Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-6254/51
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.02.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7326

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Pro Aris Et Focis10654470(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6254

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6254

Tsiviilasi

OÜ Pro Aris et Focis hagi Pärnu Commerce OÜ ja H. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

300 706,85 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Pro Aris et Focis (registrikood 10654470, asukoht Vahe 15, 11615 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: advokaat Maarja Pild ja vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo TRINITI, epost [email protected] ja [email protected]) Kostja I: Pärnu Commerce OÜ (registrikood 11306469, asukoht Supluse pst 1-402w, 11911 Tallinn) Kostja II: H. B. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leho Pihkva (Advokaadibüroo GLIMSEDT Estonia OÜ, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Mõista kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.’ilt hageja OÜ Pro Aris et Focis kasuks solidaarselt välja 250 000 eurot (mis koosneb põhivõlgnevusest 240 000 eurost, intressist 6000 eurost ja sissenõutavaks muutunud viivisest ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 4000 eurost).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.1.Kostjad ei ole hagiga nõus. Hageja andis kostjale I laenu põhisummas 150 000 eurot. Pooled vormistasid varasemalt antud laenu 13.05.2014.a allkirjastatud laenulepingus selliselt, et lisasid põhisummale sellelt arvestatud tasumata intressi ja seega kujunes laenusummaks 240 000 eurot ning fikseerisid laenu uueks intressiks 5% aastas. Eelnevast nähtub, et laenule algselt lisatud intress oli väga kõrge, sest põhinõudele lisandus intressi summas 90 000 eurot ja seega kokkuvõttes teenib hageja laenuandjana laenult kõrget intressi. Kostja I laenas raha eesmärgiga investeerida see Rumeenias Costinesti linna lähedal asuvasse energeetika ja kinnisvara projekti (edaspidi Rumeenia projekt), mida kostja I ka tegi. Kostjal I on seega nõue Rumeenia projekti omaniku vastu, nõue muutub sissenõutavaks projekti realiseerimisel ja millest kostja I saab tagastada hagejalt võetud laenu. Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud algselt kavandatust kauem aega, sest olukord Rumeenia kinnisvaraturul väljaspool suuri linnu on olnud keeruline. Turg on nüüd hakanud ilmutama paranemise märke ja seetõttu on Rumeenia projekti realiseerimise väljavaated paranenud. Hageja algatatud kohtuasi võib avaldada negatiivset mõju Rumeenia projekti realiseerimisele, sest realiseerimisele eelnevalt on vaja teha investeeringuid, milleks vajaliku kapitali kaasamisega tegeleb kostja II. Kostja II nime seostamine käimasoleva kohtuasjaga võib avaldada kapitali kaasamisele ebasoodsat mõju. Seega on kohtuasja kiire lõpetamine ka hageja enda huvides, sest see aitab kaasa laenu tagastamisele. Kostja II on hageja esindajat (M. J) hoidnud kursis Rumeenia projekti arengutega ja M. J. on olnud teadlik, et projekti realiseerimine ja seega ka laenu tagastamine võtab algselt kavandatust kauem aega. Laen kannab intressi ja seega saab laenuandja oma investeeringult tulu. Kostja leiab, et poolte tegelik tahe seisnes selles, et laenu tagastamine pidi toimuma Rumeenia projekti müügist laekuvast tulust. Vastava tulu tekkimise aega ei olnud 13.05.2014 võimalik täpselt prognoosida, sest see sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja ostjate huvist müüdava vara suhtes. Laenulepingu punktis 2.1 sätestati laenulepingu sõlmimise ajal mittesiduvaks eesmärgiks tagastada laen 01.10.2014.a. Laenulepingu punktis 3 lepiti kokku, et juhul, kui laenu nimetatud kuupäevaks ei tagastata, siis maksab laenusaaja intressi määras 5% aastas kuni laenu tagastamiseni. Seega on vale hageja väide, et tegemist on viivisega. Tegelikult leppisid pooled kokku, et laen kannab 5% intressi kuni selle tegeliku tagastamiseni. Laenu tegelik tagastamise tähtaeg jäi lahtiseks ja sõltus sellest, millal laenusaajal õnnestub realiseerida Rumeenia projekt, millest saadav tulu võimaldab tagastada laenu. Poolte tegeliku kokkulepet kinnitab enne ja pärast laenulepingu punktis 2.1 märgitud indikatiivse tagastamise tähtaja (01.10.2014.a) saabumist poolte vahel peetud kirjavahetus. 15.08.2013.a e-mailis selgitas H. B. M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks tähtajaks, vaid see sõltub Rumeenia projekti müügist. Seetõttu lisati laenulepingusse punkt 3, mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni. 06.02.2016.a saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles palus viimasel allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse korrastamiseks. H. B. selgitas, et lepingu muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi tasumine kuni laenu tagastamiseni ette nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud, vaid see saabub, siis kui õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kostja I laenulepingu muudatust ei allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale 1 ühtegi pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab laenulepingut samal viisil nagu oli poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse

2-18-6254 kinnisvara müügist saadavast tulust ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega). 27.04.2017.a saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I tolleaegsele juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus täpsustada laenu tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb. Sellele kirjale vastas H. B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu muutmine pole vajalik, sest seal on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B. silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku tagastamiseni. Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et lepingus tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on ilmne, et hageja juhatuse liige M. J. mõistis laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et laen kuulub tagastamisele, kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara mitte konkreetseks kuupäevaks. Laenulepingut tegelikkuses ei pikendatud ja hageja ei esitanud kostjale 1 sellega seoses enam täiendavaid nõudeid ega pretensioone. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jaoks on asi selge ja hageja ootab laenu tagastamist kinnisvara müügist nii nagu pooled olid omavahel tegelikult kokku leppinud. Ebaõige on hageja väide, et kostja I on 23.04.2015.a maksnud hagejale laenulepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi 30.04.2015 esitatud nõudekirja alusel. Hageja väide on ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav, sest selle kohaselt tasus kostja I intressi 23.04.2015 vastuseks hageja 30.04.2015 nõudele. Ilmselgelt ei saanud kostja I tasuda intressi nõude alusel, mis esitati talle alles 7 päeva hiljem ning seega on hageja väide ebaõige ja vastuolus tema enda esitatud tõenditega . Makse selgitusse on kostja I märkinud „sissemakstud kapital vastavalt lepingule“ , mis ei viita intressi tasumisele.

2.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.05.2014.a laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Alternatiivse vastuväitena väidavad kostjad, et hageja nõue on aegunud. Lisaks on poolte vahel tõusetunud vaidlus ka selles, kas kostjat II saab 13.05.2014.a laenulepingu käendajaks lugeda Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja Pärnu Commerce OÜ sõlmisid 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu. Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et laenuandja nõustub laenama summa kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”) laenusaajale. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale ning sisaldab sada viiskümmend tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend tuhat (90 000) eurot põhiosale kogunenud intressi. Laenulepingu p 5, milles pooled nõustuvad, et see uus leping asendab kõiki varasemad laenulepingud ja seega kõik varasemaid laenulepingud lepinguosaliste vahel on ülevõetud käesoleva lepinguga (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eelnevast võib järeldada, et poolte vahel on olnud varasem võlasuhe (või võlasuhted), mille pooled on 13.05.2014.a laenulepingu abil ümber kujundanud laenulepinguks, mis oma olemuselt on novatsioon (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2). Kõnesolev säte näeb ette, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Kostja I vastu esitatud nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud (st see on muutunud sissenõutavaks) ning see ei ole aegunud.

VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 13.05.2014.a laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise tuvastamiseks võtta seisukoht selles, millisel kuupäeval või sündmuse esinemisel tuli laenulepingu alusel võetud laen hagejale tagastada. Riigikohus on selgitanud, et seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 20.05.2020.a lahend asjas nr 2-18-6908, p 13). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis lasub sellel, kes sellele tahtele tugineb (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Kostjatel tuleb tõendada lepingupoolte ühist tahet osas, milles pooled on kokku leppinud laenu sissenõutavaks muutumise sündmuseks Rumeenia projekti realiseerumise. Hagejal tuleb seevastu tõendada poolte ühist tahet selles, et laenusaajal tuli laen tagastada 1. oktoobriks 2014.a. Ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg-s 5 ette nähtud asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab kohus järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-33-02, p 9).

3.2.Kostjad tõendavad poolte ühist tahet pooltevahelise kirjavahetusega. Kostjad viitavad 15.08.2013.a elektronkirjale (kd I, tl 38; eestikeelne tõlge kd I; tl 43). Kõnesolevas kirjas on H. B. selgitanud M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks tähtajaks vaid see sõltub Rumeenia projekti müügist. Kostjad leiavad, et seetõttu lisati laenulepingusse punkt 3, mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni. Hageja on enda 18.06.2018.a arvamuses seisukohal, et kostjate esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid arutanud või soovinud laenu tasumise tähtaega siduda Rumeenia projekti realiseerimisega. Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et laenuandja nõustub laenama summa kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”) laenusaajale. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale ning sisaldab sada viiskümmend tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend tuhat (90 000) eurot põhiosale kogunenud intressi (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eelnevast võib järeldada, et poolte vahel on olnud varasem võlasuhe, mida pooled on 13.05.2014.a laenulepingu näol ümber korraldanud. Laenulepingu punktis 5 nõustuvad pooled, et see uus leping asendab kõiki varasemaid laenulepinguid ja seega kõik varasemad laenulepingud lepinguosaliste vahel on ülevõetud käesoleva lepinguga. Kostja H. B. on nentinud, et ta ei saa hagejale garanteerida tagasimakset aasta jooksul, sest ei tea, kas projekt lõpule jõuab. Vaatamata kostja I investeerimisprojekti realiseerimise riskile on kostja I peale eelnimetatud kirjast nähtuvaid läbirääkimisi siiski nõustunud 2014.a maikuus nõustunud sõlmima lepingu, kus pooled on laenulepingu tagastamise kuupäeva selgelt määratlenud. Kohtu hinnangul ei saa kostjate poolt esitatud 15.08.2013.a kirjavahetusest lugeda välja seda, et pooled oleksid ühiselt soovinud laenu tasumise tähtaega siduda Rumeenia projekti realiseerimisega. Kuigi kostjad on läbirääkimiste käigus väljendanud seda, et kostja I võime laenusummat tagastada on seotud investeeritud laenusumma tootlusega, ei saa kostjate äririski pidada 13.05.2014.a laenulepingu alusel võetud kohustuse täitmise eelduseks. Nõustuda tuleb hageja 29.06.2020.a seisukohaga selles, et eluliselt ei oleks usutav, et hageja oleks olnud nõus kandma kostjate äririski.

2-18-6254 Kostja viitab hageja seadusliku esindaja 06.02.2016.a kirjale, milles hageja palus kostja I seaduslikul esindajal allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse korrastamiseks (kd I tl 36; eestikeelne tõlge kd I tl 41). H. B. on selgitanud, et lepingu muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi tasumine kuni laenu tagastamiseni ette nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud vaid see saabub, siis kui õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kostja I laenulepingu muudatust ei allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale I ühtegi pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab laenulepingut samal viisil nagu oli poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse kinnisvara müügist saadavast tulust ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega). Kostjad viitavad ka 27.04.2017.a hageja elektronkirjale (kd I tl 37; eestikeelne tõlge kd I tl 42), milles hageja palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus täpsustada laenu tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb. Sellele kirjale vastas H. B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu muutmine pole vajalik, sest seal on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B. silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku tagastamiseni. Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et lepingus tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on kostjate hinnangul ilmne, et hageja juhatuse liige M. J. mõistis laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et laen kuulub tagastamisele, kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kohtu hinnangul ei saa 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade põhjal järeldada kostjate soovitut. Hageja on tõendanud seda, et pärast 01.10.2014.a kuupäeva on poolte vahel alanud läbirääkimised lepingu täitmise osas. Seda kinnitab eelkõige hageja 29.12.2014.a elektronkiri, kus hageja palub kostja I seaduslikul esindajal teada anda, millist osalist makset saab kostja I pakkuda ja kui kaugele peab meeldetuletust pikendama (kd I, tl 184). Lisaks küsib hageja 20.08.2017.a elektronkirjas H. B.ilt: „Mis takistab sind olema nõus igakuiste sümboolsete tagasimaksetega, mis vastaksid sinu maksetasemega? Kui suure summa sa kuus maksta saaksid?“ (kd I tl 54 ja eestikeelne tõlge kd I tl 55). Kohus leiab, et 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade sisuks ongi pooltevahelised läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Kirjadest ega ka poolte kirjavahetusest tervikuna ei saa välja lugeda seda, et pooltel oleks 13.05.2014.a laenulepingu tähtaja osas ebaselgusi olnud. Kostja I nentis vaid seda, et tal ei ole võimalik laenusummat tagastada ning pooled ei ole 13.05.2014.a laenulepingus kokku lepitud tähtaega muutnud. Kohtu hinnangul ei saa pooltevahelist kirjavahetust pidada nende tahteavaldusteks muuta lepingujärgset täitmise kuupäeva. Kostja tõendid ning seisukohad ei lükka ümber hageja tõendite ning laenulepingu teksti pinnalt tekkinud kohtu veendumust selles, et 13.05.2014.a laenulepingu täitmise tähtajaks tuleb pidada 01.10.2014.a.

4.1.Pooled vaidlevad, kas kostja I 23.04.2015.a makset summas 1500 eurot saab pidada hageja nõude tunnustamiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 täpsustab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagiavalduse lisaks nr 4 olevast maksekorraldusest nähtub, et kostja I on 24.04.2015.a teinud hagejale ülekande summas 1500 eurot (kd I tl 12). Hageja on teinud kostjale I 09.04.2015.a elektronkirjas ettepaneku maksta alustuseks sümboolne 7500 eurot (kd I tl 182, eestikeelne tõlge pöördel). Hageja on hinnangul, et selle peale kandis kostja I 23.04.2015.a hagejale eelmainitud 1500 eurot. Kohus on 06.10.2020.a kohtuistungil arutanud pooltega kõnesoleva maksekorralduse olemust. Kostja on seisukohal, et selles makses ei ole laenulepingule viidatud ning see ei ole käesoleva laenulepinguga seotud. Kohus on seejärel teinud kostjatele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid pooltevaheliste muude võlasuhete kohta, mille raames võidi eelnimetatud makse teha (kd I, tl 198 ja selle pöördel). Kostja on 27.01.2021.a seisukohas asjaolude täiendava uurimise järgselt esitanud kostja II 21.04.2015 elektronkirja, mis seletab 1500 euro suurust makset. Kostja II palub oma kirjas võtta seda makset kui vabandust, et Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud kauem, kui plaanitud. Kostja II pakub, et seda raha saab hageja soovi korral kasutada oma ettevõtte X kulude katteks ja seda tagastada ei ole vaja. Seega tegemist ei olnud laenuintresside osalise tagastusega, nagu püüab väita hageja (kd II tl 10). Hageja leiab 11.02.2021.a seisukohas, et kostjad on tõendi (s.o 21.04.2015.a elektronkirja) esitanud hilinemisega TsMS § 237 lg 1 mõttes ning kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks esitasid kostja tõendi alles nüüd. Hageja hinnangul tuleb tõend jätta vastu võtmata. Teisena leiab hageja, et kostjate 27.01.2021.a seisukoha lisa 3 näol on tegemist võltsitud tõendiga. Hageja hinnangul on kostjate poolt esitatud 21.04.2015.a elektronkirja sisu absurdne ja ebausaldusväärne (kd II tl 22-23). TsMS § 237 lg 1 näeb ette, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kostjate 21.04.2015.a elektronkiri oleks kohtule esitatud hilinenult. Kohus on 12.01.2021.a määranud eelmenetluse lõpuks tähtaja 27.01.2021.a. Kõnesolev kostjate tõend on esitatud kohtuistungil arutatu jätkuks ning on kohtute infosüsteemis registreeritud 27.01.2021.a kuupäeval, mistõttu saab lugeda selle esitatuks tähtaegselt. 21.04.2015.a elektronkirja kirjutab kostja I: „Nagu ma aru saan (sul pole vaja seda avalikult kirjutada), on teil X'is tõsiseid rahalisi probleeme ja vajate kiiret raha / investeeringut, mistõttu oled tagasimakset kõvasti taga ajanud. Olen sellele mõelnud. Kuna sina toetasid mind sellega ja Rumeenia projekti müük võtab kauem aega, kui plaanisin, mis lükkab tagasimaksmist edasi, siis tahaksin teid veidikene aidata. Ma ei saa praegu nii suurt investeeringut teha, kuid saadan Pro Arisele 1500 euro suuruse summa (märkus – tasutud kapitali summa kontakti kohta). Saaksid seda kasutada X'i vajalike kiirete kulude katmiseks ja arvestada, et see raha jääb teile. Seda summat pole vaja tagasi maksta. Võta seda kui minu

2-18-6254 Lisaks väidab kostja II, et isegi juhul, kui laenulepingu punkti 4 saaks tõlgendada käenduse andmisena, siis ei ole laenulepingu punkti 4 sõnastus piisav käenduslepingu minimaalsisu nõuete täitmiseks. Laenulepingu punktist 4 ei nähtu väidetava käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti ei ole laenulepingu punktis 4 arusaadavalt määratletud tagatavaid nõudeid. Laenulepingu punktis 4 ei ole üldse selgitatud, millist kohustust käendaja (kostja II) väidetavalt käendab. On viidatud „avatud summale“ , kuid ei ole selgitatud kelle kohustust ja millisest õigussuhtest tulenevat kohustust kostja II tulevikus käendama hakkab. Need asjaolud olid kostja II hinnangul vajalikud, et täpsustada tulevikus sõlmitavas käenduslepingus, mida ei ole sõlmitud. Hageja on 29.06.2020.a seisukohas vastupidisel seisukohal - kostja II on hageja hinnangul 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu punktis 4 andnud käenduse ning tõele ei vasta, nagu oleks kostja II ainult võtnud omale kohustuse käenduse anda. See ei tulene ei lepingu sõnastusest ega ka poolte tahtest. Kostja II ei ole kordagi enne kostjate 25.10.2018.a vastuse esitamist hagejale avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks. Kostja II poolt esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust selles, et poolte tegelikuks tahteks oli saada kostjalt II valmisolek anda käendus tulevikus. Vandetõlk on 08.06.2020.a elektronkirjas rõhutanud, et tal puudub lepingu koostaja tahte (sh inglise keele oskuse) kohta igasugune teave ning muid tõlgendust ei saa tema hinnangul välistada (kd I tl 177). Kohus leiab, et laenulepingu p 4 sõnastus ei luba kostja II poolt esitatud vandetõlgi arvamuse ning hageja poolt esitatud 08.06.2020.a elektronkirjas antud selgituste alusel teha järeldust, et lepingu laenulepingu p 4 grammatiline ja keeleline analüüs toetaks kostja II seisukohta. Laenulepingu p-s 4 kasutatud sõnastus: „has agreed to provide a suretyship...“ ei erine selle keelelise väljendi ja mõtte poolest ka selle üldlevinud tähendusest. Kohtu hinnangul saaks selles küsimuses asuda hagejat toetavale positsioonile ka VÕS § 29 lg-st 4 tuleneva abil - st lepingut tõlgendatakse nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingupoolte pärast lepingu sõlmimist. Kostja II ei ole kordagi enne kostja 25.10.2018.a täiendava vastuse esitamist kohtule avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks. Nõustuda ei saa kostja II seisukohaga ka selles, et laenulepingu p-s 4 kokkulepitu ei vasta käenduslepingu minimaalsisu nõuetele. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Antud juhul on lepingus p-s 4 käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud – selleks on 250 000 eurot. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuna pooled on ühes lepingus kokku leppinud varasemate võlasuhete ümberkujundamise laenulepinguks ning samas ka käenduse, siis ei pidanud pooled käenduse alapunkti detailsemal sisustama.

Hageja selgitab, et advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub menetlusosaline kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses (st sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest. Lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga. Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 112,41 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: Kuupäev Lepingulise esindaja toimingud Kestvus 19.04.2018 16.-19.04.2018 tegevused - e-kirjavahetus kliendiga; arutelu 0h 30m kliendiga ja soovitused edasiseks; hagiavalduse koostamise korraldamine 20.04.2018 Hagiavalduse jaoks materjalide kogumine, positsiooni paika 1h 30m panemine 22.04.2018 Hagiavalduse koostamine 6h 00m 29.04.2018 27.04 - läbirääkimised kohtu vaidlusega seoses H. B.iga 0h 45m (tel), arutelu kliendiga; 29.04 - asja kokkuleppel lahendamise võimaluste analüüs (kas kohtuvälise kokkuleppega saab täitedokumendi, notar, TMS § 2 lg 1, p 18?; 29.04 - arutelu kliendiga (tel); 29.04 - notariaalseks tehinguks volikirja koostamise korraldamine, sh kliendi saadetud UK notari koostatud volikirja läbivaatamine 30.04.2018 Kostjale kokkuleppimise võimaluse ja lahenduse kohta 0h 30m ülevaate koostamine (e-mail) 30.04.2018 Suhtlemine notariga notariaalse üldvolituse saamiseks 0h 20m läbirääkimiste raames ja TMS § 2 lg 1 p 18 kokkuleppe sõlmimiseks; suhtlemine kliendiga eelneva osas 30.04.2018 Läbirääkimised H. B.iga (e-kirjad) 0h 25m 2.05.2018 H. B.i saadetud e-kirjade läbivaatamine; vastuse koostamine 0h 20m H. B.ile (e-mail) 02.05.2018 Suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's 0h 10m 3.05.2018 Läbirääkimistega seonduva volikirja täiendamine; 0h 15m suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's 3.05.2018 H. B.i vastuse läbivaatamine ja vastuse koostamine 0h 20m 7.05.2018 Suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's; 0h 20m suhtlemine notariga kokkuleppe sõlmimise osas 8.05.2018 07.-08.05 perioodil: kompromisslepingu sõlmimise 1h 00m korraldamine, sh suhtlus H. B.i ja kliendiga (e-kirjad ja

telco-d), lepingu projekti koostamine - jätk, H. B.ile põhitingimustest inglisekeelse tõlke koostamine - jätk; Kliendiga arutelud volikirja apostillimise jne küsimuses Tehingu (kompromiss) ettevalmistamine Tehingu ettevalmistamiseks nõupidamised notari ja kliendiga (apostill); e-kirjavahetus H. B.iga Kompromissilepingu sõnastuse muutmine-täiendamine, sh arvestades H. B.i palvet; selgitava kaaskirja koostamine H. B.ile; tehtud muudatuste kohta notarile selgitava kaaskirja koostamine ja lepinguprojekt saadetud notarile E-kirjavahetus H. B.iga ja kostja vastuse tähtaja pikendamine H. B.i e-kirjaga tutvumine, sellele vastuse koostamine Kirjavahetus ja suhtlus H. B.i ja kliendiga Kompromisslepingu sõnastuse muutmine; selgitava kaaskirja koostamine H. B.ile; leping saadetud H. B.ile Kostja vastuses esitatud väidete ümberlükkamiseks osapoolte aastaid varasema ja hagi esitamisele vahetult eelnenud ja järgnenud e-kirjavahetuse läbitöötamine Materjalidega tutvumine ning seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine, nõupidamine büroosiseselt ning Pärnu Commerce OÜ majandusliku seisu analüüs Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine (jätk); kohtupraktika analüüs hagi tagamise osas ning tõendite komplekteerimine Teabenõude koostamine (seoses hagi tagamisega) maanteeametile M. J. ja H. B.i vaheliste e-kirjade tõlkimine kohtule esitamiseks Kostja seisukohtade koostamine, täiendamine Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse ülevaatus ja korrigeerimine Büroosisene nõupidamine hagi tagamise variantide otstarbekuse ja võimalikkuse osas; hagi tagamise taotluse koostamine (jätk) Hagi tagamise avalduse koostamine Tutvumine kohtu 27.06.2018 määrusega ning sellekohane ekiri kliendile Suhtlus vastaspoolega kompromissi teemadel; Kompromissi teksti esimese versiooni koostamine Kompromissitingimuste tõlge Seisukoha koostamine kostja 23.08.2018 taotlusele Seisukoha koostamine kostjate 23.08.2018 taotlusele (jätk) Seisukoha koostamine kostja taotlusele määrata menetluskulude tagatis Menetluskulude tagatise saamiseks esitatud kostja taotluse läbitöötamine; hageja kirjaliku seisukoha koostamine - jätk; arutelu kliendiga (tel - millest koosnevad bilansis "nõuded"