lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-6254/51

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-6254/51
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Pro Aris Et Focis10654470(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6254

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6254

Tsiviilasi

OÜ Pro Aris et Focis hagi Pärnu Commerce OÜ ja H. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

300 706,85 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Pro Aris et Focis (registrikood 10654470, asukoht Vahe 15, 11615 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: advokaat Maarja Pild ja vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo TRINITI, epost [email protected] ja [email protected]) Kostja I: Pärnu Commerce OÜ (registrikood 11306469, asukoht Supluse pst 1-402w, 11911 Tallinn) Kostja II: H. B. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leho Pihkva (Advokaadibüroo GLIMSEDT Estonia OÜ, e-post [email protected])

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.’ilt hageja OÜ Pro Aris et Focis kasuks solidaarselt välja 250 000 eurot (mis koosneb põhivõlgnevusest 240 000 eurost, intressist 6000 eurost ja sissenõutavaks muutunud viivisest ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 4000 eurost).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Mõista kostjalt I Pärnu Commerce OÜ-lt hageja OÜ Pro Aris et Focis kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 38 706,85 euro ulatuses ning lisanduv viivis alates hagi esitamisest (s.o alates 23.04.2018.a kuni

2-18-6254 põhivõlgnevuse (s.o 240 000 euro) tasumiseni määraga 5% aastas.

4.Jätta 26.02.2021.a kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva lahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Pärnu Commerce OÜ ja H. B.’i kanda.
2.Mõista kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.’ilt hageja OÜ Pro Aris et Focis kasuks välja menetluskulud summas 12 360 eurot (sh käibemaks esindajakuludelt).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale solidaarselt viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue
1.OÜ Pro Aris et Focis esitas 22.04.2018.a Harju Maakohtule hagi Pärnu Commerce OÜ (kostja I) ja H. B. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja ja kostja I sõlmisid 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 240 000 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli lepingu kohaselt 01.10.2014.a. Kostja II käendas lepingut maksimumsummas 250 000 eurot. Kostja H. B. oli Pärnu Commerce OÜ seaduslik esindaja. Pooled on kokku leppinud intressis 5% aastas tasumata laenusummalt. Ühtlasi on pooled kokku leppinud, et intressi hakatakse arvestama alates 01.10.2013.a summalt 150 000 eurot. Pooled on kokku leppinud viivises 5% aastas tasumata laenusummalt. 30.04.2015.a esitas hageja kostjatele nõudekirja paludes kompromissi korras tasuda ära laenu võlgnevusest hiljemalt 10.05.2015.a summa 11 239,73 eurot. Hageja nõudekirjale vastusena tasus kostja I 23.04.2015.a kuupäeval ära summa 1500 eurot. Hageja on selles osas intresside nõuet vähendanud. Hageja on seisukohal, et kostja I on rikkunud laenulepingut, jättes lepingujärgseks tähtajaks tagastamata laenusumma ning jättes laenusummalt maksmata intressi. Kostja I viivituse tõttu on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõuab kostjatelt poolte vahel 13.05.2014.a sõlmitud laenulepingu täitmist. Hageja palub enda kasuks solidaarselt kostjatelt Pärnu Commerce OÜ-lt ja H. B.ilt välja mõista 250 000 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt I enda kasuks välja mõista 38 706,85 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised määras 5% aastas tasumata laenusummalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2-18-6254

Kostjate vastuväited

2.1.Kostjad ei ole hagiga nõus. Hageja andis kostjale I laenu põhisummas 150 000 eurot. Pooled vormistasid varasemalt antud laenu 13.05.2014.a allkirjastatud laenulepingus selliselt, et lisasid põhisummale sellelt arvestatud tasumata intressi ja seega kujunes laenusummaks 240 000 eurot ning fikseerisid laenu uueks intressiks 5% aastas. Eelnevast nähtub, et laenule algselt lisatud intress oli väga kõrge, sest põhinõudele lisandus intressi summas 90 000 eurot ja seega kokkuvõttes teenib hageja laenuandjana laenult kõrget intressi. Kostja I laenas raha eesmärgiga investeerida see Rumeenias Costinesti linna lähedal asuvasse energeetika ja kinnisvara projekti (edaspidi Rumeenia projekt), mida kostja I ka tegi. Kostjal I on seega nõue Rumeenia projekti omaniku vastu, nõue muutub sissenõutavaks projekti realiseerimisel ja millest kostja I saab tagastada hagejalt võetud laenu. Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud algselt kavandatust kauem aega, sest olukord Rumeenia kinnisvaraturul väljaspool suuri linnu on olnud keeruline. Turg on nüüd hakanud ilmutama paranemise märke ja seetõttu on Rumeenia projekti realiseerimise väljavaated paranenud. Hageja algatatud kohtuasi võib avaldada negatiivset mõju Rumeenia projekti realiseerimisele, sest realiseerimisele eelnevalt on vaja teha investeeringuid, milleks vajaliku kapitali kaasamisega tegeleb kostja II. Kostja II nime seostamine käimasoleva kohtuasjaga võib avaldada kapitali kaasamisele ebasoodsat mõju. Seega on kohtuasja kiire lõpetamine ka hageja enda huvides, sest see aitab kaasa laenu tagastamisele. Kostja II on hageja esindajat (M. J) hoidnud kursis Rumeenia projekti arengutega ja M. J. on olnud teadlik, et projekti realiseerimine ja seega ka laenu tagastamine võtab algselt kavandatust kauem aega. Laen kannab intressi ja seega saab laenuandja oma investeeringult tulu. Kostja leiab, et poolte tegelik tahe seisnes selles, et laenu tagastamine pidi toimuma Rumeenia projekti müügist laekuvast tulust. Vastava tulu tekkimise aega ei olnud 13.05.2014 võimalik täpselt prognoosida, sest see sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja ostjate huvist müüdava vara suhtes. Laenulepingu punktis 2.1 sätestati laenulepingu sõlmimise ajal mittesiduvaks eesmärgiks tagastada laen 01.10.2014.a. Laenulepingu punktis 3 lepiti kokku, et juhul, kui laenu nimetatud kuupäevaks ei tagastata, siis maksab laenusaaja intressi määras 5% aastas kuni laenu tagastamiseni. Seega on vale hageja väide, et tegemist on viivisega. Tegelikult leppisid pooled kokku, et laen kannab 5% intressi kuni selle tegeliku tagastamiseni. Laenu tegelik tagastamise tähtaeg jäi lahtiseks ja sõltus sellest, millal laenusaajal õnnestub realiseerida Rumeenia projekt, millest saadav tulu võimaldab tagastada laenu. Poolte tegeliku kokkulepet kinnitab enne ja pärast laenulepingu punktis 2.1 märgitud indikatiivse tagastamise tähtaja (01.10.2014.a) saabumist poolte vahel peetud kirjavahetus. 15.08.2013.a e-mailis selgitas H. B. M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks tähtajaks, vaid see sõltub Rumeenia projekti müügist. Seetõttu lisati laenulepingusse punkt 3, mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni. 06.02.2016.a saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles palus viimasel allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse korrastamiseks. H. B. selgitas, et lepingu muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi tasumine kuni laenu tagastamiseni ette nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud, vaid see saabub, siis kui õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kostja I laenulepingu muudatust ei allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale 1 ühtegi pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab laenulepingut samal viisil nagu oli poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse

2-18-6254 kinnisvara müügist saadavast tulust ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega). 27.04.2017.a saatis hageja juhatuse liige M. J. kostja I tolleaegsele juhatuse liikmele H. B.ile kirja, milles palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus täpsustada laenu tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb. Sellele kirjale vastas H. B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu muutmine pole vajalik, sest seal on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B. silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku tagastamiseni. Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et lepingus tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on ilmne, et hageja juhatuse liige M. J. mõistis laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et laen kuulub tagastamisele, kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara mitte konkreetseks kuupäevaks. Laenulepingut tegelikkuses ei pikendatud ja hageja ei esitanud kostjale 1 sellega seoses enam täiendavaid nõudeid ega pretensioone. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jaoks on asi selge ja hageja ootab laenu tagastamist kinnisvara müügist nii nagu pooled olid omavahel tegelikult kokku leppinud. Ebaõige on hageja väide, et kostja I on 23.04.2015.a maksnud hagejale laenulepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi 30.04.2015 esitatud nõudekirja alusel. Hageja väide on ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav, sest selle kohaselt tasus kostja I intressi 23.04.2015 vastuseks hageja 30.04.2015 nõudele. Ilmselgelt ei saanud kostja I tasuda intressi nõude alusel, mis esitati talle alles 7 päeva hiljem ning seega on hageja väide ebaõige ja vastuolus tema enda esitatud tõenditega . Makse selgitusse on kostja I märkinud „sissemakstud kapital vastavalt lepingule“ , mis ei viita intressi tasumisele.

2.2.Kostjad on hagi vastuses taotlenud, et juhul, kui kohus leiab, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2014.a, siis alternatiivselt taotlevad kostjad aegumise kohaldamist. Kostjad viitavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostjad märgivad, et hageja on esitanud kohtule hagi 22.04.2018.a. Kostjate hinnangul aegus hageja nõue 01.10.2017.a, sest siis möödus kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
2.3.Kostja II 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II ei ole käendust andnud. Kostja II hinnangul on hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu punktis 4 on kostja II väljendanud vaid valmisolekut anda käendus tulevikus. Kostja II ei ole vastavat käendust hageja kasuks andnud ja seega ei ole hagejal tekkinud väidetavast käendusest tulenevat nõuet kostja II vastu.

Hageja on 18.06.2018.a esitanud arvamuse kostjate vastusele. Hageja selgitab, et ta on püüdnud järjepidevalt juba aastaid kostjatelt lepingu järgset võlgnevust sisse nõuda, püüdes mh korduvalt kokku leppida erinevates maksegraafikutes, kuid pooled ei ole jõudnud kohtuvälise kokkuleppeni. Hageja ei nõustu kostjate väitega, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled leppisid 13.05.2014.a lepingus kokku laenu tagastamise tähtaja, s.o 1. oktoober 2014.a. Vastupidist ei ole kostjad suutnud tõendada ning see ei tulene ka VÕS § 29 alusel lepingu tõlgendusest. Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei nõustu kostjate alternatiivse väitega, et hageja nõue on aegunud. Kostjad on teinud lepingu täitmist silmas pidades hagejale 23.04.2015.a makse, mis on käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 mõistes. Täiendavalt ei ole tegemist ainsa korraga, mil kostjad on võlga tunnistanud. Poolte vahel on kestnud lepingut puudutavad läbirääkimised aastaid, millest nähtub kostjate teadlikkust nõude olemasolust.

2-18-6254

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi kuulub mõlema kostja osas rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas - hageja ja kostja I sõlmisid 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 240 000 eurot.

2.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas 13.05.2014.a laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Alternatiivse vastuväitena väidavad kostjad, et hageja nõue on aegunud. Lisaks on poolte vahel tõusetunud vaidlus ka selles, kas kostjat II saab 13.05.2014.a laenulepingu käendajaks lugeda Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja Pärnu Commerce OÜ sõlmisid 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu. Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et laenuandja nõustub laenama summa kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”) laenusaajale. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale ning sisaldab sada viiskümmend tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend tuhat (90 000) eurot põhiosale kogunenud intressi. Laenulepingu p 5, milles pooled nõustuvad, et see uus leping asendab kõiki varasemad laenulepingud ja seega kõik varasemaid laenulepingud lepinguosaliste vahel on ülevõetud käesoleva lepinguga (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eelnevast võib järeldada, et poolte vahel on olnud varasem võlasuhe (või võlasuhted), mille pooled on 13.05.2014.a laenulepingu abil ümber kujundanud laenulepinguks, mis oma olemuselt on novatsioon (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 2). Kõnesolev säte näeb ette, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Kostja I vastu esitatud nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud (st see on muutunud sissenõutavaks) ning see ei ole aegunud.
2.2.Hageja nõue kostja vastu on esitatud käenduslepingu alusel. VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kostja I oli 13.05.2014.a laenulepingu sõlmimise ajal kostja I juhatuse liige. Kostja II on vastuses hagile esitanud samad vastuväited, mis kostja I (kd I, tl 34). Kostja II on 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II ei ole käendust andnud. VÕS § 145 lg 1 näeb ette, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 13.05.2014.a laenulepingust ei nähtu seda, et käendaja vastutaks üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Hagi kuuluks kostja II osas rahuldamisele juhul, kui

2-18-6254 kohus tuvastab kostja I vastu esitatud nõude rahuldamise eeldused ning tuvastab lisaks ka laenulepingu p-s 4 antud käenduse kokkuleppe kehtivuse.

VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. 13.05.2014.a laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise tuvastamiseks võtta seisukoht selles, millisel kuupäeval või sündmuse esinemisel tuli laenulepingu alusel võetud laen hagejale tagastada. Riigikohus on selgitanud, et seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 20.05.2020.a lahend asjas nr 2-18-6908, p 13). VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis lasub sellel, kes sellele tahtele tugineb (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 09.01.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-167-12, p 12). Kostjatel tuleb tõendada lepingupoolte ühist tahet osas, milles pooled on kokku leppinud laenu sissenõutavaks muutumise sündmuseks Rumeenia projekti realiseerumise. Hagejal tuleb seevastu tõendada poolte ühist tahet selles, et laenusaajal tuli laen tagastada 1. oktoobriks 2014.a. Ühise tegeliku tahte väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta VÕS § 29 lg-s 5 ette nähtud asjaolusid (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.05.2009.a otsus asjas nr 3-2-1-44-09, p 11). Eeskätt kuuluvad poolte ühise tahte väljaselgitamisel arvesse võtmisele VÕS § 29 lg 5 p-d 1, 2, 3 ja 6, millede kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat. Lisaks eelnevatele tõlgendamisreeglitele peab kohus järgima ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtet (Riigikohtu 15.03.2002.a otsus asjas nr 3-2-1-33-02, p 9).

3.1.Hagiavalduses on hageja seisukohal, et pooled on laenu tagastamise kuupäevaks kokku leppinud 01.10.2014.a. Hageja viitab laenulepingu p-le 2.1, mille kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenu tagasi 1. oktoobriks 2014.a (täpsustatud tõlge eesti keelde kd I, tl 25; inglisekeelne lepingu tekst kd I, tl 5 on järgmises sõnastuses: „The Borrower shall repay the Debt to the Lender by 1 October 2014.“). Kostjad väidavad, et laenu tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostjad väidavad, et kostja I laenas raha eesmärgiga investeerida see Rumeenias Costinesti linna lähedal asuvasse energeetika ja kinnisvara projekti (edaspidi Rumeenia projekt), mida kostja I ka tegi. Kostjal I on seega nõue Rumeenia projekti omaniku vastu, mis muutub sissenõutavaks projekti realiseerimisel ja millest kostja I saab tagastada hagejalt võetud laenu. Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud algselt kavandatust kauem aega, sest olukord Rumeenia kinnisvaraturul väljaspool suuri linnu on olnud keeruline. Turg on nüüd hakanud ilmutama paranemise märke ja seetõttu on Rumeenia projekti realiseerimise väljavaated paranenud. Kostja II on enda sõnul hoidnud hageja seaduslikku esindajat M. J.d

2-18-6254 kursis Rumeenia projekti arengutega ja M. J. on olnud teadlik, et projekti realiseerimine ja seega ka laenu tagastamine võtab algselt kavandatust kauem aega. Kostjad on seisukohal, et poolte tegelik tahe seisnes selles, et laenu tagastamine pidi toimuma Rumeenia projekti müügist laekuvast tulust. Vastava tulu tekkimise aega ei olnud 13.05.2014.a võimalik täpselt prognoosida, sest see sõltus kinnisvaraturu olukorrast ja ostjate huvist müüdava vara suhtes. Kostjate hinnangul lepiti laenulepingu punktis 2.1 selle sõlmimise ajal mittesiduvaks eesmärgiks tagastada laen 01.10.2014.a. Kostjate hinnangul jäi laenu tegelik tagastamise tähtaeg lahtiseks ja sõltus sellest, millal laenusaajal õnnestub realiseerida Rumeenia projekt, millest saadav tulu võimaldab tagastada laenu. Seega väidavad kostjad, et laenu tagastamine 01.10.2014.a kuupäevaks oli pooltele mittesiduv. Laenu tegelik tagastamine pidi toimuma, siis kui kostjale I saab Rumeenia projekti müügist tulu. Samale seisukohale on kostjad jäänud ka 06.10.2020.a kohtuistungil (kd I tl 198-199 pöördel).

3.2.Kostjad tõendavad poolte ühist tahet pooltevahelise kirjavahetusega. Kostjad viitavad 15.08.2013.a elektronkirjale (kd I, tl 38; eestikeelne tõlge kd I; tl 43). Kõnesolevas kirjas on H. B. selgitanud M. J.le, et ta ei saa garanteerida laenu tagastamist kindlaks tähtajaks vaid see sõltub Rumeenia projekti müügist. Kostjad leiavad, et seetõttu lisati laenulepingusse punkt 3, mis sätestas intressi tasumise kohustuse kuni laenusumma tegeliku tagastamiseni. Hageja on enda 18.06.2018.a arvamuses seisukohal, et kostjate esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid arutanud või soovinud laenu tasumise tähtaega siduda Rumeenia projekti realiseerimisega. Kohtule nähtub 13.05.2014.a laenulepingu p-st 1, et laenuandja nõustub laenama summa kakssada nelikümmend tuhat (240 000) eurot (“Laen”) laenusaajale. Pooled on kokku leppinud, et nimetatud summa on juba tasutud laenusaajale ning sisaldab sada viiskümmend tuhat (150 000) eurot laenu põhiosa ning üheksakümmend tuhat (90 000) eurot põhiosale kogunenud intressi (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eelnevast võib järeldada, et poolte vahel on olnud varasem võlasuhe, mida pooled on 13.05.2014.a laenulepingu näol ümber korraldanud. Laenulepingu punktis 5 nõustuvad pooled, et see uus leping asendab kõiki varasemaid laenulepinguid ja seega kõik varasemad laenulepingud lepinguosaliste vahel on ülevõetud käesoleva lepinguga. Kostja H. B. on nentinud, et ta ei saa hagejale garanteerida tagasimakset aasta jooksul, sest ei tea, kas projekt lõpule jõuab. Vaatamata kostja I investeerimisprojekti realiseerimise riskile on kostja I peale eelnimetatud kirjast nähtuvaid läbirääkimisi siiski nõustunud 2014.a maikuus nõustunud sõlmima lepingu, kus pooled on laenulepingu tagastamise kuupäeva selgelt määratlenud. Kohtu hinnangul ei saa kostjate poolt esitatud 15.08.2013.a kirjavahetusest lugeda välja seda, et pooled oleksid ühiselt soovinud laenu tasumise tähtaega siduda Rumeenia projekti realiseerimisega. Kuigi kostjad on läbirääkimiste käigus väljendanud seda, et kostja I võime laenusummat tagastada on seotud investeeritud laenusumma tootlusega, ei saa kostjate äririski pidada 13.05.2014.a laenulepingu alusel võetud kohustuse täitmise eelduseks. Nõustuda tuleb hageja 29.06.2020.a seisukohaga selles, et eluliselt ei oleks usutav, et hageja oleks olnud nõus kandma kostjate äririski.
3.3.Poolte ühise tahte väljaselgitamisel on oluline ka lepingupoolte käitumine pärast lepingu sõlmimist. Hageja viitab 29.06.2020.a seisukohas poolte suhtlusele peale 18.10.2014.a kuupäeva möödumist – hageja on 18.10.2013.a elektronkirjas küsinud, et miks kostja ei ole ikka veel võlgnevust üle kandnud (kd I tl 183). Eelnev tõendab kohtu hinnangul seda, et hageja on 01.10.2014.a kuupäeva pidanud tähtajaks, mil kostjal I oli kohustus laen tagastada.

2-18-6254 Kostja viitab hageja seadusliku esindaja 06.02.2016.a kirjale, milles hageja palus kostja I seaduslikul esindajal allkirjastada muudetud laenuleping, sest see on vajalik paberimajanduse korrastamiseks (kd I tl 36; eestikeelne tõlge kd I tl 41). H. B. on selgitanud, et lepingu muutmine pole vajalik, sest punktis 3 on intressi tasumine kuni laenu tagastamiseni ette nähtud ja seega laenu tagastamise tähtaeg ei ole veel saabunud vaid see saabub, siis kui õnnestub müüa laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kostja I laenulepingu muudatust ei allkirjastanud ja hageja ei esitanud kostjale I ühtegi pretensiooni. Sellest sai kostja I üheselt järeldada, et hageja jäi selgitustega rahule ja mõistab laenulepingut samal viisil nagu oli poolte vaheline algne kokkulepe (st et laen tagastatakse kinnisvara müügist saadavast tulust ja sellel ei ole konkreetset lõpptähtaega). Kostjad viitavad ka 27.04.2017.a hageja elektronkirjale (kd I tl 37; eestikeelne tõlge kd I tl 42), milles hageja palus H. B.il teha ettepanek, kuidas võiks 13.05.2014.a laenulepingus täpsustada laenu tagastamisega seotud sätteid. M. J. kinnitab kirjas selgelt, et kui laenu tagastamiseks vajalik kinnisvara pole veel müüdud, siis laenu tagastamise tähtaeg pikeneb. Sellele kirjale vastas H. B. 01.05.2017.a, et müügiga läheb veel aega ning et lepingu muutmine pole vajalik, sest seal on tähtaja pikenemine juba lubatud. Sellega pidas H. B. silmas lepingu punkti 3, kus on kirjas intressi (mitte viivise) tasumine kuni laenu tegeliku tagastamiseni. Vastuseks kirjutas M. J., et tema raamatupidajad (mitte tema ise) soovivad, et lepingus tähtaega pikendatakse. Sellest kirjavahetusest on kostjate hinnangul ilmne, et hageja juhatuse liige M. J. mõistis laenulepingut samamoodi nagu kostja I juhatuse liige H. B., st et laen kuulub tagastamisele, kui on võimalik müüa selle tagastamiseks vajalik kinnisvara. Kohtu hinnangul ei saa 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade põhjal järeldada kostjate soovitut. Hageja on tõendanud seda, et pärast 01.10.2014.a kuupäeva on poolte vahel alanud läbirääkimised lepingu täitmise osas. Seda kinnitab eelkõige hageja 29.12.2014.a elektronkiri, kus hageja palub kostja I seaduslikul esindajal teada anda, millist osalist makset saab kostja I pakkuda ja kui kaugele peab meeldetuletust pikendama (kd I, tl 184). Lisaks küsib hageja 20.08.2017.a elektronkirjas H. B.ilt: „Mis takistab sind olema nõus igakuiste sümboolsete tagasimaksetega, mis vastaksid sinu maksetasemega? Kui suure summa sa kuus maksta saaksid?“ (kd I tl 54 ja eestikeelne tõlge kd I tl 55). Kohus leiab, et 06.02.2016.a ja 27.04.2017.a elektronkirjade sisuks ongi pooltevahelised läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks. Kirjadest ega ka poolte kirjavahetusest tervikuna ei saa välja lugeda seda, et pooltel oleks 13.05.2014.a laenulepingu tähtaja osas ebaselgusi olnud. Kostja I nentis vaid seda, et tal ei ole võimalik laenusummat tagastada ning pooled ei ole 13.05.2014.a laenulepingus kokku lepitud tähtaega muutnud. Kohtu hinnangul ei saa pooltevahelist kirjavahetust pidada nende tahteavaldusteks muuta lepingujärgset täitmise kuupäeva. Kostja tõendid ning seisukohad ei lükka ümber hageja tõendite ning laenulepingu teksti pinnalt tekkinud kohtu veendumust selles, et 13.05.2014.a laenulepingu täitmise tähtajaks tuleb pidada 01.10.2014.a.

Kostjad on 17.05.2018.a hagi vastuses taotlenud, et juhul, kui kohus leiab, et laenu tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 01.10.2014.a, siis alternatiivselt taotlevad kostjad aegumise kohaldamist. Kostjad viitavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostjad märgivad, et hageja on esitanud kohtule hagi 22.04.2018.a. Kostjate hinnangul aegus hageja nõue 01.10.2017.a, sest siis möödus kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostjad on lisanud, et kostja I 23.04.2015.a makse summas 1500 eurot ei ole kaasa toonud aegumise katkemist, sest hageja ei ole tõendanud seost selle makse ja tema poolt seitse päeva hiljem (s.o 30.04.2015.a)

2-18-6254 esitatud pretensiooni vahel. Kostjate hinnangul ei saa sellist seost loogiliselt eksisteerida, sest varasem makse ei saa olla tehtud hiljem esitatud pretensiooni täitmiseks (kd I tl 33 pöördel). Hageja väidab, et alusetu on kostjate seisukoht, et kostja 23.04.2015.a makse ei ole käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS § 158 lg 1 mõistes (kd I tl 49 pöördel).

4.1.Pooled vaidlevad, kas kostja I 23.04.2015.a makset summas 1500 eurot saab pidada hageja nõude tunnustamiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 täpsustab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hagiavalduse lisaks nr 4 olevast maksekorraldusest nähtub, et kostja I on 24.04.2015.a teinud hagejale ülekande summas 1500 eurot (kd I tl 12). Hageja on teinud kostjale I 09.04.2015.a elektronkirjas ettepaneku maksta alustuseks sümboolne 7500 eurot (kd I tl 182, eestikeelne tõlge pöördel). Hageja on hinnangul, et selle peale kandis kostja I 23.04.2015.a hagejale eelmainitud 1500 eurot. Kohus on 06.10.2020.a kohtuistungil arutanud pooltega kõnesoleva maksekorralduse olemust. Kostja on seisukohal, et selles makses ei ole laenulepingule viidatud ning see ei ole käesoleva laenulepinguga seotud. Kohus on seejärel teinud kostjatele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid pooltevaheliste muude võlasuhete kohta, mille raames võidi eelnimetatud makse teha (kd I, tl 198 ja selle pöördel). Kostja on 27.01.2021.a seisukohas asjaolude täiendava uurimise järgselt esitanud kostja II 21.04.2015 elektronkirja, mis seletab 1500 euro suurust makset. Kostja II palub oma kirjas võtta seda makset kui vabandust, et Rumeenia projekti realiseerimine on võtnud kauem, kui plaanitud. Kostja II pakub, et seda raha saab hageja soovi korral kasutada oma ettevõtte X kulude katteks ja seda tagastada ei ole vaja. Seega tegemist ei olnud laenuintresside osalise tagastusega, nagu püüab väita hageja (kd II tl 10). Hageja leiab 11.02.2021.a seisukohas, et kostjad on tõendi (s.o 21.04.2015.a elektronkirja) esitanud hilinemisega TsMS § 237 lg 1 mõttes ning kostjad ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks esitasid kostja tõendi alles nüüd. Hageja hinnangul tuleb tõend jätta vastu võtmata. Teisena leiab hageja, et kostjate 27.01.2021.a seisukoha lisa 3 näol on tegemist võltsitud tõendiga. Hageja hinnangul on kostjate poolt esitatud 21.04.2015.a elektronkirja sisu absurdne ja ebausaldusväärne (kd II tl 22-23). TsMS § 237 lg 1 näeb ette, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kostjate 21.04.2015.a elektronkiri oleks kohtule esitatud hilinenult. Kohus on 12.01.2021.a määranud eelmenetluse lõpuks tähtaja 27.01.2021.a. Kõnesolev kostjate tõend on esitatud kohtuistungil arutatu jätkuks ning on kohtute infosüsteemis registreeritud 27.01.2021.a kuupäeval, mistõttu saab lugeda selle esitatuks tähtaegselt. 21.04.2015.a elektronkirja kirjutab kostja I: „Nagu ma aru saan (sul pole vaja seda avalikult kirjutada), on teil X'is tõsiseid rahalisi probleeme ja vajate kiiret raha / investeeringut, mistõttu oled tagasimakset kõvasti taga ajanud. Olen sellele mõelnud. Kuna sina toetasid mind sellega ja Rumeenia projekti müük võtab kauem aega, kui plaanisin, mis lükkab tagasimaksmist edasi, siis tahaksin teid veidikene aidata. Ma ei saa praegu nii suurt investeeringut teha, kuid saadan Pro Arisele 1500 euro suuruse summa (märkus – tasutud kapitali summa kontakti kohta). Saaksid seda kasutada X'i vajalike kiirete kulude katmiseks ja arvestada, et see raha jääb teile. Seda summat pole vaja tagasi maksta. Võta seda kui minu

2-18-6254 vabandust, et see on võtnud kaua aega kui plaanitud ja ma saan sind välja aidata. Elus on tasakaal. Siis võime öelda, et oleme teinud asju nii, nagu kokku leppisime. Loodan, et see hoiab meie suhteid tugevana!“ (kd I tl 16; eestikeelne tõlge kd II tl 17). Kohtule ei nähtu eelneva põhjal kostjate otsest nõude tunnustamist. Kostjate kirja kontekst ja selle sisu tervikuna võimaldab järeldada nõude tunnustamist muul viisil. Hageja on tõendanud, et ta on teinud kostjale I 09.04.2015.a elektronkirjas ettepaneku maksta alustuseks sümboolne 7500 eurot (kd I tl 182, eestikeelne tõlge pöördel). Kostja möönab, et Rumeenia projekti müük võtab kauem aega. Kostjal puudunuks igasugune muu mõistlik alus hagejale 1500 euro suurust makset teha. Seega katkes aegumistähtaeg kostjate poolt 23.04.2015.a kuupäeval makse tegemisega. Aegumise kulgemine algas järgmisel kuupäeval algusest peale.

4.2.TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja on tõendanud, et poolte vahel algasid läbirääkimised võla tasumise üle vahetult pärast tähtaja saabumist ning jätkusid veel ka kohtumenetluse ajal (kostja 11.05.2018.a kiri (kd I tl 61) ja 09.08.2018.a kiri (kd I, tl 181). Laenulepingust tulenevate nõuete aegumine on peatunud alates 18.10.2014.a (kd I, tl 183), kui hageja läbirääkimistega algust tegi (vt hageja 29.06.2020.a seisukoht kd I tl 173-174). Kohtu hinnangul ei ole pooltevahelised läbirääkimised sisulise lõpuni jõudnud ka menetluse kestel – kostjad on ka 06.10.2020.a istungil kinnitanud, et vaidlust võlgnevuse olemasolus ei ole ja kompromisspakkumine on jätkuvalt laual (vt 06.10.2020.a kohtuistungi protokoll; kd I tl 198 pöördel ja 199). Kuna pooltevahelised läbirääkimised ei ole lõppenud, siis ei saa aegumise tähtaega TsÜS § 167 lg 1 jätkunuks lugeda. Kostjate taotlus asjas aegumise kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Haginõue tuleb kostja I osas rahuldada.

Kostja II on 25.10.2018.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja II ei ole käendust andnud. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu punktis 4 on kostja II väljendanud valmisolekut anda käendus tulevikus. Kostja II ei ole vastavat käendust hageja kasuks andnud ja seega ei ole hagejal tekkinud väidetavast käendusest tulenevat nõuet kostja II vastu. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus on käesolevas otsuses märkinud, et lepingupoolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamise tõendamiskoormis lasub poolel, kes sellele tahtele tugineb.

5.1.13.05.2014.a laenulepingu p-st 4 nähtub, et: „H. B. has agreed to provide a suretyship of the open sum up to a maximum of 250,000 Euro“ (kd I tl 5). Lepingu teksti eestikeelne tõlge on järgnev: „H. B. on nõustunud käendama avatud summas maksimaalselt 250 000 euro ulatuses“ (kd I tl 25). Kostja II on tõendina esitanud vandetõlgi 31.08.2018.a arvamuse. Vandetõlk järeldab hagiavalduse lisadeks nr 1 ja 2 oleva laenulepingu punkti 4 ja selle tõlget analüüsides: „Seega ingliskeelse sõnastuse põhjal saab minevikuvormis rääkida vaid nõusoleku andmisest, mitte käendamisest või käenduse andmisest. Sellise sõnastusega väljendatakse lepingupoole valmisolekut anda käendust, ent ei täpsustata üksikasju ega seda, kuidas see valmisolek realiseeruma peaks. Ka eestikeelne versioon ja eeltoodud eestikeelne veebileht toetavad sama tõlgendust täismineviku vormist.“

2-18-6254 Lisaks väidab kostja II, et isegi juhul, kui laenulepingu punkti 4 saaks tõlgendada käenduse andmisena, siis ei ole laenulepingu punkti 4 sõnastus piisav käenduslepingu minimaalsisu nõuete täitmiseks. Laenulepingu punktist 4 ei nähtu väidetava käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti ei ole laenulepingu punktis 4 arusaadavalt määratletud tagatavaid nõudeid. Laenulepingu punktis 4 ei ole üldse selgitatud, millist kohustust käendaja (kostja II) väidetavalt käendab. On viidatud „avatud summale“ , kuid ei ole selgitatud kelle kohustust ja millisest õigussuhtest tulenevat kohustust kostja II tulevikus käendama hakkab. Need asjaolud olid kostja II hinnangul vajalikud, et täpsustada tulevikus sõlmitavas käenduslepingus, mida ei ole sõlmitud. Hageja on 29.06.2020.a seisukohas vastupidisel seisukohal - kostja II on hageja hinnangul 13.05.2014.a kirjaliku laenulepingu punktis 4 andnud käenduse ning tõele ei vasta, nagu oleks kostja II ainult võtnud omale kohustuse käenduse anda. See ei tulene ei lepingu sõnastusest ega ka poolte tahtest. Kostja II ei ole kordagi enne kostjate 25.10.2018.a vastuse esitamist hagejale avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks. Kostja II poolt esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust selles, et poolte tegelikuks tahteks oli saada kostjalt II valmisolek anda käendus tulevikus. Vandetõlk on 08.06.2020.a elektronkirjas rõhutanud, et tal puudub lepingu koostaja tahte (sh inglise keele oskuse) kohta igasugune teave ning muid tõlgendust ei saa tema hinnangul välistada (kd I tl 177). Kohus leiab, et laenulepingu p 4 sõnastus ei luba kostja II poolt esitatud vandetõlgi arvamuse ning hageja poolt esitatud 08.06.2020.a elektronkirjas antud selgituste alusel teha järeldust, et lepingu laenulepingu p 4 grammatiline ja keeleline analüüs toetaks kostja II seisukohta. Laenulepingu p-s 4 kasutatud sõnastus: „has agreed to provide a suretyship...“ ei erine selle keelelise väljendi ja mõtte poolest ka selle üldlevinud tähendusest. Kohtu hinnangul saaks selles küsimuses asuda hagejat toetavale positsioonile ka VÕS § 29 lg-st 4 tuleneva abil - st lepingut tõlgendatakse nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingupoolte pärast lepingu sõlmimist. Kostja II ei ole kordagi enne kostja 25.10.2018.a täiendava vastuse esitamist kohtule avaldanud, et ei pea ennast käenduskohustusega seotuks. Nõustuda ei saa kostja II seisukohaga ka selles, et laenulepingu p-s 4 kokkulepitu ei vasta käenduslepingu minimaalsisu nõuetele. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Antud juhul on lepingus p-s 4 käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud – selleks on 250 000 eurot. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kuna pooled on ühes lepingus kokku leppinud varasemate võlasuhete ümberkujundamise laenulepinguks ning samas ka käenduse, siis ei pidanud pooled käenduse alapunkti detailsemal sisustama.

5.2.Tõendatud on poolte ühine tahe käenduse andmises 13.05.2014.a laenulepingu p-s 4 kokkulepitud viisil. Seega tuleb kostja II osas hagi rahuldada.

Vastavalt laenulepingu punktile 1 on hageja põhivõlgnevuse nõue summas 240 000 eurot.

6.1.VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2.2 kohaselt maksab laenusaaja (lepingus ekslikult laenuandja) intressi 5% aastas tasumata summalt 150 000 eurolt. Intress arvutatakse alates 1. oktoobrist 2013.a kuni kuupäevani mil laen on laenuandjale täielikult tasutud. Hageja on esitanud intressinõude arvutuskäigu, mille kohaselt on intressiperioodiks 01.10.2013.a kuni

2-18-6254 30.09.2014.a. Seega on hageja lepingujärgse intressi nõue summas 7500 eurot. Hageja on VÕS § 88 lg 8 järgi lugenud intressinõude osaliselt tasutuks kostja I poolse 23.04.2015.a makse 1500 euro abil. Hageja on intressina nõudmas 6000 euro tasumist.

6.2.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 3 näeb ette - juhul kui laenusaaja (lepingus ekslikult laenuandja) ei suuda tagastada laenu tagasimaksmise kuupäevaks, siis jätkab laenusaaja (lepingus ekslikult laenuandja) võlgnevuse tasumist koos intressiga 5% aastas (kd I tl 5; eestikeelne tõlge kd I tl 25). Eeltoodu pinnalt on pooled kokku leppinud viivise tasumise kohustuses ning selle määras. Hagejal on sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 42 706,85 eurot ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest.
6.3.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 250 000 eurot, millest moodustab põhivõlgnevus 240 000 eurot, intress 6000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 4000 euro ulatuses. Kostjalt I tuleb hageja kasuks lisaks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 01.10.2014.a-22.04.2018.a eest 38 706,85 euro ulatuses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt I tuleb välja mõista lisanduv viivis alates hagi esitamisest (s.o alates 23.04.2018.a kuni võlgnevuse tasumiseni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 5% aastas.
6.4.Kohus jagab menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt kostjate kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-18-6254 Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

6.5.Hageja on 11.02.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude menetluskulude koosseis on järgnev: • Riigilõiv hagiavalduselt 2700 eurot; • Riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot; • Kinnistus- ja äriregistri väljavõtete kulu 10 eurot; • Lepingulise esindaja kulud summas 9600 eurot (sh käibemaks).

nimekirja.

Hageja

Hageja selgitab, et advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub menetlusosaline kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses (st sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest. Lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga. Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega, kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 112,41 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: Kuupäev Lepingulise esindaja toimingud Kestvus 19.04.2018 16.-19.04.2018 tegevused - e-kirjavahetus kliendiga; arutelu 0h 30m kliendiga ja soovitused edasiseks; hagiavalduse koostamise korraldamine 20.04.2018 Hagiavalduse jaoks materjalide kogumine, positsiooni paika 1h 30m panemine 22.04.2018 Hagiavalduse koostamine 6h 00m 29.04.2018 27.04 - läbirääkimised kohtu vaidlusega seoses H. B.iga 0h 45m (tel), arutelu kliendiga; 29.04 - asja kokkuleppel lahendamise võimaluste analüüs (kas kohtuvälise kokkuleppega saab täitedokumendi, notar, TMS § 2 lg 1, p 18?; 29.04 - arutelu kliendiga (tel); 29.04 - notariaalseks tehinguks volikirja koostamise korraldamine, sh kliendi saadetud UK notari koostatud volikirja läbivaatamine 30.04.2018 Kostjale kokkuleppimise võimaluse ja lahenduse kohta 0h 30m ülevaate koostamine (e-mail) 30.04.2018 Suhtlemine notariga notariaalse üldvolituse saamiseks 0h 20m läbirääkimiste raames ja TMS § 2 lg 1 p 18 kokkuleppe sõlmimiseks; suhtlemine kliendiga eelneva osas 30.04.2018 Läbirääkimised H. B.iga (e-kirjad) 0h 25m 2.05.2018 H. B.i saadetud e-kirjade läbivaatamine; vastuse koostamine 0h 20m H. B.ile (e-mail) 02.05.2018 Suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's 0h 10m 3.05.2018 Läbirääkimistega seonduva volikirja täiendamine; 0h 15m suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's 3.05.2018 H. B.i vastuse läbivaatamine ja vastuse koostamine 0h 20m 7.05.2018 Suhtlemine kliendiga volikirja andmise osas UK's; 0h 20m suhtlemine notariga kokkuleppe sõlmimise osas 8.05.2018 07.-08.05 perioodil: kompromisslepingu sõlmimise 1h 00m korraldamine, sh suhtlus H. B.i ja kliendiga (e-kirjad ja

2-18-6254

9.05.2018 9.05.2018 10.05.2018

10.05.2018 10.05.2018 11.05.2018 14.05.2018 28.05.2018

31.05.2018 4.06.2018

5.06.2018

18.06.2018 18.06.2018 18.06.2018 18.06.2018 25.06.2018

25.06.2018 28.06.2018 19.09.2018 24.09.2018 15.10.2018 19.10.2018 24.10.2018 24.10.2018

telco-d), lepingu projekti koostamine - jätk, H. B.ile põhitingimustest inglisekeelse tõlke koostamine - jätk; Kliendiga arutelud volikirja apostillimise jne küsimuses Tehingu (kompromiss) ettevalmistamine Tehingu ettevalmistamiseks nõupidamised notari ja kliendiga (apostill); e-kirjavahetus H. B.iga Kompromissilepingu sõnastuse muutmine-täiendamine, sh arvestades H. B.i palvet; selgitava kaaskirja koostamine H. B.ile; tehtud muudatuste kohta notarile selgitava kaaskirja koostamine ja lepinguprojekt saadetud notarile E-kirjavahetus H. B.iga ja kostja vastuse tähtaja pikendamine H. B.i e-kirjaga tutvumine, sellele vastuse koostamine Kirjavahetus ja suhtlus H. B.i ja kliendiga Kompromisslepingu sõnastuse muutmine; selgitava kaaskirja koostamine H. B.ile; leping saadetud H. B.ile Kostja vastuses esitatud väidete ümberlükkamiseks osapoolte aastaid varasema ja hagi esitamisele vahetult eelnenud ja järgnenud e-kirjavahetuse läbitöötamine Materjalidega tutvumine ning seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine, nõupidamine büroosiseselt ning Pärnu Commerce OÜ majandusliku seisu analüüs Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse koostamine (jätk); kohtupraktika analüüs hagi tagamise osas ning tõendite komplekteerimine Teabenõude koostamine (seoses hagi tagamisega) maanteeametile M. J. ja H. B.i vaheliste e-kirjade tõlkimine kohtule esitamiseks Kostja seisukohtade koostamine, täiendamine Hageja seisukohtade ja hagi tagamise taotluse ülevaatus ja korrigeerimine Büroosisene nõupidamine hagi tagamise variantide otstarbekuse ja võimalikkuse osas; hagi tagamise taotluse koostamine (jätk) Hagi tagamise avalduse koostamine Tutvumine kohtu 27.06.2018 määrusega ning sellekohane ekiri kliendile Suhtlus vastaspoolega kompromissi teemadel; Kompromissi teksti esimese versiooni koostamine Kompromissitingimuste tõlge Seisukoha koostamine kostja 23.08.2018 taotlusele Seisukoha koostamine kostjate 23.08.2018 taotlusele (jätk) Seisukoha koostamine kostja taotlusele määrata menetluskulude tagatis Menetluskulude tagatise saamiseks esitatud kostja taotluse läbitöötamine; hageja kirjaliku seisukoha koostamine - jätk; arutelu kliendiga (tel - millest koosnevad bilansis "nõuded"

0h 15m 0h 10m 0h 40m

0h 10m 0h 25m 0h 25m 0h 30m 0h 40m

0h 30m 3h 10m

1h 10m

0h 20m 1h 05m 6h 00m 0h 30m 1h 25m

4h 00m 0h 10m 1h 30m 0h 20m 0h 55m 1h 35m 1h 15m 0h 35m

2-18-6254 ja "finantsinvesteeringud"?) Kliendilt pangast investeeringute kohta saadud tõendi läbivaatamine; juhised kliendile teises vormis tõendi hankimiseks Kliendile tema finantsinvesteeringute kohta tõendi (andmete) saamiseks selgituste koostamine; kostjale kompromissi võimaluste kohta hageja seisukoha (e-kiri) koostamine Kliendile kokkuvõtte tegemine maakohtu määrusest jätta menetluskulude tagatise taotlus rahuldamata Vastuse koostamine H. B.i määruskaebusele (millega HMK hagi tagas) Kohtu palutud vastuse määruskaebusele koostamine jätk

0h 10m

0h 30m

27.02.2019

Ringkonnakohtu määruse läbitöötamine, edasise tegevusplaani koostamine 30.01-01.02 perioodil: TLRK määruse analüüs; kliendile optimaalse lahenduse (määruse vaidlustamine või mittevaidlustamine, selle asemel MK menetluses selgituste esitamine) väljatöötamine; arutelud kliendiga ja menetlusliku olukorra ning võimaluste selgitamine jne) Seisukoha koostamine maakohtule Ringkonnakohtu lahendi järgselt, sh taotlus PSJV menetluse algatamiseks Seisukoha koostamine maakohtule Ringkonnakohtu lahendi järgselt, sh taotlus PSJV menetluse algatamiseks (jätk) Kohtule seisukoha täpsustamine. Jätk

28.02.2019

Seisukoha täiendamine, täpsustamine. Kohtule esitamine

1h 15m

28.02.2019

Hageja seisukoha ja PSJV menetluse algatamise taotluse koostamine - jätk Päring menetluse käigu kohta kohtule

0h 25m

0h 25m

8.06.2020

Menetluse kiirendamise taotluse koostamine ja kohtule esitamine Menetluslike taotluste koostamine ja kohtule esitamine

8.06.2020

Kliendile kohtuasja käigust ülevaate tegemine

0h 12m

15.06.2020

Seisukoha koostamine kostja täiendavale vastusele

2h 30m

16.06.2020

Kostja 25.10.2018 seisukoha (mis oli jäänud hagejale esitamata) ja kohtutoimiku materjalide läbitöötamine kostja 25.10.2018 seisukoha ja lisatud tõendite kohta seisukoha kujundamiseks Suhtlus kliendiga, asja käigus ülevaate andmine, täiendavate tõendite esitamise vajaduse täpsustamine Kostja 25.10.2018 seisukohas esitatud õiguslike ja faktiväidete kohta vastuväidete läbimõtlemine ja põhipunktidena koostamine, sh õiguskirjanduse ja kohtupraktika läbivaatamine Hageja 29.06.2020 seisukoha koostamine kostja täiendatud vastusele; taotlustele; lisadele

1h 00m

25.10.2018

30.10.2018

19.12.2018 27.12.2018 4.01.2019 21.01.2019 1.02.2019

1.02.2019 4.02.2019

5.02.2020 23.03.2020

17.06.2020 17.06.2020

29.06.2020

0h 15m

0h 20m 3h 10m 1h 15m

0h 45m

2h 05m 0h 20m 0h 30m

0h 15m

1h 12m

1h 06m 0h 48m

6h 18m

2-18-6254 29.06.2020 05.10.2020 06.10.2020 12.10.2020 13.10.2020 27.01.2021 09.02.2021

Kostjate 25.10.2018 täiendava vastuse kohta hageja seisukoha koostamine - jätk Ettevalmistumine 06.10.2020 kohtuistungiks Esindajana osalemine 06.10.2020 kohtuistungil (hinnanguline aeg) 06.10.2020 kohtuistungi protokolliga tutvumine ja kliendile kohtuistungist ülevaate tegemine Kohtu teavitamine kirjalikus menetluses jätkamise kohta; suhtlus kliendiga kirjaliku menetluse teemal Kostja 27.01.2021 seisukoha analüüs arutelu kliendiga Hageja 11.02.2021 seisukoha ja taotluse koostamine

1h 12m 2h 00m 0h 44m 0h 12m 0h 06m 0h 30m 1h 30m

Kokku on hagejale õigusabiteenust osutatud 71 h 10 min, mille eest palub hageja hüvitada 9600 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kostjad ei ole hageja menetluskulude osas endapoolseid vastuväiteid esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja esindajakulud on esitatud ajamahus olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus võtab kulude põhjendatuse osas ka arvesse kostjate poolte esitatud vastuväidete mahtu ja olemust, mis on paratamatult toonud kaasa vastaspoole õigusabiteenuse mahu suurenemise. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ka mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kuna need on tingitud asja keerukusest (TsMS § 175 lg 3). Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid ka hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale (s.o lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas on 112,41 eurot ilma käibemaksuta).

6.6.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks muu hulgas ka riigilõiv. Hagejapoolne riigilõivu tasumine summas 2750 eurot on tõendatud hagile lisatud maksekorralduse (kd I tl 13 ja 73) ja kohtute infosüsteemi abil. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista ka kinnistus- ja äriregistri väljavõtete kulu summas 10 eurot. Hageja on eelnimetatud kulude kohta tõendi esitanud menetluskulude nimekirja lisana 1 (kd II tl 33-36).
6.7.Kokku tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks solidaarselt välja mõista 12 360 eurot (sh käibemaks esindajakuludelt). Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda solidaarselt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). 25.02.2021.a hagi tagamisega seonduvad täiendavad võimalikud menetluskulud lahendab kohus TsMS § 174 lg 2 alusel pärast käesoleva lõpplahendi jõustumist.

TsMS § 445 lg 2 näeb ette, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab 26.02.2021.a kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva lahendi täitmist tagava abinõuna.

2-18-6254

/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja