadusest, et kui töös on puudused, peab tellija esmalt nõudma töövõtjalt puuduste kõrvaldamist. Alles siis, kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei kõrvalda, saab tellija lasta puudused ise kõrvaldada ja nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist.
91.Riigikohus on ühtlasi selgitanud (RK TKo 2-16-5851, p 21, 3-2-1-80-08, p 22), et sõltumata töövõtja tasunõude sissenõutavusest saab tellija kasutada õiguskaitsevahendeid ja näiteks keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, kui töö on üldse tegemata või kui see on tehtud puudustega, tagamaks lepingukohase täitmise nõuet. Tellija saaab ka ajutiselt keelduda sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on parandanud mittevastava täitmise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (RK TKo 3-2-1-18-16, p 14). Lisaks saab tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (samas, p 14).
92.Kohus selgitas kostjale 21.05.2020 saadetud pöördumises (toimiku lk 155), et viimasel tuleb vastuväiteid hageja nõudele täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus osundas, et kostja on kronoloogiliselt kirjeldanud sündmusi, kuid ei ole välja toonud, millisel õiguslikul või faktilisel alusel peaks kohus jätma hageja nõude täielikult rahuldamata. Kohus selgitas, et tellija saab tasu maksmisest lõplikult keelduda, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille ta tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Kohus selgitas, et kui töödes esines puudusi, milliseid hageja pidi kõrvaldama, tuli kostjal seda tõendada, sest ta on aktiga tööd vastu võtnud ja seal ei ole puudustele viidatud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja menetluses esitanud vastuväiteid, mis võimaldaksid kohtul hageja tasunõude jätta täielikult
rahuldamata. Kostja ei ole välja toonud, millal ja milliste puuduste kõrvaldamist ta hagejalt nõudis ja millise tähtaja selleks andis. Kostja on viidanud küll kuludele, kuid ta ei ole esitanud hageja tasunõudele selget ja tõendatud tasaarvestuslikku vastuväidet.
93.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.08.2019 saatis kostja esindaja M. Š. hagejale e-kirja (toimiku lk 112), milles leidis, et tööd on veninud väga pikaks ja seisavad alates ettemaksu tasumisest. Kostja palus tööd esimesel võimalusel lõpetada. 08.08.2019 saatis hageja kostjale ekirja (toimiku lk 140, lk 174), milles teatas, et peatab tööd seoses arvete mittetasumisega ja jätkab töid pärast arvete tasumist. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et hageja peatas tööde tegemise põhjusel, et kostja ei tasunud õigeaegselt ettemakse. Seda, kas hageja tegi tööd valmis tähtaegselt või mitte ning kas see hilinemine oli tingitud kostjast või mitte, ei oma kohtu hinnangul hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel sisulist tähtsust. Ainuüksi sellest, et töövõtja on ületanud kokku lepitud tähtaega, ei tulene tellija õigust keelduda täielikult tasu maksmisest.
94.21.08.2019 saatis X AS esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 114), milles teatas, et kirja saatmise ajal on muuhulgas lõpetamata hoone eriosade ehitus ehk ventilatsiooni ja jahutuse tööd. Kostja saatis selle edasi hagejale (toimikul lk 153), mille peale hageja palus 21.08.2020 täpsustada (toimiku lk 153), mis on lõpetamata või esitada nimekiri puuduste kohta, et ta saaks midagi täpsemalt öelda. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud.
95.23.08.2019 on hageja, kostja, X AS ja omanikujärelevalve esindajad allkirjastanud akti pealkirjaga „tehnosüsteemide koolituse akt“ (toimiku lk 4). Kostja esindajana on akti allkirjastanud M. Š.. Aktis on hageja kinnitanud, et on läbi viinud tehnosüsteemide talitluse ja hoolduse koolituse ning on üle andnud lepingujärgselt teostatud tööd tellijale. Kohus leiab, et antud aktist nähtuvalt on hageja tasunõue lepingus kokku lepitud tööde osas muutunud sissenõutavaks, sest hageja on kostja esindajale tööd üle andnud. Kostja väited, et akt koostati ainult koolituse kohta ja oli selles osas ebakorrektselt vormistatud, ei ole asjakohased. Aktis on selgelt märgitud, et lisaks kinnitusele koolituse läbiviimise kohta on tööd kostjale üle antud. Võlaõigusseadusest ei tulene nõudeid selle kohta, millises vormis ja sõnastuses peab olema koostatud tööde üleandmise akt. Selliseid vorminõudeid ei tulenenud ka poolte kokkuleppest. Kostja etteheited sellele, et akt pidi täpsemalt kirjeldama teostatud koolituse sisu, ei too kaasa seda, et töid ei saaks lugeda selle akti alusel vastuvõetuteks.
96.Kostja väited selle kohta, et ta ei ole töid vastu võtnud, sest teda esindanud M. Š. ei ole seaduslik esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja on ise tuginenud kirjaliku lepingu tingimustele, millistes oli M. Š.e nimelist isikut nimetatud kostja esindajaks objektil. Kostja on ise kohtule esitanud tõenditena antud isiku e-kirju hagejale ning on nõustunud seega, et M. Š. oli isik, keda ta vaidlusalusel objektil oma majandustegevuses kasutas. TsÜS § 132 lg 1 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandusvõi kutsetegevusega. Seega vastutab kostja M. Š.e käitumise eest. Kostja on aktiga hagejalt lepingulised tööd vastu võtnud ega ole tööde vastuvõtmisel viidanud nendes esinevatele puudustele.
97.VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega ei võta aktiga tööde vastuvõtmine iseenesest kostjalt kui tellijalt õigust tugineda töödes esinevatele puudustele, kuid nende puuduste olemasolu tõendamise kohustus lasub kostjal.
98.Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et hageja saatis enne tööde aktiga üleandmist kostjale töödega seotud dokumentatsiooni. Nii on hageja saatnud kostjale 14.08.2019 e-kirja (toimiku lk 144), milles teatas, et edastas olemasoleva teostusdokumentatsiooni ning on jaganud seda läbi Dropboxi. Mõõdistust puudutava dokumentatsiooni lubas hageja saata täiendavalt. 19.08.2019 saatis hageja e-kirjaga (toimiku lk 145) kostjale mõõdistuse tulemused (toimiku lk 146-150). 24.08.2019 saatis Inseriehituse AS esindaja hagejale e-kirja (toimiku lk 151), milles palus saata digitaalselt allkirjastatud ventilatsiooni ja jahutuse teostusjoonised. Hageja teatas jooniste saatmises 24.08.2019 e-kirjaga (toimiku lk 152). Seega nähtub esitatud tõenditest, et hageja on esitanud kostjale vastuvõtmiseks dokumentatsiooni. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul pärast dokumentatsiooni saamist viidanud mistahes dokumentatsioonis esinevatele puudustele ega ole nõudnud dokumentatsioonis esinevate puuduste kõrvaldamist. Pärast tööde tervikuna vastuvõtmist 23.08.2019 aktiga läks kostjale üle kohustus tõendada töödes ning dokumentatsioonis esinevate puuduste olemasolu, kuid kostja etteheited dokumentatsioonile jäid palja- ja üldsõnalisteks.
99.02.09.2019 esitas hageja kostjale arve nr 1901075 (toimiku lk 5) jahutus- ja ventilatsioonitööde eest, arvestades tasumisele kuuluvast summast maha garantiitagatisena 2106 eurot. Arve alusel oleks kostjal tulnud tasuda 10 192,80 eurot. Arvel on maksetähtajaks märgitud 7 päeva ning viiviseks 0,5% päevas. Kostja arvet ei tasunud. Kostja teatas hagejale alles 08.09.2019 (toimiku lk 73), et ta ei saa akti aktsepteerida, sest seoses ventilatsioonitöödega on kostja lisakulud summas 2500 eurot. Millest kulud tulenevad ning kas või millised puudused hageja töödes esinevad, kostja e-kirjast ei nähtu. Kohus osundab, et eelviidatud õigusnormide kohaselt oleks kostja pidanud esmalt nõudma hagejalt puuduste kõrvaldamist ja andma selleks tähtaja ning alles seejärel oleks kostjal olnud õigus lasta puudused kõrvaldada ja nõuda nendega seotud kulude hüvitamist töövõtjalt.
100.09.09.2019 saatis hageja kostja esindajatele ja X AS esindajatele e-kirja (toimiku lk 71, lk 165), milles teatas, et hageja on tööd lõpetanud ja soovib saada nende eest tasu. E-kirjas selgitas hageja, et seadmed on üle antud koos tehnosüsteemide koolitusega ja dokumendid on edastatud digitaalsel kujul. Hageja palus teatada, kui on pretensioone. Hageja pöördumisele vastas X AS esindaja, kes teatas, et antud ettevõttel pole kostja paigaldatud ventilatsioonitöödele ilma automaatikata pretensioone. Samas e-kirjas on kinnitatud, et kostjale on tasud makstud. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest, ei kirjeldanud neid puudusi täpselt ega andnud tähtaega nende kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul pärast tööde aktiga vastuvõtmist ning nende eest arve esitamist.
101.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 09.09.2019 (toimiku lk 72) nähtub, et poolte vahel tekkis vaidlus mitte seoses töödes esinevate puudustega, vaid põhjusel, et kostja asus hagejalt nõudma nende kulude hüvitamist, mis tulenesid automaatika tööde tegemisest, mis hageja hinnapakkumise kohaselt lepinguliste tööde hulka ei kuulunud. Kostja avaldas, et kui ta oleks teadnud, et ventilatsiooni juhtimine on välja jäetud, oleks ta edasi läinud teise pakkujaga. Hageja juhtis omakorda kostja tähelepanu hinnapakkumisele. Kohus leiab, et sellise töö tegemata jätmist, mille tegemises pooled ei ole kokku leppinud, ei saa pidada lepinguliste tööde puuduseks. Hageja teavitas kostjat juba hinnapakkumises, et automaatika tööd lepinguliste tööde hulka ei kuulunud, mistõttu puudus kostjal õigus nõuda hagejalt nende tööde tegemist või nende tööde tegemiseks vajalike kulude hüvitamist.
102.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et X AS saatis kostjale 05.09.2019 e-kirja (toimiku lk 115, lk 141), milles teatas, et uuel nädalal tehakse ära ventilatsiooni juhtimise tööd vastavalt projektile. E-kirja oli lisatud vastav pakkumine ja ventilatsiooni skeem (toimiku lk 143). Pakkumisest (toimiku lk 142) nähtub, et see on tehtud automaatika töödele ja materjalidele summas 3000 eurot. Seda, kas või millised kulud tuli kostjal endal kanda seoses automaatika
töödega, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Sisuliselt ei oma kohtu hinnangul aga asjas tähtsust see, millised olid automaatika töödega seonduvad täiendavad kulud, sest need tööd ei kuulunud hageja lepinguliste tööde hulka ning nende tööde tegemist ei saanud kostja hagejalt lepingu kohaselt nõuda.
103.08.10.2019 saatis kostja hagejale uue e-kirja, milles ta esimest korda teatas töödes esinevatest puudustest. Kostja teatas, et ringi oli tehtud 4 ventilatsiooni resti fassaadil ning töö kuluks oli 1642,85 eurot. Kahes ruumis tehti valgustite ümbertõstmine, sest ventilatsioonitorud olid valgustite ees ja kulu oli e-kirja kohaselt 292,10 eurot. Termostaatide kuluks luges kostja 184 eurot ja paigaldamata ajamite kuluks 900 eurot. Lisaks leidis kostja, et hagejal on esitamata lepingukohane garantiitagatis. Järgnevas e-kirjade vahetuses (toimiku lk 34-42 ja lk 175-178) pooled kokkuleppele ei jõudnud.
104.Kohus leiab, et esitatud e-kiri ei tõenda, et selles viidatud puudused tegelikult esinesid. Kostja ei teatanud nende puuduste esinemisest hagejale mõistliku aja jooksul pärast 23.08.2019 akti koostamist. Millal puudused kostja jaoks selgusid, asjas kogutud tõenditest ega kostja väidetest ei nähtu. Puuduste ilmnemisel oleks kostja pidanud nõudma hagejalt esmalt nende kõrvaldamist ning andma selleks tähtaja. Alles siis, kui hageja oleks jätnud puudused kõrvaldamata, oleks kostja saanud hagejalt nõuda puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulude hüvitamist. Kuna kostja ei teatanud mõistliku aja jooksul hagejale töödes esinevatest puudustest ega nõudnud nende kõrvaldamist, oli ta e-kirja saatmise ajaks minetanud õiguse nõuda parandamiseks vajalike kulude hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 sätestab, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamiseks kantud kulusid ei ole kostja tõendanud ka kohtumenetluse ajal.
105.Iseenesest nähtub asjas kogutud tõenditest, et 08.08.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 113, lk 169), milles ta küsis, milliseid ajameid on vaja ja kelle tarnesse need jäävad. Kostja esindajana vastas M. Š. samal päeval, et hinnapakkumisel pidi hageja arvestama, et pakub ventilatsiooni ja jahutust terviklikult koos kõigi abimaterjalidega. Kostja leidis, et joonistelt on näha milliseid ajameid vaja on. Kostja palus ajamid kooskõlastada esimesel võimalusel. Seda, et hageja pärast e-kirjade vahetust vajalikke ajameid ei paigaldanud, ei ole kostja tõendanud. Seega ei ole kostja sisuliselt tõendanud hageja töödes selliste puuduste olemasolu, millistele tuginedes oleks kostjal olnud õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei olegi tööde vastuvõtmisest keeldunud, vaid on keeldunud tööde eest esitatud arve tasumisest, viidates hilinemisega puudustele ja nõudes ilma õigusliku aluseta väidetavate kulude hüvitamist.
106.Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest 2019. a septembrist kuni novembrini (toimiku lk 34-42) nähtub, et 11.09.2019 teatas kostja seaduslik esindaja hagejale, et ta ei aktsepteeri akti ega arvet. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud garantiitagatist vastavalt lepingule, ei ole maha arvanud aktis kolmandate poolte teostatud töid. Lisaks väitis kostja, et ta tegi kulutusi ventilatsioonisüsteemi ümberehitamiseks, mille osas ei ole nõuet esitanud. Seega leiab kohus, et hageja tasunõue oli akti alusel sissenõutavaks muutunud ning kostjal puudus alus keelduda akti alusel esitatud arve tasumisest.
107.18.09.2019 on peatellija X AS esitanud hagejale kinnituse (toimiku lk 68-69), et ta on vastu võtnud Riisipere veoalajaama projekteerimise ja ehitamise raames tehtud ventilatsioonitööd ilma automaatika juhtimiseta ja on tasunud kostjale kõik arved. Kinnituse kohaselt teostatud töödele pretensioonid puudusid. Kostja on omakorda esitanud kohtule X AS kinnituse 29.05.2020 (toimiku lk 170-171), milles viimane on avaldanud, et hageja töödes esinesid puudused, sest
esitamata oli süsteemi katsetamise akt ning jahutussüsteemi töös esines tõrkeid detsembrist 2019 kuni veebruarini 2020. Samuti kinnitas ettevõte, et süsteemi ehitamiseks telliti tööd kolmandalt ettevõttelt ja kulutused tasaarveldati kostja rahalisest aktist. Kohus leiab, et X AS viimane kinnitus ei põhista ega tõenda kostja õigust jätta akti alusel esitatud arve täielikult tasumata. Kostja ise ei ole mõistliku aja jooksul pärast dokumentatsiooni esitamist ja tööde üleandmist nõudnud hagejalt puuduva katsetuste akti esitamist. Nende puuduste tasuta kõrvaldamisest, mis esinesid garantiiajal, oli hagejal kohtu hinnangul õigus keelduda seni, kuni kostja on tasunud hageja arve.
108.VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
109.Esmalt osundab kohus, et ei nõustu kostja väidetega, milliste kohaselt jättis hageja talle esitamata kokku lepitud garantii. Kostja ei ole tõendanud väiteid selle kohta, millises vormis garantii pidi hageja talle esitama. Kostjale esitatud arves (toimiku lk 5) on hageja jätnud tasu nõudmata summas 2106 eurot ning on viidanud, et tegemist on kostjale antava garantiitagatisega. Seega jättis hageja kostjalt nõudmata tasu võimaliku garantii ulatuses. Garantiitähtajal oleks hagejal tulnud kõrvaldada tema töödes esinevad puudused ilma täiendava tasu nõudmiseta, kuid kuna kostja jättis alusetult tasumata hagejale tehtud tööde eest, oli hagejal kohtu hinnangul õigus keelduda täiendavate tööde tegemisest seni, kuni kostja tasu maksab.
110.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 16.12.2019 saatis G. S. AS R esindajana e-kirja X ASle (toimiku lk 117), milles teatas, et Riisipere alajaamas on kaebused ventilatsiooni kohta, sest kliimaseade ei tööta korralikult. X AS esindaja saatis teabe edasi ja täpsustas, et probleem seondus ruumis nr 10 asuvate jahutusseadmetega. E-kirjas paluti kostjal saata alltöövõtja hageja esimesel võimalusel parandustöid tegema.
111.Hageja vastas 18.12.2019 (toimiku lk 116 pöördel) ja teatas, et keeldub garantiitööde tegemisest, kuna kostja pole seni esitatud arveid tasunud. Seega avaldas hageja, et ta kasutab VÕS § 110 lõikes 1 ette nähtud õiguskaitsevahendit. Kostja teatas omakorda, et kui hageja puudusi garantiikorras ei kõrvalda, tellitakse parandustööd teiselt ettevõttelt ja tasaarveldatakse hageja viimasest aktist.
112.Kostja esitas kohtule O 13.01.2020 arve summas 1883,28 eurot (toimiku lk 118) Riispere jaamas transpordi, defekteerimise, trasside paranduse, freooni lisamise ja seadmete käivituse eest. Sama ettevõte on kostjale saatnud 13.01.2020 e-kirja koos fotodega (toimiku lk 119-126), milles viitas veakoodidele ja avaldas, et kasutaja kurdab sama probleemi. E-kirjas on leitud, et tänu leketele võib gaasiline osa süsteemist väljas olla ja seetõttu võib omakorda kahjustada saanud kompressor. E-kirjas pakuti olukorrale lahendust. Kohus ei saa ilma eriala asjatundja arvamuseta ise tuvastada esitatud fotode pinnalt, kas puudused esinesid nimelt hageja töödes ning kas hageja vastutas puuduste eest.
113.16.01.2020 saatis X AS esindaja e-kirja kostjale (toimiku lk 127), milles teatas, et probleem alajaama jahutusseadmetega jätkub. E-kirja kohaselt lülitas seade end ise välja. Ekirjas pakuti olukorra lahendamiseks erinevaid variante. Kostja saatis e-kirja edasi hagejale ja teatas, et kui hageja probleemi ei lahenda, tehakse tasaarveldus tema tasu arvelt. Hageja teatas, et ta on valmis garantiitöid tegema, kui kostja tasub arved. 17.01.2020 esitas O OÜ kostjale
114.23.01.2020 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 132-133), milles teatas, et Riisipere alajaama ventilatsioon ja jahutussüsteem tekitab probleeme. Kostja avaldas, et leitud on ühes ühenduses leke ning kahes kohas torustiku vigastused. E-kirjas on märgitud, et süsteemi lekked on peatatud ja süsteem uuesti täidetud. Kostja teatas, et ta ei allkirjasta lõppakti ning tema kulud on kokku 10 648,80 eurot, mille ta tasaarveldab viimasest aktist, kui hageja töid ei paranda. Hageja vastas sellele 03.02.2020 ja selgitas, et ta käis kohapeal koos Keskkonna Uuringute Keskusega ning sai analüüsida seadmes olnud gaasi. Ekspertiisi tulemusena tuvastati, et R32 osakaal oli lubatust suurem. Hageja loetles e-kirjas kulud, mis seonduvad vigade parandusega. Järgnevas e-kirjade vahetuses (toimiku lk 134-135) pooled kokkuleppele ei jõudnud.
115.Kohus leiab, et ainuüksi kostja e-kirjad ja O OÜ hinnapakkumine ning arve ei tõenda, et puudused esinesid hageja teostatud töödes või olid tingitud hageja töödest ning neid ei olnud võimalik kõrvaldada teisiti, kui tehtud toimingute ja täiendavalt kõigi seadmete väljavahetamise teel. Seda, milliseid toiminguid tegelikult puuduste kõrvaldamiseks tehti ja millised olid kostjale sellega seoses tekkinud kulud, asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
116.28.01.2020 saatis G. S. AS-st R e-kirja X AS-le (toimiku lk 130), milles teatas, et teise korruse ventilatsiooni sissepuhe ei tööta. X AS esindaja saatis e-kirja omakorda kostjale, kus osundas (toimiku lk 130), et tegu on seadmega, kus C AS automaatikatöid ei teinud, sest seal puudus automaatika. Täiendavalt selgitas ta kostjale, et seade tuleb tööle saada (toimiku lk 129 pöördel) ning see peab pidevalt töötama. Kostja saatis e-kirjad edasi hagejale, kes viitas, et seda ruumi pidi juhtima läbi termostaadi, mis asus seinal, kuid hageja ei teadnud, kas see on välja ehitatud. Hageja osundas, et ta toimetas termostaadid kostjale, kuid ta ei tea, mis neist edasi sai. Seega ei saa esitatud e-kirjadest järeldada, kas üldse oli tegemist puudustega hageja töödes või mitte.
117.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esile toonud asjaolusid, mis oleksid võimaldanud tal keelduda tehtud tööde eest tasumisest. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud õigeaegselt hagejale töödes esinevatest puudustest teatamist ega nende kõrvaldamise nõudmist. Kostja võttis tööd vastu 23.08.2019 aktiga. Järgnevalt ei ole kostja tõendanud, et 2019. aasta lõpul või 2020. aasta alguses ilmnesid puudused hageja töödes, mille kõrvaldamise eest hageja vastutas. Kostja ei ole tõendanud puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid ega kulude kandmist puuduste kõrvaldamisega seoses. Kostja on küll hagejale saadetud e-kirjades korduvalt teatanud tasunõude tasaarvestamisest, kuid tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on jäänud tõendamata. Seetõttu kuulub hageja tasunõue arve nr 1901075 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 10 192,80 eurot.
118.Lisaks lepingulistele töödele nõudis hageja kostjalt täiendavat tasu termostaatide ja pultide eest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.08.2019 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 70), milles küsis, kas ta lisab akti ka uued termostaadid ja Fancoili puldid või kajastab neid arvetel eraldi reana. Kostja esindaja teatas, et Fancoili pultide kohta tuleb esitada eraldi arve, kuid termostaadid on hageja kulu. Hageja vastas seejärel, et tal on A. nimelise isikuga kokkulepe, et kostja tasub termostaatide eest. Seejärel teatas kostja, et siis tuleb mõlema kohta esitada eraldi arve. Täiendavalt esitas hageja S AS tellimuse kinnituse (toimiku lk 75) erinevate seadmete eest Riisipere alajaamale. Saatelehest nr 20193436 (toimiku lk 76) nähtub, et mehhaanilised termostaadid on antud üle A nimelisele isikule.
119.03.09.2019 esitas hageja kostjale täiendavalt arve nr 1901071 (toimiku lk 6) X objektil Fancoili pultide eest summas 156 eurot. Samal päeval esitas hageja kostjale ka arve nr 1901072 (toimiku lk 7) X objekti ruumi termostaatide eest summas 252 eurot.
120.Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud õigust nõuda kostjalt täiendavalt tasu termostaatide eest. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et termostaatide paigaldus ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Hageja on väitnud, et ta tellis algselt termostaadid, mis ei sobinud, mistõttu tuli tellida uued. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi viimane tasuma täiendavalt ebaõigesti tellitud termostaatide eest. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga kokkuleppe sõlmimist täiendavate termostaatide tellimise ning nende eest tasumise kohta, ei kuulu rahuldamisele hageja tasunõue arve nr 1901072 alusel summas 252 eurot. Hageja tasunõue Fancoili pultide alusel aga kuulub rahuldamisele, sest kostja esindaja on e-kirjades kinnitanud vastava tasumise kohustuse kokkulepet. Seega kuulub täiendavalt rahuldamisele hageja tasunõue arve nr 1901071 alusel summas 156 eurot.
121.Kohus leiab, et hageja kahju hüvitise nõue tulenevalt õigusabikulude kandmises kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega ei kuulu hüvitamisele mitte mistahes kohtueelsed õigusabikulud, vaid üksnes need mõistlikud kulud, mis on seotud nõuete esitamisega.
122.Hageja palus kostjalt kahjuna välja mõista kulud kohtueelsele õigusabile summas 1 363 eurot ning viivise sellelt summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et advokaadibüroo LMP esitas hagejale 30.09.2019 arve õigusteenuse osutamise eest summas 473,21 eurot ja teenuse eest kokku 2 h 49 min ulatuses. Õigusteenuse sisu kohtule esitatud arvelt ei nähtu, sest see osa arvest on kinni kaetud. 31.10.2019 esitas advokaadibüroo hagejale arve summas 2004,79 eurot (toimiku lk 20). Õigusteenuse sisu arvelt ei nähtu, sest see on kinni kaetud. Arve kohaselt on seega õigusteenust osutatud 12 tunni ulatuses. 01.11.2019 esitas advokaadibüroo hagejale kolmanda arve summas 47,60 eurot õigusteenuse eest 17 min ulatuses. Õigusteenuse sisu arvelt ei nähtu.
123.Õigusabi sisu kajastavate tegevuste nimekirja esitas hageja eraldiseisvalt (toimiku lk 87). Selle kohaselt on õigusabi osutatud kliendile 8 h 34 min ulatuses. Selgitusest nähtub, et õigusabi on osutatud lisaks nõudekirjade koostamisele materjalidega tutvumiseks, kõnede tegemiseks, ekirjade saatmiseks ja muudeks toiminguteks, milliste seoses saadetud nõuetega ei ole selge.
124.Iseenesest nähtub tõenditest, et hageja esindaja saatis kostjale 24.09.2019 saatis hageja nõudekirja (toimiku lk 8-9), paludes võlgnevuse tasumist summas 12 469,68 eurot. Nõudekiri on sisu osas ühel lehel, sisaldab mitmeid viiteid õigusnormidele, kuid ei sisalda sisulist asjaolude analüüsi. Kohus leiab, et lakoonilise nõudekirja koostamiseks ei saanud mõistlikult koos materjalidega tutvumisega aega kuluda enam, kui 2 tundi. 15.10.2019 esitas hageja esindaja kostjale korduva nõude (toimiku lk 10-15). Antud nõudekiri sisaldab juba asjaolude sisulist analüüsi ning kohtu hinnangul sai selle kirja koostamisele sisu ning mahtu arvestades aega kuluda kuni 5 tundi. Kokku on kohtu hinnangul hageja kulud kohtueelsele õigusabile põhjendatud 7 tunni ehk 980 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kulud summas 980 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja õigusabikulude nõude, kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue antud summalt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 980 eurolt alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2019 kuni antud nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
125.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise ka lepinguliste ja lisatööde tasunõuetelt. Hageja leidis, et tal on õigus nõuda kostjalt viivist arvetele märgitud määras 0,5% päevas tasumisele
kuuluvalt summalt, sest pooled leppisid sellises määras kokku. Sama määr oli märgitud kostja lepingu projektile ning kostja tasus sama viivise määraga esitatud hageja arveid ilma vastuväiteid esitamata. Hageja palus kostjalt mõista sissenõutavaks muutunud viivisena välja 2966,18 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,5% päevas. Alternatiivselt palus hageja kohtul kohaldada seadusjärgset viivise määra. Kostja eitas kokkuleppeid viivise määra kohta.
126.Kohus leiab, et hageja väited viivise määras 0,5% päevas kokku leppimise kohta on jäänud tõendamata. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja koostatud lepingu projekti nad ei allkirjastanud ja hageja on ise eitanud nõustumist saadetud projektiga. Hageja on küll esitanud kostjale kõik arved viivise määraga 0,5% päevas, kuid ainuüksi kostja vaikimisest ehk viivise määra vaidlustamata jätmisest ei saa tuleneda kokkulepet viivise määras. Kostja ei ole kordagi avaldanud hagejale, et ta viivise määraga nõustub. Kostja ei ole tasunud hagejale viivist arvetele märgitud määras.
127.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus on rahuldanud osaliselt hageja põhinõude, tuleb kostjalt välja mõista rahuldatud nõuete osas ka viivis. Kuna hageja ei ole tõendanud kokkulepet viivise määra kohta, tuleb kostjalt viivis välja mõista seadusjärgses määras. Arvetel märgitud maksetähtaegade mõistlikkuse kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
128.Kohus leiab, et seega tuleb kostjalt arve nr 1901075 alusel tasumisele kuuluvalt summalt 10 192,80 eurolt välja mõista viivis seadusjärgses määras alates maksetähtaja möödumisest 10.09.2019. Hagiavalduse esitamise päevaks 05.11.2019 oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 127,34 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 127,34 eurot. Arve nr 1901071 alusel tuleb kostjalt tasumisele kuuluvalt summalt 156 eurot välja mõista viivis seadusjärgses määras alates maksetähtaja möödumisest 11.09.2019. Hagiavalduse esitamise päevaks 05.11.2019 oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 1,91 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 1,91 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 06.11.2019 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuete summalt 10 348,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõuete täieliku tasumiseni.
129.Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale hoonestusõigusele kohtuliku hüpoteegi. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb hagi tagamise määrus jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
130.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõudeid kokkuvõttes ligikaudu 90% ulatuses. Seetõttu tuleb kostja menetluskulud jätta kostja kanda ning hageja menetluskuludest tuleb 90% jätta samuti kostja kanda.
131.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
132.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3254,35 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks on hageja tasunud riigilõivuna 1050 eurot koos hagi tagamise taotluse esitamisega. Hagejale on osutatud õigusabi tunnitasuga 140 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
133.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti leiab kohus, et aeg, mis on hageja esindajal taotluse kohaselt kulunud õigusabi osutamiseks, menetlustoimingute tegemiseks ja dokumentide koostamiseks on mõistlik ning kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ja keerukusega. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 3254,35 eurot + 1050 eurot = 4304,35 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 90% nendest kuludest ehk 3873,92 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 3873,92 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Otsuse põhjendusi täiendatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.