Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Hagist nähtuvalt sõlmisid kostja ja AS I 16.10.2018 väikelaenulepingu nr L89002122952, mille kohaselt võimaldas AS I kostjale laenusumma 2755,46 eurot kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena suurima igakuise maksena summas 67,76 eurot alates 15.11.2018 kuni viimase osamakseni 15.10.2023 summas 66,82 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ja lepingu tingimustega nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,90% aastas. Kostja asus AS-i I poolt võimaldatud laenu kasutama, kuid rikkus lepingu tingimusi ega taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 30.11.2020. Peale lepingu ülesütlemist kohustus kostja tasuma ka sissenõutavaks muutunud tasumata lepingu põhisumma jäägi summas 2339,09 eurot. Seega oli kostja lepingujärgne põhivõlgnevus 2480,51 eurot, intressid 132,79 eurot ja lepingu haldustasu 7,5 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning AS I teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 21.11.2019. 25.11.2019 loovutas AS I oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Harju Maakohtu 03.12.2020 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg seisukoha esitamiseks 22.12.2020 ja 28.12.2020 edastas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele koos selgitustega. Kostja teatas, et tunnistab võlgnevuse olemasolu. Lisaks teavitas kostja kohut, et on püüdnud sõlmida hagejaga kompromissi, kuid hageja esindajale kostja poolt pakutud tingimused ei sobinud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule väikelaenulepingu nr L89002122952, mis sõlmiti AS-i I ja K. L.i vahel 16.10.2018. AS I võimaldas kostjale laenusumma 2755,46 eurot kasutamist ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena suurima igakuise maksena summas 67,76 eurot alates 15.11.2018 kuni viimase osamakseni 15.10.2023 summas 66,82 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ja lepingu tingimustega nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,90% aastas. Kostja jättis lepingu täitmata ning perioodil 15.08.2019 kuni 15.11.2019 tasumata intressimaksed kogusummas 132,79 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingu haldustasu summas 7,5 eurot. Seega oli kostja lepingujärgne põhivõlgnevus 2480,51 eurot, intressid 132,79 eurot ja lepingu haldustasu 7,5 eurot. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning AS I teavitas kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 21.11.2019. 25.11.2019 loovutas AS I oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgnevus 2480,51 eurot, intress 132,79 eurot ja lepingu haldustasu 7,5 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt lepingu punktile 6 oli hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 35 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 3403,09 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 võlateatist, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 2. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 22.11.2019 kuni 30.11.2020 määras 0,040822% päevas kogusummas 377,70 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 01.12.2020 määras 0,040822% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Vastavalt lepingule oli viivisemäär 0,04% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 377,70 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise alates 01.12.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja poolt taotletud viivisemääraga. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja T. I. vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud

nõuetele. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv kogusummas 300 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 300 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 480 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.