Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-15049 Välja mõista J.P.`lt K.K. kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 417.76 (nelisada seitseteist eurot ja seitsekümmend kuus senti) eurot. Jelana Poddubnaja peab K.K.`le tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Esitatud hagiavalduse kohaselt nähtub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetest ,et hageja on Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu omanik (edaspidi ka Üürileandja). 01.08.2017 sõlmis hageja kostjaga üürilepingu Xxxxxxxxxxx asuva kinnistu kasutamiseks. Enne lepingu sõlmimist tegi hageja eelnimetatud eluruumis korraliku remondi, mida võiks näha hageja poolt tehtud piltidest . Hageja käes on veel palju pilte eelnimetatud eluruumist, milliseid vajaduse korral esitab hageja kohtule hagimenetluse kestel. Nagu nähtub eelnimetatud üürilepingu p-st 1.1. anti kostja kasutusse eelnimetatud eluruum ja seda tasu eest. Üürilepingu p.3.1. kohaselt on üüri suurus eluruumi kasutamise eest 600 eurot kuus, mida peaks tasuma igakuiselt 01.kuupäevaks jooksva kuu eest ette (p.3.2). 2019.aasta märtsi kuus käis hageja eluruumis ja kontrollis selle seisundit. Hageja oli väga häiritud eluruumi väga halvast seisundist, millest kohaselt teatas üürnikule ja nõudis eluruumi vabastamist alates 01.04.2019. 27.03.2019 esitas hageja kostjale tema e-posti aadressile xxxxxxxxxxx vastavasisulise Üürilepingu ülesütlemise avalduse ja seda võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 315 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Nagu nähtub hageja eelnimetatud Üürilepingu ülesütlemisavaldusest, kostja on rikkunud üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt käesoleva seaduse § 276 lõikes 2 või 3 sätestatud kohustusi ja on rikkunud neid olulisel määral või tahtlikult. Hageja soovis üürilepingu lõpetamist ning eluruumi vabastamist alates 01.04.2019. Seega eelnimetatud eluruumi üürileping on üles öeldud alates 01.04.2019. 31.03.2019 teatas kostja hageja esindajale, et teda Eestis ei ole, aga tema saadab eluruumi üleandmise-vastuvõtmisele volitatud isiku. Eluruumi üleandmisel hagejale 01.04.2019 ei ole kostja osalenud, kuid eluruumi tagastamisel avastatud puudustest teatati talle otsekohe eluruumi üleandmisel-vastuvõtmisel ning samal ajal tehti ka eluruumi ning seal paigaldatud olmetehnika ning mööbli, samuti garaaži ning maja ümbruse pildid. Hageja palus allkirja üleandmis-vastuvõtmisaktile hagejaga koos elavatelt isikutelt, kuid nad loobusid selle allkirjastamisest. Vajaduse korral võiks hageja eelnimetatud asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega. Tunnistajad käisid majas selle üleandmisel hagejale ja teavad anda ütlusi eluruumi, garaaži ja maja ümbruse seisundi kohta ning seostada seda eluruumi üleandmise ajal tehtud piltidega. Üürilepingu ülesütlemise päevaks ehk 01.04.2019 on kostja jätnud tasumata üüri 2019.a. märtsi kuu eest summas 600 eurot. Peale selle kostja on jätnud tasumata elektriarve summas 253,07 eurot , veearved kogu summas 81,90 eurot ning prügiveo arve summas 6,84 eurot , kokku summas 341,81 eurot. Eluruumi omanikule ehk hagejale üleandmisel on tuvastatud järgmised puudused: - kriimustused ning teised kahjustused köögikapides, seintel, trepi astmetel ning lagedel; - mööbli ning olmetehnika (diivanid, toolid, kapid, külmik, nõudepesumasin) kahjustused ; - köögikapid, külmik, garaaž ning maja ümbrus on koristamata jäetud .

Lk 2 / 18

2-19-15049 Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et tema käes on veel palju pilte ja vajaduse korral esitab hageja neid ka kohtule. Samas juhib hageja kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et pildid on tehtud nii tavalise fotokaameraga, kus on nähtav kuupäev kui ka mobiiliga, kus pildi tegemise kuupäev puudub. Kuid eluruumi üleandmisel-vastuvõtmisel tehtud pildid on säilitatud hageja mobiilis ja nende tegemise aeg võiks näha ka seal. Peale kostja pere ära kolimist oli tuvastatud, et pliidil on 3 kütekeha põlenud läbi ega seetõttu tööta. Eelnimetatud kahjustused ei või mingil juhul lugeda loomulikuks kulumiseks, mis võiks tekkida üheaastase tavakasutuse kestel. Kahjustuste kõrvaldamiseks peab hageja kandma järgmised vajalikud ning vältimatud kulud: - pliidi parandusremont - 210 eurot ; - köögimööbel, külmik, nõudepesumasin, valamu, köögi segisti - kokku 6774 eurot ; - lagede parandus – 13 020,54 eurot ; - seinte ning astmete remont – 19 080 eurot ; - maja puhastus - 810 eurot ; - prahi ära vedamine – 140,06 eurot. Kokku: 40 034,60 eurot. Siinkohal peab hageja vajalikuks märkida, et eluruumis olev köögimööbel ning olmetehnika olid integreeritud ja nende kahjustamise korral peaks seda vahetama täies ulatuses. Kuna pliit oli parandatud, siis selle vahetamist ei olegi vaja. Lagede ja seinte osaline pahteldamine ning värvimine on mõttetu (sel juhul parandused on nähtavad) – seda tuleks teha täies ulatuses. Enne remonttööde tegemist oli hageja sunnitud palkama koristusfirma eluruumi puhtaks tegemiseks ning korraldama kostja poolt jäetud prahi väljavedu. Praht oli korjatud hageja poolt ja laaditud hagejale kuuluva maja Xxxxxxxxxxx ja naabrimaja Xxxxxxxxxxx vahele. Vist seetõttu oli prügila arve sisse valesti pandud naabrimaja aadress Xxxxxxxxxxx. Vajaduse korral palub hageja Alni Trans OÜ-lt vastava arve parandamist, kuna tema on korraldanud enda majast prahi äravedamise. Lepingu sõlmimisel on kostja tasunud hagejale tagatisraha 1000 eurot, mis summa arvestatakse maha hüvitamisele kuuluvast kahju summast. Seega hüvitamisele kuulub 40 269,57 eurot, lähtudes järgmisest arvestusest: tasumata jäetud üür 600 eurot + tasumata jäetud kommunaalkulud 341,81 eurot + parandustööd 40 034,60 eurot = 40 976,41 eurot – tagatisraha 1000 = 39 976,41 eurot. 06.08.2019 esitas hageja kostjale hagihoiatuse nõudega kas hüvitada talle tekitatud kahju hiljemalt 21.08.2019 või leppida temaga kokku mõlemale poolele sobiva maksegraafiku kohta, kuid tulemusteta. Käesoleva ajani ei ole kostja tasunud hagejale nõutud summa ega võtnud hagejaga ühendust. Seetõttu oligi hageja sunnitud pöörduma kohtu poole vastavasisulise hagiga kostja vastu. 01.08.2018 sõlmisid pooled hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx eluruumi üürilepingu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaatamata sellele ei ole kostja korralikult täitnud seadusest ning temaga sõlmitud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Üürilepingu p 1.1. kohaselt kostjale anti kasutusse eelnimetatud eluruum ja seda tasu eest. Üürilepingu p.3.1. kohaselt on üüri suurus eluruumi kasutamise eest 600 eurot kuus, mida peaks tasuma igakuiselt 01.kuupäevaks jooksva kuu eest ette (p.3.2). Vaatamata sellele ei ole kostja tasunud hagejale üüri 2019.aasta märtsi kuu eest üüri 600 eurot. Üürilepingu p.3.5. kohaselt on Üürnik, kes on kostja, kohustatud igakuiselt maksma Eluruumi kasutamisega osutatud teenuste eest esitatud kõrvalkulud lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja teenusepakkujate poolt esitatud teenusarvetest. Kõrvalkulude maksumus ei sisaldu igakuises üürisummas. Vaatamata sellele jätis kostja tasumata kommunaalteenuste eest 341,81 eurot. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürilepingu p.4.2.17 kohaselt on Üürnik kohustatud Eluruumi valduse vabastamisel andma Üürileandjale üle Eluruumi mitte halvemas seisukorras, kui need olid Lepingu sõlmimisel, arvestades loomulikku kulumist. Käesoleva hagiavalduse punktides 18 ja 20 toodud kahjustused ei või mingil juhul lugeda loomulikuks kulumiseks, mis võiks tekkida üheaastase tavakasutuse kestel. Üürilepingu p.4.2.13. kohaselt on Üürnik kohustatud hüvitama Üürileandjale Üürniku või temaga kooselava isiku tegevuse tagajärjel Eluruumile või elamus paiknevate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahjud, mida hageja nõuabki kostjalt. VÕS § 336 lg 1 Lk 3 / 18

2-19-15049 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Korteri ülevaatusel selgus , et kostja jättis üüritud eluruumi koristamata ning üürilepingu kestel on kahjustatud seinad, laed, mööbel ning olmetehnika parandamata. Hageja on teatanud kostjale üüritud korteri koristamise vajadusest ning selle siseviimistluse, mööbli ning olmetehnika kahjustamisest otsekohe eluruumi üleandmisel, võlgade olemasolust – peale arvete saabumist. Kuid tulemusteta – kostja ei ole oma võlgasid tasunud ega eluruumi koristanud ega kõrvaldanud muid puudusi. Seega kostja on rikkunud üürilepingu ning vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja tegevuse ja/või tegevusetuse tõttu on hagejale tekkinud teatud kahju. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumiseks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud nii seadusest kui ka temaga sõlmitud eluruumi üürilepingust tulenevaid kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja/või kahju hüvitamist; samuti rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist, eluruumile tekitatud kahju hüvitamist ning viiviste tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 omakorda sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt 01.01.2019 intressimäära teatele võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2019 oli 0,00%. Seega nõutud viiviste määr on 8% aastas. Hageja palub välja mõista kostja K.K.`lt hageja J.P. kasuks 39 976,41 eurot. Välja mõista kostja K.K.`lt hageja J.P. kasuks viivis põhivõlgnevuselt 39 976,41 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamise päevast kuni täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja viivis menetluskulude tasumisega viivitamise eest. Kostja kirjalikud vastuväited hagile

2-19-15049 ülesütlemisavalduses kirja pandust, oli poolte vahel tegemist tähtajatu üürilepinguga ning hageja ütles üürilepingu üles VÕS § 315 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Seega on hageja rikkunud sh ka VÕS § 315 lg 2 sätestatut omapoolset kohustust kostja suhtes. Nimelt sätestab VÕS § 315 lg 2 üheselt mõistetavalt üürileandja kohustust, kus hagejal kui üürileandjal on võimalus üürilepingu VÕS § 315 lg 1 nimetatud juhtudel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Ainult juhul kui üürnik kahjustab elu-või äriruumi tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima. Käesoleval juhul ei ole vaidlust faktis, et hageja ei ole seaduses ettenähtud 30 päevast tähtaega sihilikult järginud. Eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses ei nähtu, et hageja oleks eelnevalt üürnikule teinud endapoolseid hoiatusi (neid pole ka olnud), samuti on paljasõnaline ülesütlemisavalduses esitatud väide, et kostja on rikkunud üürniku hoolsuskohustust ja mis veelgi hullem, kahjustanud üürileandjale kuuluvaid asju. Kostja on seisukohal, et antud juhul on paljasõnalised ja tõendamata hageja väited, et kostja on hagejale kuuluvat vara kahjustanud. Samas puudub vaidlus tõsiasjas, et kostja on hoopiski olulisel määral parendanud hagejale kuuluvat elamut aadressil Xxxxxxxxxxx. Nimetatut soovib ja suudab kostja tõendada mh ka endapoolse tunnistaja ütlustega kohtulikus menetluses. Hageja on lisanud hagiavaldusele olulises mahus fotosid, tõendamaks hagi aluseks olevat asjaolu, so, et kostja on üüritud elamut kasutanud ebaõigesti ja üürilepingu esemeks olnud elamu on seetõttu halvas seisukorras. Asjaolu, millises seisukorras oli elamu Xxxxxxxxxxx üürilepingu sõlmimisel, on kindlasti kirjas eluruumi valduse üleandmisevastuvõtu aktis (vt üürilepingu p 2.2 ja 2.3). Täiendavalt soovib kostja antud asjaolu (kui hageja ei esita tema valduses olevat üleandmise-vastuvõtu akti) tõendada endapoolse tunnistaja ütlustega kohtumenetluses. Hageja jätab millegipärast märkimata, et ka eluruumi vabastamisel 01 04 2019 ei suudetud poolte vahel vastavasisulist üleandmise-vastuvõtu akti vormistada. Tõsiasi aga on see, et Pärnu politseijaoskonna menetluses on kriminaalasi nr xxxxxxxxxxx, alustatud 02 04 2019 seonduvalt 01 04 2019 eluruumi üleandmisel toimunuga. Kahtlustatavaks isikuks kuriteo toimepanemisel ei ole mitte kostja, vaid ikkagi hageja. Seega ei ole kostja rikkunud VÕS § 276 lg 2 või 3 (kostjale on selgusetu, millisele seaduse sättele hageja siis ikkagi tugineb). Hageja poolt on siiani tõendamata, et kostja on üüritud elamut kasutanud vastuolus selle sihtotstarbega või muul viisil hooletult. Hageja on hagiavaldusele lisanud väga palju fotosid, kostjale on nendega tutvumise järgselt ebaselge, milles kostja süü konkreetselt seisneb. Nimelt on kostjale ebaselged fotod ja neil viidatud väidetavad vigastused. Hagiavaldusele lisatud fotodest on enamus ilma kuupäevata ja kellaajata, mis kostja arvates ei tõenda fakti, et kostja on esile toodud vigastused tekitanud. Kostjale teadaolevalt elasid eelnevalt nimetatud elamus üürilepingu alusel Soome Vabariigi kodanikud, kes kasvatasid kasse ning suurekasvulisi koeri ja igasugused kriimustused jms olid elamus eelnevalt olemas. Sh ka fotol fikseeritud WC poti vigastus on tekitatud veelgi varem – üle-eelmiste üürnike poolt. Kuna hageja on esitanud koos hagiavaldusega ligi 50 fotot, välja toomata, milline kahju iga fotoga ja millises rahalises vääringus moodustub, siis on kostjal võimatu iga foto kohta ammendavat ja lõplikku omapoolset vastust käesolevas menetlusstaadiumis anda. Kostja kinnitab, et kohtulikus menetluses on ta suuteline vahetult kohtule andma enda poolsed selgitused iga foto osas. Kostja tasus üürilepingu sõlmimisel tagatiseks 1000 (üks tuhat) eurot. Hagiavalduse lisaks olevat AS Pärnu Vesi arvet kostja ei ole kätte saanud, see läks ju hagejale. Hagiavalduse lisaks olevat Ragn Sells arvet 02 04 19 a tasumisele kuuluvas summas 2,69 eurot, ei ole kostja kätte saanud, see läks samuti hagejale. Hagiavalduse lisaks olevat Have OÜ akti ei ole kostja saanud ega ka varem näinud. Kostja on seisukohal, et kuna kostja ei ole elektripliiti kasutuskõlbmatuks muutnud, siis puudub ka seaduslik alus 3 nädalat hiljem koostatud akti järgi midagi kostjalt nõuda. Hagiavalduse lisaks olevat Vääna-Viti Mööbel OÜ hinnapakkumisest nähtub, et hageja ostab täiskomplektina enda elamusse uue köögimööbli koos tehnikaga. Kostjale on see selgusetu, sest kostja ei ole ei köögimööblit ega ka köögitehnikat kasutuks muutnud. Hagiavalduse lisaks olevat Vecta Lk 5 / 18

2-19-15049 Desing OÜ hinnakalkulatsiooni kostja ei aktsepteeri kahjunõude alusena, sest kostja ei ole enda tegevuse ega ka tegevusetusega pinglage Xxxxxxxxxxx elamus kahjustanud. Hagiavalduse lisaks olevat S.D.S Ehitus hinnapakkumist kostja ei aktsepteeri kahjunõude alusena, sest põhjuseid hageja poolt tellitud tööde kohta, mille kohta ta on hinnapakkumise võtnud, ei ole kostja enda tegevuse või tegevusetusega tinginud. Veelgi enam, hinnapakkumisest nähtub, et elamu Xxxxxxxxxxx ei olnud valmis ehitatud, puudus sh ka vajaminev soojustus. Hagiavalduse lisaks olevat Ideaalpuhastuse hinnapakkumist kostja ei aktsepteeri kahjunõude alusena. Nimetatud pakkumine on koostatud 22 04 2019 a so pea kuu aega peale seda kui kostja oli sunnitud Xxxxxxxxxxx elamust lahkuma. Mida ja miks see hinnapakkumine sisaldab, ei oska kostja kommenteerida. Menetluse käik 3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jäi esitatud hagi juurde. Oma vastuses hagile viitab kostja sellele asjaolule, et üürilepingujärgne üüri tasumine toimus sularahas, mida peab tema üürilepingu rikkumiseks. See kostja viide on täiesti mitteasjakohane. Seda enam, et kostja ei ole selgitanud kohtule, kuidas poolte omavahelised arvestused mõjutasid eluruumile kahju tekitamist. Samas juhtis kohtu tähelepanu sellele, et üürilepingu p.3.4. pooltevahelised arvestused võiksid toimuda ka sularahas, mis toimuski kuni 2019.aasta veebruari kuuni (k.a.). Alates 2018.aasta septembri kuust kostja lähedased ise tõid üüri sularahas hagejale kätte tema elukohta Tallinnas. Oma vastuses hagile väidab kostja, et üürilepingu ülesütlemisel ei ole hageja seaduses ettenähtud 30 päevast tähtaega järginud ega eelnevalt üürnikule teinud enda poolseid hoiatusi. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu 27.03.2019 ülesütlemisavaldust ja seetõttu üürilepingu ülesütlemisega seotud asjaolud ei oma tähtasust käesolevas asjas. Vaatamata sellele juhib hageja kostja tähelepanu sellele, et võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 315 lg 2 kohaselt ei pea seda üürileandja ülesütlemis tähtaega järgima juhul, kui üürnik või allkasutaja kahjustab elu- või äriruumi tahtlikult. Antud juhul leiab hageja, et tegemist on temale kuuluva eluruumi tahtliku kahjustamisega, kuna kostja on kogu aeg üürilepingu kehtivuse ajal kahjustanud eluruumi, vaatamata hageja korduvatele nõudmistele seda mitte teha. Maja igal külastusel on hageja märganud uued ja uued kahjustused, millede lubamatusele juhtinud ka üürniku tähelepanu (kõrvaldati lilled hoovis, kahjustati fassaad kaablitööde tõttu, kahjustati siseseinad piduliku valgustuse kinnitamise pärast, üürniku koerad kahjustasid trepid ning rõdu jne). Seetõttu ei tohi öelda, et hageja ei ole teinud üürnikule enda poolseid hoiatusi. Just hageja korduvate hoiatuste tõttu ei tahtnud üürnik üürileandja külastust ja hakkas ise käima hageja juures üüriraha andmas. Kostja väide, et elamu Xxxxxxxxxxx seisukord üürilepingu sõlmimisel on kindlasti kirjas eluruumi valduse üleandmise-vastuvõtu aktis, mis väidetavalt on hageja valduses, ei vasta tõele. Eluruumi üleandmise-vastuvõtu akt ei ole koostatud üürilepingu sõlmimisel, kuid selle kohta, millises seisundis oli eluruum üürilepingu kostjale üleandmisel, teavad anda ütlusi tunnistajad, kes tegid eluruumis remonti. Üks nendest viibis ka eluruumi üleandmisel üürnikule. Eluruumi seisund selle üleandmisel kostjale on ka nähtav hagiavaldusele lisatud piltidest, millede sisu väidetavalt ei ole kostjale selge. Rõhutan veel kord, et nendest piltidest võiks näha, et üürilepingu sõlmimisel ning kostjale üleandmisel oli eluruum nii sees- kui ka väljaspool korras. Hagejal on ka tunnistajad, kes viibisid eluruumi tagastamisel hagejale 01.04.2019 ja kes teavad anda ütlusi, mis seisundis oli eluruum omanikule tagastamisel. Siinkohal pean vajalikuks märkida, et kostja viide kriminaalmenetluse algatamisele 01.04.2019 toimunud eluruumi üleandmisel väidetava hageja poolse kuriteo toimepanemise kohta ja seda kostja sugulase avalduse alusel on mitteasjakohane. Seda enam, et avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks hageja suhtes esitas kostja sugulane peale seda, kui kostja sai teada hageja poolse hagiavalduse esitamisest Lk 6 / 18

2-19-15049 kohtule ja see avaldus oli esitatud eesmärgiga sundida hagejat loobuma enda haginõudest, mis on lubamatu. Kostjale ei ole selge, mida soovib hageja tõendada hagiavalduse Lisadega 8.17 ja 9.8. Kostjale selgitamiseks teatab hageja kohtule, et hagiavalduse Lisana 8.17 olevast pildist võiks näha köögi seina kahjustust, mida peaks hageja parandama. Hagiavalduse Lisana 9.8 olevast pildist võiks näha köögi töötasapinna alumise sahtli kehvat seisundit (sahtel on must ja roostes). Muu hulgas eelnimetatud kahjustuste tekitamises seisnebki kostja kui üürniku hoolsuse kohustuse rikkumine. Kostja viitab sellele asjaolule, et hagiavaldusele lisatud fotodest on enamus ilma kuupäevata ja kellaajata. Leian, et see kostja viide on täielikult alusetu. Hagiavalduse punktis 19 juhtis hageja kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et eluruumi pildid on tehtud nii tavalise fotokaameraga, kus on nähtav nende tegemise kuupäev kui ka mobiiliga, kus pildi tegemise kuupäev puudub. Kuid 01.04.2019 eluruumi üleandmiselvastuvõtmisel tehtud pildid on säilitatud hageja mobiilis ja nende tegemise aeg võiks näha ka seal. Lisaks soovib hageja veel kord rõhutada, et nii majas kui ka hoovis on kostja pere elamise ajal tekkinud nii palju kahjustusi, et lisaks kohtule esitatud piltidele on hageja käes veel palju muid pilte ja vajaduse korral esitab hageja kohtule ka neid. Oma vastuses hagile väidab kostja, et ta ei ole hagiavalduse lisadeks nr 6 ja 7 olevaid AS Pärnu Vesi ja Ragn-Sells arveid kätte saanud. Samas väidab kostja, et hagiavalduse lisaks nr 11 olevat Have OÜ akti ei ole tema saanud ega ka varem näinud. See kostja väide ei vasta tõele. Nagu nähtub hageja 06.08.2019 hagihoiatusest , sellele muu hulgas lisati kõik eelnimetatud dokumendid. Korduvalt sama nõudekiri oli saadetud kostjale ka 29.08.2019. Kostjale on selgusetu, mis põhjusel peab hageja ostma köögimööbli koos tehnikaga. Kostja jätab tähelepanuta, et eluruumis olev köögimööbel ning olmetehnika olid integreeritud ja nende kahjustamise korral peaks seda vahetama täies ulatuses. Kuna pliit oli parandatud, siis selle vahetamist ei olegi vaja. Eelnimetatud asjaolule viitas hageja enda hagiavalduses. Köögimööbli ning olmetehnika kahjustusi võiks näha hagiavalduse Lisadest 8.1., 8.2., 8.3., 8.4., 8.5., 8.6. (köögikapp); 9.1.,

Lk 7 / 18

2-19-15049 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

2-19-15049 Ülejäänud ettemaks 58.19 eurot kuulub tasaarvestamisele kahjunõudega. Nimetatud tasaarvestus on kooskõlas poolte vahel sõlmitud üürilepingu p.3.10.

2-19-15049 fotod 29.01.2015, 14.09.2015, 25.05.2016 ja 14.02.2017. Kohus leiab, et nimetatud fotod ei tõenda üürilepingu esemeks oleva elamu seisukorda 01.08.2017, kuna fotod on tehtud oluliselt varem s.o., 2,5 aastat varem, 2 aastat varem, 1 aasta ja 3 kuud varem ja 5 kuud varem (I toimik tl.168- 182). Hageja kohtuistungil selgitas, et enne K.d olid üürnikud ühed soomlased ja ühed veel. Kaks perekonda. Enne soomlasi oli üks noor poiss ja noor tüdruk ( II toimik tl.40). Kostja selgituste kohaselt enne neid elasid seal kolm peret sees. Enne neid kaks soome naist koos koertega (II toimik tl.41). Tunnistaja K.R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema kinnisvaramaakler , kes vahendas vaidlusalusesse elamusse üürnike ja enne kostjat olid vähemalt kahed üürnikud, kostja oli kolmas (II toimik tl.52). Seega on tõendatud, et ka enne elamu kostjale üürile andmist elasid seal elamus vähemalt kahed üürnikud.

Lk 10 / 18

2-19-15049 12.Hagejal on nõue 5496 eurot köögimööbli eest s.o. köögimööbli maksumus, paigaldus ja transport. Tõendina on hageja esitanud kohtule Vääna-Viti Mööbel OÜ hinnapakkumise 17.04.2019( I toimik tl.18). Hageja on esitanud ka Pantera Ilusalong OÜ 05.04.2019 kahjustatud köögimööbli ülevaatuse akti ( I toimik tl. 215). Aktis on märgitud köögimööbli kahjustused on ulatuslikud , veekahjustus kogu mööbli ulatuses, rikutud ja katki kraabitud uksed, veekahjustusega töötasapind, mööbli karkass. Kappide esipaneelidel pealmine kiht kahjustatud v. lahti rebitud. Kahjustusi üksikuna likvideerida ei ole võimalik. Köögimööbel on terviklik ja kinnitatud liimi ja tüüblite abil. Üksikute detailide vahetusega tuleks kogu mööbel lahti lõhkuda. Samuti on kahjustuste ulatus liiga suur. Antud köögimööblit taastada ei ole võimalik. Hageja kohtuistungil antud selgituste järgi köögimööbel oli paigaldatud 2007 aastal ( II toimik tl. 40). Seega oli köögimööbel enne elamu kostjale üürile andmist olnud kasutuses 10 aastat ja tagastamisel 2019 on köögimööbel olnud kasutuses 12 aastat. Tunnistaja K.R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt köögis oli ilus punane köögimööbel, tunnistaja kinnitas, et elamu üürile andmisel 2017 ei olnud köögimööblil sellised kahjustusi nagu I toimiku tl. 183 oleval fotol. Samuti tunnistaja ei mäleta, et köögimööblil oleks sellised kahjustused olnud nagu I toimik tl. 184- 186 olevatel fotodel. Need on silmaga nähtavad asjad, mida peaks mäletama (II toimik tl. 54). Tunnistaja K.R. kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et elamu üürile andmisel 01.08.2017 köögimööblil hageja poolt esitatud fotodel olevaid kahjustusi ei olnud. Hageja poolt kohtule esitatud 25.03.2019 ja 01.04.2019 tehtud fotodega on tõendatud, et elamu tagastamisel hagejale oli köögimööbli punane kate oluliselt kahjustatud ja osaliselt kapi küljest lahti (I toimik tl.59-60, 183- 186). Tunnistaja K.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt köögis oli punane mööbel ja tema seal elamise ajal oli mööblikate täiesti terve (II toimik tl. 56). Tunnistaja D.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2019 märtsis köögis olevad sektsioonid mis avanesid rõhuga, need olid katki, sahtel enam ei hoia neid. Köögikapi esipaneeli avastas tema, et see oli katki. Tema küsis ühelt tüdrukult , mis see on ja vastu tuli, et tema tegi selle katki ( II toimik tl. 44). Tunnistaja E.H. kohtuistungil antud ütluste järgi elamu tagastamisel köögimööbel oli halvas seisundis, köögimööbli kapid olid paisunud võib olla vee tõttu , kuna vesi tilkus, köögimööbli sahtlid olid paisunud ( II toimik tl. 46). Tunnistaja O.K. kohtuistungil antud ütluste järgi maja tagastamisel köögimööbel oli katki, mööblikate oli nagu plastik ja see oli poolikult katki ( II toimik tl. 48). Seega elamus köögimööbel kahjustus perioodil, mil üürnik elamut kasutas. Kostja K.K. kohtuistungil selgitas, et mööbel lihtsalt aegub ära neil oli üks inimene , kes oleks sahtli taastanud, mis oli katki läinud, teise rebis puruks hageja poeg, kui nad tulid märtsis vaatama. Tunnistaja K.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema kuulis isalt , et hageja käis oma saatjaskonnaga ja tema poeg tõmbas köögimööbli katte lahti I toimik tl.183 olev foto (II toimik tl.58). Kohtu arvates ei ole usutavad kostja väited, et hageja ise v. tema poeg enda köögimööblit kahjustasid. Kostja ise tunnistas sahtli katki minemist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et köögimööbli kahjustumine toimus asjaoludel , mis ei tulenenud temast v. isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samuti kahjustused ületavad tavalisest kasutamist tingitud kulumise määra. Seega kuulub köögimööbli eest kahjunõue rahuldamisele. Köögimööbli puhul on tegemist elamu köögi järgi sisse ehitatud mööbliga, mida on võimalik tellida mõõtmete järgi ja seega on kahjunõue põhjendatud kogu ulatuses summas 5496 eurot.

2-19-15049 Hageja kohtuistungil antud seletuse järgi külmik oli paigaldatud samal ajal kui köögi mööbel 2007 aastal (II toimik tl.40). Seega elamu kostjale üürile andmisel 2017 aastal oli külmik olnud kasutuses 10 aastat ja elamu tagastamisel 2019 oli külmik olnud kasutuses 12 aastat. Tunnistaja D.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2019 märtsis külmkapp ei olnud töökorras, kõik sahtlid olid väga mustad, väga suur katlakivi kiht peal ja roostes. Vesi ilmselt läinud alla (II toimik tl. 44, 45). Tunnistaja O.K. kohtuistungil antud ütluste järgi maja tagastamisel külmkapis lahtikäivad sahtlid olid katki ( II toimik tl.48). Tunnistaja K.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel külmkapp töötas, tagumine sein läks mingil hetkel jäässe ( II toimik tl. 59). Tunnistajate D.P. , O.K. ütlustega kohtuistungil ja OÜ Have aktiga on tõendatud, et külmik hagejale tagastamisel ei olnud töökorras. Samuti kostja tunnistaja K.K. ütlustega on tõendatud, et külmik osaliselt ei olnud töökorras. Kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et külmiku kahjustumine toimus asjaoludel , mis ei tulenenud temast v. isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Kohtu arvates ei ole põhjendatud 12 aastat vana külmiku eest kahjunõue uue külmiku väärtuses. Hagejal on võimalik soetada samade mõõtmetega kasutatud külmik. TsMS § 233 lg.1 järgi kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha v. selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega v. ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga , otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. VÕS § 127 lg. 6 kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud , kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha , muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus tuginedes siseveendumusele leiab, et 12 aastat kasutatud külmiku eest kahjuhüvitis on põhjendatud ca 20% uue külmiku väärtusest s.o. summas 100 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Lk 12 / 18

2-19-15049 kasutatud nõudepesumasina eest kahjuhüvitis on põhjendatud ca 20% uue nõudepesumasina väärtusest s.o. summas 90 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

2-19-15049 kamina kohal kuumakahjustus tekkis ajal , mil elamu oli üürniku valduses. Samuti kui lagi saab kamina kütmisel selliseid kuumakahjustusi siis ilmselt ei ole lagi kamina kohalt tehtud nõuetekohaste ehitusmaterjalidega ja võib olla tuleohtlik. Kohus leiab, et kogu lae väljavahetuse eest kahjunõue 13020.54 eurot ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

2-19-15049 märgatavalt koorunud, seintel esinevad praod ja kulumisjäljed, vigastused. Värvi koorumine ning seinas pragude teke on ehitustööde puudujääk.

Lk 15 / 18

2-19-15049 äraandmine s.o. sõiduauto vanad rehvid tasu 43.20 eurot ning ehitus ja lammutuspraht tasu 96.86 eurot. Tunnistaja E.H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel oli maja ümber igal pool prügi. Pakendid igal pool, garaaži taha oli tekkinud prügimägi, külmkapp ja ehitusmaterjalid olid seal (II toimik tl.46). Tunnistaja O.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel kõik vedeles, mööbli esemed ja alused ning igasugune prügi (II toimik tl.48). Hageja on esitanud kohtule 01.04.2019 tehtud fotod kappi jäänud esemete kohta ( I toimik tl. 83,84). Elamu tagastamisel 01.04.2019 on tehtud fotod hoovis olnud prahi kohta ( I toimik tl. 207, 208). Samuti on tehtud veel fotosid 07- 08.04.2019 (I toimik tl. 209, 210, 211) ja 21.04.2019 prügiveo kohta (I toimik tl. 212). Vanu rehve fotodelt ei nähtu. Tunnistaja K.K. kohtuistungil antud ütluste kohaselt euro aluste peal olid küttepuud, vanast külmikust ei tea ta midagi. Maja oli täielikult koristatud kui nad selle tagastasid. Garaažis oli 8 autorehvi, erinevad riided, jalgratas , tööriistad, mida nemad ei puutunud. Hageja ise kirjutas, et toob asjad garaaži ( tl.58). K.K. ütlustega on tõendatud, et euroalused on üürnike poolt toodud ja vanad rehvid tõi hageja ise garaaži. Muus osas on ütlused vastuolus kohtule esitatud 01.04.2019 fotodega prügi kohta. Seega kohus leiab, et prügiveo eest 96.86 eurot kuulub hagi rahuldamisele. Sõiduauto vanade rehvide osas ei ole hageja tõendanud, et need tõi üüripinnale kostja ja selles osas jätta nõue rahuldamata. 22.Hageja on esitanud kohtule S.D.S Ehitus hinnapakkumise , kus kajastub ka pööningu soojustus summas 3500 eurot + käibemaks 20% = 4200 eurot (I toimik tl.22), kuid hagis antud summat hageja ei nõua. Hageja nõuab hagis üürniku poolt üüriesemele tekitatud kahju ja antud hinnapakkumise järgi 23280- 4200 = 19 080 eurot. Seega jätab kohus hageja väited pööningu soojustamise kohta tähelepanuta ning pööningu soojustamise kokkulepet kostjaga ei ole hageja ka tõendanud.

Lk 16 / 18

2-19-15049 Menetluskulud

Lk 17 / 18

2-19-15049 d) osalemine kohtuistungitel kahel päeval 10 tundi. Kokku 16 tundi summas 1600 eurot + käibemaks = 1920 eurot. Kostja on kinnitanud , et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohuslane. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund + käibemaks , on mõistlik ja põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades antud kohtuasja keerukust ja mahtu ning kostja poolt kohtule esitatud kirjalike dokumente ja toimunud kohtuistungite arvu kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega on kostja esindajakulud põhjendatud kokku summas 1920 eurot. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda 70.37 % ja kostja kanda 29.63% siis hageja peaks kandma kostja menetluskuludest 1351.10 eurot. Kostja peaks kandma hageja menetluskuludest 933.34 eurot. Tehes tasaarvestuse mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1351.10 – 933.34 = 417.76 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik

Lk 18 / 18

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.