Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5.märtsil 2021 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-19-11402 Osaühingu T.ROOSILEHT & KO hagi Smackers Corporation OÜ vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
18 142,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing T.ROOSILEHT & KO (registrikood 10092776, asukoht Jüri tn 23a, 65609 Võru) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja: Smackers Corporation OÜ (registrikood 12914604, asukoht Kauba tn 1b, 11312 Tallinn) vandeadvokaat Hannes Toodu
Kohtumenetlus
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ T.ROOSILEHT & KO hagi Smackers Corporation OÜ vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Smackers Corporation OÜ-lt OÜ T.ROOSILEHT & KO kasuks põhivõlgnevus 13 750 (kolmteist tuhat seitsesada viiskümmend) eurot, hagiavalduse esitamise seisuga viivis põhinõudelt 3292,72 eurot (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 72 senti) ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt (13 750 eurolt) alates 31.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta Smackers Corporation OÜ kanda.
Määrata kindlaks osaühing T.ROOSILEHT & KO menetluskulud summas 3209 (kolm tuhat kakssada üheksa) eurot ja välja mõista Smackers Corporation OÜ-lt OÜ T.ROOSILEHT & KO kasuks menetluskulu 3209 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.Osaühing T.Roosileht & KO (edaspidi hageja) palus kohtule Smackers Corporation OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevus 13 750 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga viivis põhinõudelt 3292,72 eurot ja viivis protsendina põhivõlgnevuselt (13 750 eurolt) alates 31.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1.02.2016 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 15 000 eurot tagastamise tähtajaga 01.08.2016. Laenu intress oli 3%. Kostja laenu ega intressi ei tagastanud, mistõttu esitas hageja 3.04.2019 nõude võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatuse. Kostja esitas 17. 04.2019 vastuse, milles märkis, et on nõude tasunud ning teinud hagejale laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks panga kaudu ülekandeid kokku 1800 eurot ja tasunud juhatuse liikmele 22.12.2016 13 750 eurot sularahas, kokku 15 450 eurot. Hageja kontrollis kostja poolt esitatud väited üle ega nõustu nendega. Hageja raamatupidamisega tegeles 2016-nda aasta lõpuni T R, kes oli ka hageja juhatuse liige ning dokumenteeris alati kõik dokumendid väga hoolikalt. Alates 2017.a korraldab hageja raamatupidamist K R. Hageja leiab, et kostja proovib seoses asjaoluga, et T.R on surnud oma laenu tagasimaksmise kohustusest vabaneda ning on seetõttu võltsinud raamatupidamislikku dokumenti. Kostja väidete kontrollimisel selgus, et kostja on teinud kahel korral hagejale rahalise tagasimakse läbi panga 05.04.2016 1000 eurot ja 10.05.2016 700 eurot, seega kokku 1700 eurot. Kostja e-kirja teel 12.07.2019 esitatud koopia 22.12.2016 kassa väljamineku orderist nr 12 on hageja hinnangul võltsing, millel olev T.R allkiri on võltsitud, sest ei sarnane T.R allkirjale, mis ta on andnud teistele allkirjastamist vajavatele dokumentidele. Lisaks ei ole eluliselt usutav 13 750 euro sularahas üleandmine, sest hageja andis laenu kostjale pangaülekandega ja kaks tagasimakset kokku 1700 eurot tegi kostja pangaülekandega. Kostja kohustus laenu 15 000 eurot tagastama koos intressiga hiljemalt 1.08.2016 kokku 15 450 eurot.
3.Kostja võlgnevus hageja ees on 13 750 eurot. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära kohta, siis kohaldub seadusjärgne viivise määr, milleks on hagi esitamise hetkel 8,05% tasumata võlgnevuselt aastas (s.o 0,022% päevas). Hagiavalduse esitamise seisuga on võlgnevuselt viivist kogunenud 3292,72 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid 0,022% iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni tekkinud võlgnevuse summas 13 750 eurot täieliku maksmiseni kostja poolt. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2016 laenulepingu ja laen 15 000 eurot anti kostjale üle. Tõele ei vasta hageja väited kostja poolt dokumendi võltsimise kohta. Kostja osanikeks on võrdsetes osades T A ja A M. Hageja osanikeks olid laenulepingu sõlmimise ja laenu
tagastamise ajal võrdsetes osades T.A, T.R, M R ja U R. T.A, M.R ja U.R on surnud T.R lapsed. Kostja tasus hagejale laenusummast tagasi 1700 eurot ülekannetega ning 22.12.2016 sularahas 13 750 eurot. Raha andis hageja juhatuse liikmele T.R üle tütar T.A, kellel oleks olnud tülikas minna töö ajal laenu tagasimakse teostamiseks seda kostja arveldusarvele viima. T.R võttis raha vastu ja lubas selle ise hiljem panna hageja arveldusarvele. Pahatahtlikud ja alusetud on hageja väited nagu ei oleks sularahas laenu tagastamine usutav. Kostja ja hageja osanik langevad kokku, hageja juhatuse liige T.R oli kostja osaniku T.A isa.
5.Kostja arvates eemaldas hageja juhatuse liige raamatupidamisest täitmise kviitungi kui see seal oli hageja juhatuse liikme M.R ja T.R vahel olnud tüli tõttu ja, et pärast tüli M.R ei soovinudki T.R seda rahasummat ettevõtte kontole panna. Kostjale teadaolevalt hoidis T.R kodus suuremat summat sularaha, mis jäi kadunuks mitmete teiste esemetega pärast seda, kui M.R ja K.R T.R surma ööl tema juures kodus käisid. On üsna tõenäoline, et hageja juhatuse liige omastas T.R valduses olnud sularaha ning hävitas kassaorderi teise poole. Asjaolu, et hageja nõue on pahatahtlik ning ta on teadlik laenu tagastamisest, kinnitab ka see, et hageja tuli oma nõudega esimest korda lagedale mitu aastat peale laenu tagastamise tähtaega, kui hageja osanik T.A oli soovinud tutvuda hageja raamatupidamisdokumentatsiooniga. Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2016 laenulepingu ja laen 15 000 eurot anti kostjale üle; et laen tuli tagastada 01.08.2016 koos 3%-se laenu intressiga kokku 15 450 eurot ning, et kostja on tagastanud laenust 1700 eurot.
7.Pooled vaidlevad tagastamisele kuuluva laenusumma üle.
8.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
9.Poolte vahel 1.02.2016 sõlmitud laenulepinguga on tõendatud, et kostjal tuli hagejalt saadud laen tagastada 01.08.2016 koos 3%-se laenu intressiga kokku 15 450 eurot. Nõudega võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatusega on tõendatud, et hageja esitas kostjale 3.04.2019 nõude võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatuse põhjusel, et laen koos intressidega on tagastamata. Hageja arvestas nõudesummaks kokku 19 633,93 eurot. Kostja 17.04.2019 vastusest nähtuvalt on ta kogu nõude tasunud hagejale panga ülekannetega kokku 1800 eurot ning sularahas osaühingu juhatuse liikmele 22.12.2016 13 750 eurot sularahas. Kostja esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja on teinud kahel korral hagejale rahalise tagasimakse Swedbank panga kaudu - 05.04.2016 on tasutud 1000 eurot ja 10.05.2016 on tasutud 700 eurot. Seega on tõendatud laenust kokku 1700 euro tagastamine.
10.Hageja selgituse kohaselt tegeles 2016.-nda aasta lõpuni hageja raamatupidamisega T.R juhatuse liikmena ning tema poolt valitud raamatupidaja M K, kes osutas raamatupidamisteenust läbi Osaühingu XXX. Antud väited on tõendatud lepinguga nr 33, mis on sõlmitud hageja ja OÜ XXX vahel 01.01.1998 raamatupidamise pidamiseks, algdokumentide kontrollimiseks, aruandluse teostamiseks jms raamatupidamisega seotud ülesannete täitmiseks. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja praegune juhatuse liige
on sularahas tagasi makstud laenu ja kassa orderi kõrvaldanud, sest kui 2016.a majandusaasta aruande koostas M K, siis olid ka raamatupidamise algdokumendid OÜ XXX valduses. Pearaamatu väljavõttega 2016. aastast kuni 24.04.2017 ja kassa väljavõttega on tõendatud, et kostjale anti laenu 15 000 eurot ning 24.04.2017 seisuga oli sellest tagastatud 1700 eurot. Kassa väljavõttest nähtuvalt sularaha hageja kassas 31.12.2016 seisuga ei olnud. 31.03.2017 aktiga on tõendatud raamatupidamise dokumentide üleandmine OÜ-lt XXX hagejale.
11.Kohtu määratud käekirja ja dokumendiekspertiisidega 22.12.2016 kassa väljamineku orderile nr 12 on tõendatud, et 22.12.2016 kassa väljaminekuorderi nr 12 on küll allkirjastanud T R, kuid dokumenti on võltsitud selliselt, et allkiri koos nimeselgitusega on mingi teise dokumendi väljarebitud ja väljalõigatud osa, millele on 9-l real teksti juurde kirjutatud. Seega on kostja poolt hagejale e-kirja teel 12.07.2019 esitatud kassa väljaminekuorder võltsing. Kuna kostja ei ole tõendanud 13 750 euro laenu tasumist teiste tõenditega, siis asub kohus seisukohale, et kostjal on laen tagastamata.
12.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastu esitatud hagiavaldus võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg 13 750 eurot väljamõistmisele.
13.Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Laenulepingu kohaselt kohustus kostja saadud laenu tagastama koos intressiga hiljemalt 1.08.2016. Kuivõrd poolte vahel puudub kokkulepe seadusjärgsest viivisemäärast erineva viivisemäära kohta, siis kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär, milleks on hagi esitamise hetkel 8,05% tasumata võlgnevuselt aastas s.o 0,022% päevas. Hagiavaldusele lisatud viiviseraporti kohaselt on hagi esitamise seisuga viivis võlgnevuselt 3292,72 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhivõlgnevuselt 13 750 eurolt alates 31.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
17.Hageja menetluskuludeks on käesolevas tsiviilasjas riigilõiv 750 eurot, esindaja osutatud õigusabikulud 2100 eurot ilma käibemaksuta, kulud äriregistri ja e-krediidiinfo väljavõtete eest 14 eurot ja ekspertiisitasud 359 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega maakohtus. Hageja lepinguline esindaja on hagejale ostutanud õigusteenust kokku 17 tundi 30 min hinnakirja alusel 120 eurot ühe tunni kohta, ilma käibemaksuta. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta palub kostjalt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Vastavalt menetluskulude nimekirjale tegi hageja kostja suhtes taustakontrolli (majandusaasta aruanded, väljavõte äriregistrist), tutvus laenulepinguga, koostas e-kirja kliendile edasise tegevuskava jaoks, koostas nõudekirja, pankrotiavalduse ja hagiavalduse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluses tutvus ta kostja vastuse ja lisadega ning koostas vastuse kostja vastusele. Tutvus kliendi poolt esitatud täiendavate tõenditega, Harju Maakohtu e-kirjaga ja määrusega, edastas e-kirja teel info hagejale, esitas teabenõude ja taotluse kohtule ekspertiiside teostamiseks, täitis kohtu nõude esitades originaaldokumendid ekspertiisi läbiviimiseks. Kohtus kliendiga ja arutas ekspertiisiakti, suhtles Hannes Tooduga ja tegi taotluse asja kirjalikku menetlusse üleminekuks. Kohus on seisukohal, et esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning esitatud mõistlikus ulatuses. Põhjendatud on kostjalt välja mõista ka hageja poolt tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu, milleks on ekspertiiside läbiviimisega ja tõendite väljanõudmisega seotud kulu. Seega tuleb hageja menetluskuluks määrata 3209 eurot (käibemaksuta) ja menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
18.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käeoleval juhul taotleb hageja kohtu poolt TsMS § 177 lg 4 kohaldamist, mistõttu tuleb väljamõistetavatelt menetluskuludelt välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.