Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Y hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
12 792,24 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Menetluse liik
7. veebruar 2022, kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Pärnu Maakohtu 26. veebruari 2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda. Välja mõista X-lt Y kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 500 eurot.
5.X-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Y-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Muuta apellatsioonkaebuse hinda ja määrata apellatsioonkaebuse hinnaks 12 792,24 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Y (hageja) esitas 30.09.2019 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi ja 21.11.2019 selle täienduse võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista 39 976,41 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnu Maakonnas Paikuse vallas Käärasoo tee 14 asuva kinnistu omanik. 01.08.2017 sõlmis hageja kostjaga kinnistu kasutamiseks üürilepingu. Enne kinnistu üürileandandmist tegi hageja korraliku remondi. Lepingu kohaselt oli üüri suurus 600 eurot. Lepingu p 3.5 kohaselt kohustus kostja igakuiselt maksma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud.
3.2019. a märtsikuus käis hageja eluruumi seisundit kontrollimas ja oli väga häiritud selle halvast seisundist. 27.03.2019 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse võlaõigusseaduse (VÕS) § 315 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Hageja soovis lepingu lõpetamist ning eluruumi vabastamist alates 01.04.2019. Seega oli leping alates 01.04.2019 üles öeldud.
4.Eluruumi tagastamisel 01.04.2019 kostja ise ei osalenud, kuid talle teatati puudustest, samuti tehti kohapeal pildid. Eluruumi tagastamisel tuvastati järgmised puudused: - kriimustused ning teised kahjustused köögikappides, seintel, trepiastmetel ning lagedel; - mööbli ning olmetehnika kahjustused; - köögikapid, külmik, garaaž ning maja ümbrus on jäetud koristamata.
5.Eelnimetatud kahjustused ei ole mingil juhul seotud loomuliku kulumisega, mis võiks tekkida üheaastase tavakasutuse tagajärjel. Lepingu p 4.2.13 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale kostja või temaga koos elava isiku tegevuse tagajärjel tekkinud kahju eluruumile.
6.Kahjustuste kõrvaldamiseks peab hageja kandma järgmised vajalikud ning vältimatud kulud:
7.Kahjustuste kõrvaldamise kogukulu on 40 034,60 eurot. Lepingu ülesütlemise päevaks ehk 01.04.2019 oli kostja jätnud tasumata üüri 2019. a märtsi eest summas 600 eurot. Samuti oli kostja jätnud tasumata elektriarve 253,07 eurot, veearved summas 81,90 eurot ning prügiveo arve 6,84 eurot – kokku 341,81 eurot. Hageja nõue kokku on seega 40 976,41 eurot (40 034,60+600+253,07+81,90+6,84). Lepingu sõlmimisel tasus kostja tagatisraha 1000 eurot, mille hageja arvestab nõudest maha. Seega on hagejal kostja vastu nõue summas 39 976,41 eurot (40976,41-1000). Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on rikkunud VÕS § 315 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab üürileandja teatama lepingu lõppemisest ette vähemalt 30 päeva. Hageja nimetatud tähtaega ei järginud. Paljasõnaline on väide, et kostja on kahjustanud hagejale kuuluvaid asju. Hageja jätab märkimata, et eluruumi vabastamisel 01.04.2019 ei suudetud üleandmise-vastuvõtmise akti vormistada. Pärnu politseijaoskonna menetluses on kriminaalasi, mis alustati seoses 01.04.2019 eluruumi üleandmisel toimunuga. Kahtlustatavaks on seejuures hageja.
9.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on üüritud elamut kasutanud vastuolus selle sihtotstarbega või muul viisil hooletult. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotod ei tõenda, et kostja on kahjustused tekitanud. Kostjale teadaolevalt elasid eelnevalt nimetatud elamus üürilepingu alusel isikud, kes kasvatasid kasse ning suurekasvulisi koeri. Kriimustused jms olid elamus eelnevalt olemas. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Pärnu Maakohtu 26.02.2021 kohtuotsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 11 844,67 eurot ning viivise kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 1336,99 eurot. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 27.02.2021 viivise tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
11.Maakohus tuvastas, et 01.04.2019 saab lugeda üürilepingu lõppemise päevaks, kuna üürilepingu ülesütlemist ei ole kostja vaidlustanud. Hageja väite kohaselt on kostja jätnud tasumata üüri märtsikuu eest summas 600 eurot, elektriarve summas 253,07 eurot, veearved kokku summas 81,90 eurot ja prügiveo eest 6,84 eurot (I toimik tl. 13-16). Kostja võttis 26.06.2020 eelistungil õigeks, et tal oli üüri ettemaks 1000 eurot ja seetõttu märtsikuu eest
üüri ei tasunud ning kommunaalkulud 341,81 eurot on samuti tagatise summaga kaetud (I toimik tl. 163). Kostja ei ole vaidlustanud tasumata üürisummat ja kommunaalkulude summat. Seega kostja poolt tasutud tagatise summast 1000 eurot saab lugeda tasutuks üürivõla märtsikuu eest 600 eurot ja kommunaalkulude võlgnevuse 253,07 + 81,90+ 6,84 =341,81 eurot, s.o kokku 941,81 eurot. Ülejäänud ettemaks 58,19 eurot kuulub tasaarvestamisele kahjunõudega.
12.Maakohus tuvastas, et pooled üürilepingu sõlmimisel ja eluruumi üleandmisel üleandmisvastuvõtmisakti ei koostanud ega üleantava elamu seisukorda ei fikseerinud. Ka elamu tagastamisel vastavat akti ei koostatud. Asjas ei ole üheselt tuvastatud, milline oli üürile antava elamu täielik seisukord üleandmisel 01.08.2017. Hageja on esitanud kohtule fotod 29.01.2015, 14.09.2015, 25.05.2016 ja 14.02.2017, kuid kohus leidis, et nimetatud fotod ei tõenda üürilepingu esemeks oleva elamu seisukorda 01.08.2017, kuna fotod on tehtud oluliselt varem s.o, 2,5 aastat varem, 2 aastat varem, 1 aasta ja 3 kuud varem ja 5 kuud varem (I toimik tl.168-182). Asjas on tõendatud, et enne elamu kostjale üürile andmist elasid elamus vähemalt kahed üürnikud (II toimik tl.40-41, tl.52).
13.Maakohus hindas hageja tunnistajate ütlusi, kelleks olid hageja pojad Q ja D ning kes andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, et maja oli väga heas korras ja puhas ning värskelt remonditud (II toimik tl.43, tl.45). Kostja tunnistaja, kelleks oli kostja tütar C, andis ütlusi selle kohta, et pärast võtmete saamist alustati majas koristamisega, kuna köök oli rasvane, seinad olid mustad, tööpinnad olid mustad, elutoa laes olid veekahjustused, erinev mustus, kamina kohal oli lagi must, kaminauks ja seest oli must, kamina kohal oli lagi kahjustatud, mitmed täkked ja kuuma kahjustus (II toimik tl.56). Kostja tunnistaja kinnisvaramaakler Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt üürile andmisel maja tundus väljast väga ilus, kinnistu oli hooldatud, seest oli ka väga puhas, pole kordagi näinud räpasena. Kui majavõtmed üle anti, oli see puhastatud, seal ei olnud sodi. Mõned vead olid, kuna elamus oli inimesi elanud, kriipsud kraapsud olid. Mööbel oli kasutatud, aga toimivas ja kasutuskõlblikus olukorras (II toimik tl.52, 53). Maakohus leidis, et Z ütlused on kõige usaldusväärsemad, kuna ta ei ole poolte sugulane ega perekonnaliige ja tal puudub asjas omapoolne huvi, mis on poolte perekonnaliikmetel. Samuti maakler puutus pooltega kokku seoses tööga s.o. kinnisvara üürimisega. Tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et vaidlusalune elamu oli üleandmisel korras, puhas ning hooldatud. Seega kostja tütre C ütlused selles osas ei ole usutavad, kuna on vastuolus kostja enda tunnistaja Z kohtuistungil antud ütlustega ja ka hageja tunnistajate F ja L kohtuistungil antud ütlustega. Samuti kui antud üüripind oleks üürile andmisel sellises olukorras nagu kirjeldas C, siis ilmselt ei oleks kostja ka antud pinda üürinud.
14.Hageja pliidi remondi nõude 210 euro osas leidis kohus, et kulu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kohtule OÜ Have akti 210357/16.04.2019, mille kohaselt Käärasoo tee 14 elektripliit Whirlpool 3 küttekeha ei tööta, on läbi põlenud, küttekehadel sitikad peal (I toimik tl. 110). Hageja kohtuistungil antud seletuse järgi oli pliit paigaldatud samal ajal kui köögimööbel, s.o 2007. a (II toimik tl. 40). Seega oli pliit enne elamu kostjale üürile andmist kasutuses olnud 10 aastat. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel pliit oli ära kõrvetatud täielikult (II toimik tl. 44).
Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel 01.04.2019 pliit töötas (II toimik tl.59). Hageja lasi pliidi üle vaadata OÜ-l Have, kes 16.04.2019 tuvastas, et pliidi kõik 3 küttekeha on läbi põlenud ja pliit ei tööta. Tunnistaja C ütlused pliidi töötamise kohta 01.04.2019 on vastuolus teiste eelpoolnimetatud tõenditega ja ei ole seega usutavad. Seega leidis kohus, et asjas on tõendatud, et elamu tagastamisel pliit ei töötanud küttekehade läbipõlemise tõttu.
15.Hageja köögimööbli nõude 5496 euro osas leidis kohus, et kulu on põhjendatud kogu ulatuses. Tõendina on hageja esitanud kohtule Vääna-Viti Mööbel OÜ hinnapakkumise 17.04.2019 (I toimik tl.18). Hageja on esitanud ka Pantera Ilusalong OÜ 05.04.2019 kahjustatud köögimööbli ülevaatuse akti (I toimik tl. 215). Aktis on märgitud, et köögimööbli kahjustused on ulatuslikud, veekahjustus on kogu mööbli ulatuses, rikutud ja katki kraabitud uksed, veekahjustusega töötasapind, mööbli karkass. Kappide esipaneelidel pealmine kiht kahjustatud või lahti rebitud. Kahjustusi üksikuna likvideerida ei ole võimalik. Köögimööbel on terviklik ja kinnitatud liimi ja tüüblite abil. Üksikute detailide vahetusega tuleks kogu mööbel lahti lõhkuda. Samuti on kahjustuste ulatus liiga suur. Antud köögimööblit taastada ei ole võimalik. Hageja kohtuistungil antud selgituste järgi köögimööbel oli paigaldatud 2007. a (II toimik tl. 40). Tunnistaja Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli köögis ilus punane köögimööbel, tunnistaja kinnitas, et elamu üürile andmisel 2017. a ei olnud köögimööblil sellised kahjustusi nagu I toimiku tl. 183 oleval fotol. Samuti tunnistaja ei mäleta, et köögimööblil oleks sellised kahjustused olnud nagu I toimik tl. 184-186 olevatel fotodel. Need on silmaga nähtavad asjad, mida peaks mäletama (II toimik tl. 54). Tunnistaja Z kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et elamu üürile andmisel 01.08.2017 köögimööblil hageja poolt esitatud fotodel olevaid kahjustusi ei olnud. Hageja poolt kohtule esitatud 25.03.2019 ja 01.04.2019 tehtud fotodega on tõendatud, et elamu tagastamisel hagejale oli köögimööbli punane kate oluliselt kahjustatud ja osaliselt kapi küljest lahti (I toimik tl.59-60, 183-186). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt köögis oli punane mööbel ja tema seal elamise ajal oli mööblikate täiesti terve (II toimik tl. 56). Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2019. a märtsis köögis olevad sektsioonid, mis avanesid rõhuga, olid katki, sahtel enam ei hoia neid. Köögikapi esipaneeliga seonduvalt avastas tema, et see oli katki. Tema küsis ühelt tüdrukult, mis see on ja vastu tuli, et tema tegi selle katki (II toimik tl. 44). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste järgi elamu tagastamisel köögimööbel oli halvas seisundis, köögimööbli kapid olid paisunud võib olla vee tõttu, kuna vesi tilkus, köögimööbli sahtlid olid paisunud (II toimik tl. 46). Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste järgi maja tagastamisel köögimööbel oli katki, mööblikate oli nagu plastik ja see oli poolikult katki (II toimik tl. 48). Seega tekkis elamus köögimööbli kahjustus perioodil, mil üürnik elamut kasutas. Kostja selgitas kohtuistungil, et mööbel lihtsalt aegub ära ning neil oli üks inimene, kes oleks sahtli taastanud, mis oli katki läinud, teise rebis puruks hageja poeg, kui nad tulid märtsis vaatama. Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema kuulis isalt, et hageja käis oma saatjaskonnaga ja tema poeg tõmbas köögimööbli katte lahti (I toimik tl.183 olev foto) (II toimik tl.58). Kohtu arvates ei ole usutavad kostja väited, et hageja ise või tema poeg enda köögimööblit kahjustasid. Kostja ise tunnistas sahtli katki minemist. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et köögimööbli kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või
isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samuti kahjustused ületavad tavalisest kasutamist tingitud kulumise määra. Seega kuulub köögimööbli eest kahjunõue rahuldamisele. Köögimööbli puhul on tegemist köögi järgi sisse ehitatud mööbliga, mida on võimalik tellida mõõtmete järgi ja seega on kahjunõue põhjendatud kogu ulatuses.
16.Hageja külmkapi nõude 499 euro osas leidis kohus järgmist. Hageja on esitanud kohtule OÜ Have akti 210391/22.07.2020, mille kohaselt Käärasoo tee 14 külmikule Whirlpool ART 450 on ukse vahele jooksnud vesi, mille tagajärjel on läbi roostetanud survetoru ja on sisemine leke, mida ei ole võimalik taastada (I toimik tl.214). Hageja kohtuistungil antud seletuse järgi külmik oli paigaldatud samal ajal kui köögi mööbel 2007. a (II toimik tl.40). Seega elamu kostjale üürile andmisel 2017. a oli külmik olnud kasutuses 10 aastat ja elamu tagastamisel 2019. a oli külmik olnud kasutuses 12 aastat. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2019. a märtsis külmkapp ei olnud töökorras, kõik sahtlid olid väga mustad, väga suur katlakivi kiht peal ja roostes. Vesi ilmselt läinud alla (II toimik tl. 44, 45). Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste järgi maja tagastamisel külmkapis olid lahtikäivad sahtlid katki (II toimik tl.48). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel külmkapp töötas, tagumine sein läks mingil hetkel jäässe (II toimik tl. 59). Tunnistajate Q, H ütlustega kohtuistungil ja OÜ Have aktiga on tõendatud, et külmik hagejale tagastamisel ei olnud töökorras. Kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et külmiku kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Kohtu arvates ei ole põhjendatud 12 aastat vana külmiku eest kahjunõue uue külmiku väärtuses. Hagejal on võimalik soetada samade mõõtmetega kasutatud külmik. Kohus määras kahjuhüvitise ise kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6. Kohus leidis, et 12 aastat kasutatud külmiku eest on kahjuhüvitis põhjendatud umbes 20% uue külmiku väärtusest, s.o summas 100 eurot.
17.Hageja nõudepesumasina nõude 479 euro osas leidis kohus järgmist. Hageja on esitanud kohtule OÜ Have akti 210391/22.07.2020, mille kohaselt Käärasoo tee 14 nõudepesumasin Whirlpool ADG819OIX on mustust täis. Nõudepesumasinal on viga saanud pump ja elektroonika, mille taastamine ei ole mõistlik (I toimik tl.214). Hageja kohtuistungil antud seletuse järgi oli nõudepesumasin paigaldatud koos köögimööbliga 2007. a (II toimik tl. 40). Seega elamu kostjale üürile andmisel 2017. a oli nõudepesumasin olnud kasutuses 10 aastat ja elamu üürileandjale tagastamisel 2019. a oli nõudepesumasin kasutuses olnud 12 aastat. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste järgi 2019. a märtsis nõudepesumasin oli lagunemas, masina alt restid katki, nõudepesumasinat taastada ei saa, kui panna tööle, uks läheb lahti, seest roostes, alt roostes (II toimik tl.44,45). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste järgi elamu tagastamisel nõudepesumasin ei töötanud (II toimik tl. 46). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel nõudepesumasin töötas osaliselt, andis veateadet aegajalt, andsid sellest üürileandjale teada, kes lubas otsida töömehed, kes selle korda teevad (II toimik tl. 59). Tunnistajate Q ja D ütlustega kohtuistungil ja OÜ Have aktiga on tõendatud, et nõudepesumasin elamu tagastamisel ei töötanud. Ka C ütlustega on tõendatud, et nõudepesumasin ei olnud osaliselt töökorras. Kostja ei ole kohtule
usaldusväärselt tõendanud, et nõudepesumasina kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samas ei ole põhjendatud 12 aastat vana nõudepesumasina eest kahjunõue uue pesumasina väärtuses. Hagejal on võimalik soetada samade mõõtmetega kasutatud nõudepesumasin. Kohus leidis siseveendumusele tuginedes, et 12 aastat kasutatud nõudepesumasina eest on kahjuhüvitis põhjendatud umbes 20% uue nõudepesumasina väärtusest, s.o summas 90 eurot.
18.Hageja valamu nõude 200 euro osas leidis kohus, et nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei ole kohtule tõendanud, milline oli valamu elamu üürile andmisel. Valamu kohta tehtud fotosid elamu üürile andmisel ei ole kohtule esitatud. Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kraanikauss väga halvas seisundis. Kohtule ei ole arusaadav, millised olid tegelikult valamu kahjustused elamu tagastamisel. Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud valamu seisundit eluruumi üürileandmisel ega valamu kahjustusi eluruumi tagastamisel.
19.Hageja köögisegisti nõude 100 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vääna Viti Mööbel OÜ 17.04.2019 hinnapakkumise järgi on tegemist uue köögisegistiga. Tunnistaja kinnisvaramaakler Z kohtuistungil antud ütluste järgi ta ei mäletanud, et elamu üürile andmisel köögisegisti oleks olnud selline nagu I toimikus tl. 204 oleval fotol, mis on tehtud 25.03.2019 s.o vahetult enne elamu tagastamist üürniku poolt. Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel köögisegisti oli katki (II toimik tl.46). Kohus leidis, et tunnistaja Z ja D ütlustega ning 25.03.2019 tehtud fotoga on tõendatud, et köögisegisti kahjustumine leidis aset ajal, mil elamu oli üürniku kasutuses. Kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et köögisegisti kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Samuti ületavad segisti kahjustused tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra.
20.Hageja lagede parandamise nõude 13 020,54 euro osas leidis kohus, et nõue ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt kohtule esitatud Vecta Design OÜ 17.04.2019 hinnapakkumise järgi on tegemist kogu esimese korruse pinglae vahetusega (I toimik tl.112-116). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli üürile andmisel kamina kohal pinglagi, kus olid mitmed täkked ja kuumakahjustus, kamina kohal oli lagi must (II toimik tl. 56). Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei oska öelda, millal lagi täpselt renoveeriti, lagi oli vahetult enne üürile andmist korda tehtud, aga millal ei oska vastata (II toimik tl. 44). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel seal, kus on kamin, oli lagi rikutud, lagi oli must. Kohus leidis, et tunnistajad andsid lae kohta erinevaid ütlusi. Tunnistaja kinnisvaramaakler Z elamu üürile andmisel 2017. a ei mäletanud täpselt, kas lae kohal kuumakahjustus oli, aga mingi kahjustus oli. Asjas esitatud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, milline oli kamina kohal pindlagi elamu üürile andmisel 2017.a. Üürile andmisel üleandmise akti ei koostatud ja fotosid ei tehtud. Seega leidis kohus, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud lae seisukorda elamu
üürile andmisel ja seda, kas kamina kohal kuumakahjustus tekkis ajal, mil elamu oli üürniku valduses.
21.Hageja seinte parandamise ja värvimise nõude 17 040 euro osas leidis kohus siseveendumusele tuginedes, et nõue on põhjendatud 30% ulatuses, s.o summas 5000 eurot. Kohus arvestas, et seina kahjustuse korral tuleb osaliselt krohvida ja värvida kogu sein või ruum. Samas II korruse osas ei ole nõue põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule S.D.S Ehitus hinnapakkumise 17.05.2019 (I toimik tl. 117). Hageja on esitanud kohtule ka 29.07.2020 S.D.S Ehitus täiendava tõendi, mille kohaselt kõik seinad on oluliselt kulunud, krohv ja värv on märgatavalt koorunud. Seintel esinevad praod, kulumisjäljed ja vigastused. Pakkumises on arvestatud, et vigastatud seinad krohvitakse ja värvitakse kõik pinnad üle. Parandatakse viga saanud seinad, täidetakse vuugid krohviga. Ainult osaliselt värvimine ei ole otstarbekas, sest kontrast kulunud ja uue värvi vahel on liiga märgatav (II toimik tl.11). Tunnistaja kinnisvaramaakler Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt ülemisel korrusel vasakpoolne tuba ei olnud korras, kips oli pandud seintesse. Elamu oli ehitusjärgus, ülemine korrus oli pooleli. Ülejäänud kahjustuste kohta elamu seintel ei mäletanud. I toimik tl. 188 ja 192 olevaid kahjustusi seintel ei mäletanud (II toimik tl. 52- 55). Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt teisel korrusel olid seinas augud (II toimik tl.57). Tunnistaja Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt üürile andmisel lagi ja seinad olid ideaalses seisundis, nad olid värskelt renoveeritud. Viimane remont tehti 2017. a veebruaris või natuke hiljem. See oli kapitaalremont, teine korrus tehti uuesti (II toimik tl.44). Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste järgi tema tegi seal töid jaanuaris ja veebruaris 2017. a I korrusel ja II korrusel, 2017. a tegi seal remonti koos sõbraga, terve esimese korruse pahteldasid ja värvisid, teisel korrusel pahteldasid elutoas (II toimik tl.45-46). Tunnistaja G kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta vaidlusaluses majas 2017. a, pahteldas, värvis. Tegi töid esimesel ja teisel korrusel ja on need tööd lõpuni viinud. Et maalritööd on lõpuni viidud tähendab, et seinad olid värvitud (II toimik tl.47). Hageja tunnistajate ütlused on erinevad. Q ütluste kohaselt tehti kapitaalremont ja teine korrus tehti uuesti. D ütluste kohaselt värviti esimesel korrusel ja teisel korrusel elutoas. Kohus leidis, et tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et vähemalt II korrusel seinad ei olnud tervikuna enne elamu üürile andmist värskelt värvitud ja seintel olid olemas I toimik tl. 189 oleval fotol nähtavad kahjustused. Samuti on C ütlusega tõendatud, et elamu üürile andmisel olid II korrusel seinas augud. Seega leidis kohus, et kostja tunnistajate D, G ja Q ütlused enne üürile andmist kogu II korruse seinte värvimise osas ei ole usaldusväärsed, kuid nende ütlustega saab lugeda tõendatuks I korruse seinte värvimine 2017. alguses. Hageja poolt kohtule esitatud fotodega on tõendatud osaliselt seinte kahjustused elamu tagastamisel, mis ületavad tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra (I toimik tl.78, 82, 191, 192, 193).
22.Hageja trepi puitastmete remondi nõude 2040 euro osas leidis kohus, et nõue on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule S.D.S Ehitus hinnapakkumise 17.05.2019 (I toimik tl.117). Hageja on esitanud ka 29.07.2020 S.D.S Ehitus täiendava tõendi, mille kohaselt puitastmeid on vigastatud, värv maha kulunud, valdavas osas esinevad praod ja kahjustused (II toimik tl.10-11,26). Tunnistaja Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli trepp kasutuskõlblik, võib olla teiste jaoks need kriipsud oleks vead. Maja oli korda tehtud ja
vahaga olid trepiastmed tehtud korda ja teda trepp ei häirinud. Enne üürile andmist oli tal vigadest pilte. Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt trepil olid kriimud ja kraapimise jäljed (II toimik tl.57). Seega tunnistaja Z kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et trepil olid ka enne üürile andmist kriipsud ja kraapsud peal ning hageja vahatas treppi. Hageja poolt kohtule esitatud fotol (I toimik tl. 69) on nähtavad trepi kulumisjäljed, mis tekivad trepi kasutamisel. Kohus leidis, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud trepi seisukorda elamu üleandmisel üürileandjale 2017. a ega ka seda, mis ulatuses trepp kulus/kahjustus elamu kostja valduses olles. Kostja poolt trepi kahjustamist ei tõenda ka hageja poolt esitatud sms ja vastus sellele (I toimik tl. 187). N tegeles hagejaga kokkuleppel ka teiste ehitustöödega vaidlusaluses elamus, mida tõendavad hageja poolt tehtud ülekanded T-le ja C kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt N oli tema elukaaslane ja lapse isa, hageja kandis rahad tema kontole ja tema võttis need sularahas välja ja andis N-le, kes ehitas rõdu ja tegi trepi käsipuud korda (II toimik tl. 12, 13).
23.Hageja maja puhastuse nõude 810 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud. Hageja on esitanud kohtule OÜ Ideaalpuhastus hinnapakkumise 22.04.2019 (I toimik tl.118). Antud hinnapakkumine sisaldab Käärasoo tee 14 elamu kapitaalkoristust. Kohus on eelnevalt leidnud, et elamu oli kostjale üleandmisel korras, puhas ja hooldatud. Tunnistaja Q ja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli maja tagastamisel halvas seisundis, seinad olid mustad, mööbel oli must, WC potid mustad, vannituba samamoodi. Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta maja enne üürile andmist ja ka tagastamisel. Kõik oli must ja katki, praktiliselt kõik seinad olid mustad.
24.Hageja prahi äraveo nõude 140,06 euro osas leidis kohus, et nõue on põhjendatud 96,86 euro ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Paikre Prügila kviitungi 22.04.2019 (I toimik tl.119). Antud kviitungist nähtub prügi äraandmine s.o sõiduauto vanade rehvide tasu 43,20 eurot ning ehitus- ja lammutusprahi tasu 96,86 eurot. Tunnistaja D kohtuistungil antud ütluste kohaselt elamu tagastamisel oli maja ümber igal pool prügi. Pakendid igal pool, garaaži taha oli tekkinud prügimägi, külmkapp ja ehitusmaterjalid olid seal (II toimik tl.46). Tunnistaja H kohtuistungil antud ütluste kohaselt maja tagastamisel kõik vedeles, mööbli esemed ja alused ning igasugune prügi (II toimik tl.48). Hageja on esitanud kohtule 01.04.2019 tehtud fotod kappi jäänud esemete kohta (I toimik tl. 83,84). Elamu tagastamisel 01.04.2019 on tehtud fotod hoovis olnud prahi kohta (I toimik tl. 207, 208). Samuti on tehtud veel fotosid 07-08.04.2019 (I toimik tl. 209, 210, 211) ja 21.04.2019 prügiveo kohta (I toimik tl. 212). Vanu rehve fotodelt ei nähtu. Tunnistaja C kohtuistungil antud ütluste kohaselt euroaluste peal olid küttepuud, vanast külmikust ei tea ta midagi. Maja oli täielikult koristatud, kui nad selle tagastasid. Garaažis oli 8 autorehvi, erinevad riided, jalgratas, tööriistad, mida nemad ei puutunud. Hageja ise kirjutas, et toob asjad garaaži (tl.58). C ütlustega on tõendatud, et euroalused on üürnike poolt toodud ja vanad rehvid tõi hageja ise garaaži. Muus osas on ütlused vastuolus kohtule esitatud 01.04.2019 fotodega prügi kohta. Sõiduauto vanade rehvide osas ei ole hageja tõendanud, et need tõi üüripinnale kostja ja selles osas tuleb nõue jätta rahuldamata.
25.Arvestades eelpooltoodut on hageja kahjunõue põhjendatud kokku summas 210+ 5496 +100 + 90 +100 + 5000 + 810 +96,86 = 11 902,86 – 58,19 (jääk 1000-eurosest ettemaksust) = 11 844,67 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti on põhjendatud viivisenõue seadusjärgses määras tasumata põhivõlalt.
26.Menetluskulud jättis kohus 70,37% ulatuses hageja kanda ja 29,63% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 417,76 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni tasumiseni. Apellatsioonkaebus
27.Maakohtu otsusele esitas 29.03.2021 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi alternatiivselt tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
28.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja esile toodud asjaolud ning neid kinnitavad tõendid. Samuti on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks luges kohus asjas kõige usaldusväärsemaks tunnistajaks maakler O, aga ei arvestanud tunnistaja C vastupidiste ütlustega. Maakohus ei ole arvestanud, et maakleril lasub kohustus olla käsundiandjale, s.o hagejale, lojaalne ja hoida ka pärast hageja poolt saadud käsundi täitmist saladuses temale seoses hageja käsundiga teatavaks saanud asjaolusid. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks on kohus omistanud hageja taotletud tunnistajate Q, D, H ja G ütlustele oluliselt usaldusväärsema ja kaalukama tõendamisjõu kui elamus elanud tunnistaja C ütlustele. Maakohus ei ole selgitanud kostjale, et asjas võivad omada tähendust tõendid maakler Z varasema käitumise kohta. Samuti ei ole maakohus selgitanud, et asjas võib omada tõenduslikku tähtsust ka hageja ja tema taotletud tunnistajate kohta 02.04.2019 politseile esitatud kriminaalmenetluse alustamise avaldus tunnistaja C kehalise ründamise kohta 01.04.2019 üürieseme ülevõtmisel hageja poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Kuigi kostja märkis apellatsioonkaebuses, et ta palub kohtuotsuse täielikult tühistada, saab kostja huvi olla suunatud kohtuotsuse tühistamisele hagi rahuldatud osas. Kostjal puudub huvi vaidlustada kohtuotsust osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude osas. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
32.Tulenevalt VÕS § 271 tuleb üürnikul tasuda üürileandjale asja kasutamise eest tasu. VÕS § 292 lg 1 järgi tuleb vastava kokkuleppe olemasolul üürnikul tasuda üürileandjale ka kõrvalkulude eest. Kõrvalkulude tasumise kohustuse sätestas üürilepingu p 3.5. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.
33.Maakohus pidas põhjendatuks hageja üürinõuet summas 600 eurot ja kõrvakulude nõuet summas 341,81 eurot, mille luges tasutuks kostja makstud tagatisraha (1000 eurot) arvelt üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse ulatuses. Maakohus pidas täielikult põhjendatuks hageja kahjunõuet, mis puudutab pliiti (210 eurot), köögimööblit (5496 eurot), köögisegistit (100 eurot) ning maja puhastamist (810 eurot). Osaliselt pidas maakohus põhjendatuks hageja kahjunõuet, mis puudutab külmikut (rahuldatud osa 100 eurot), nõudepesumasinat (rahuldatud osa 90 eurot), seinte remonti (rahuldatud osa 5000 eurot) ja prügivedu (rahuldatud osa 96,86 eurot). Üürieseme kahjustamisest tulenenud nõuet pidas maakohus põhjendatuks kokku 11 902,86 euro ulatuses, mille luges 58,19 euro ulatuses tasutuks tagatisraha jäägi arvelt (1000 - 600 - 341,81=58,19). Sellest tulenevalt mõistis maakohus kostjalt välja põhivõla 11 844,67 eurot ja viivise sellelt summalt.
34.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et tal oli üürivõlgnevus ja kõrvakulude võlgnevus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nõus maakohtu seisukohaga, et ta vastutab üüritud asja kahjustamise eest.
35.TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.
36.Kostja arvates on maakohus kostja vastutuse tuvastamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kolleegium leiab, et maakohus ei rikkunud tõendite hindamise reegleid, kui jõudis järeldusele, et kostja vastutab pliidi, köögimööbli, köögisegisti, külmiku, nõudepesumasina ja esimese korruse seinte kahjustamise eest. Samuti ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et hagejal on õigus nõuda hüvitist maja puhastamise ja osaliselt prügi äraveo eest.
37.Ebaõige on kostja seisukoht, nagu ei oleks maakohus põhjendanud, miks ta loeb tunnistaja Z ütlused usaldusväärsemaks tunnistajate Q, D ja C ütlustest. Maakohus selgitas, et
erinevalt viimati nimetatutest ei ole Z hageja ega kostja sugulane. Samas ei ole maakohus jätnud poolte sugulaste poolt tunnistajatena antud ütlusi, sealjuures tunnistaja C ütlusi, tähelepanuta, vaid on neid hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus andis tunnistajate Q, D, H ja G ütlustele kaalukama tõendamisjõu kui tunnistaja C ütlustele. Sellist järeldust ei saa maakohtu otsuse pinnalt teha. Maakohus on analüüsinud tõendeid kogumis ning lisaks tunnistajate ütlustele arvestanud ka fotosid ning teisi dokumentaalseid tõendeid. Sealhulgas on maakohus jätnud hagi osaliselt rahuldamata ka tunnistaja C ütlustele tuginedes. Kostja on väitnud, et kuna Z oli hageja maakler, siis ei pruukinud tema ütlused olla erapooletud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et Z oli hageja maakler, ei anna alust väita, et tunnistaja ei andnud tõeseid ütlusi temale teadaolevate asjaolude kohta. Ka Z ütluste sisust ei nähtu, et tegemist oli üksnes hagejale soodsate ütlustega. Lisaks märgib kohus, et Z ülekuulamist tunnistajana taotles kostja ise, mitte hageja. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maakohus rikkus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et kostja vastutab üüritud eseme kahjustamise eest kohtuotsuses tuvastatud osas.
38.Väljamõistetud kahju suuruse kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu istungil märkis kostja esindaja, et kohtu tuginemine siseveendumusele kahjuhüvitise suuruse määramisel ei ole kontrollitav. Samuti oleks maakohus pidanud arvestama esemete amortisatsiooni.
39.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
40.Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel võib kohus otsustada kahjuhüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt, kui kahju täpset suurus on raske kindlaks teha. Maakohus on põhjendanud, miks ta vähendas külmikuga ja nõudepesumasinaga seonduva kahjuhüvitise suurust 20 %-ni uue külmiku ja nõudepesumasina väärtusest. Maakohus tugines sellele, et külmik ja nõudepesumasin on olnud pikalt kasutuses ning hagejal on võimalik soetada endale kasutatud külmik ja nõudepesumasin. Samuti on maakohus põhjendanud, miks ta vähendas seinte parandamisega seonduvat kahjunõuet 70 % võrra. Maakohus selgitas, et hageja kahjunõue on põhjendatud üksnes esimese korruse seinte osas. Samuti arvestas kohus, et seinte kahjustamise korral tuleb värvida kogu sein või ruum, sealhulgas tuleb seinu osaliselt krohvida. Kostja ei ole esitanud apellatsioonimenetluses põhjendusi, mille pinnalt tuleks asuda seisukohale, et kahjuhüvitist tuleb vähendada suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hageja kahjunõude täiendavaks vähendamiseks.
41.Maakohus rahuldas hageja kahjunõude täielikult osas, mis puudutab pliidi parandamist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõutud pliidi parandamise kulu on ebamõistlikult suur. Seetõttu ei ole põhjendatud selles osas maakohtu otsust muuta.
42.Samuti rahuldas maakohus täielikult haginõude osas, mis puudutab köögimööbli ja köögisegisti väljavahetamise kulu. Kostja esindaja märkis ringkonnakohtu istungil, et arvesse tuleks võtta esemete amortisatsiooni. Samas ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses tuleks seda arvesse võtta. Maakohus tuvastas, et köögimööblit ei ole võimalik taastada. Samuti tuvastas maakohus, et köögisegisti oli katki. Kostja ei ole tõendanud köögisegisti parandamise võimalikkust. Seega tuleb kostjal maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on võimalik soetada samaväärset kasutatud köögimööblit või köögisegistit. Samuti ei ole kostja tõendanud, et köögimööbli ja köögisegisti väärtus oli elamu kostjale üleandmise ajal oluliselt vähenenud. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hageja nõude köögimööbli ja köögisegistiga seonduvalt kogu ulatuses.
43.Lisaks rahuldas maakohus maja puhastamisega seonduva kahjunõude täielikult ja prügi äraviimisega seonduva kahjunõude osaliselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et maakohtu poolt väljamõistetud summad oleksid põhjendamatult suured, mistõttu ei ole alust ka selles osas maakohtu otsust muuta.
44.Kostja on heitnud ette, et maakohus ei ole temale selgitanud, et asjas võivad omada tähendust tõendid maakler Z varasema käitumise kohta, samuti kriminaalmenetluse alustamise avaldus C ründamise kohta üürieseme äravõtmisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellega seonduvalt menetlusnorme rikkunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulenenud maakohtule kohustust selgitada kostjale viidatud tõendite esitamise võimalust. Kui kostja pidas nende tõendite esitamist vajalikuks, siis oli tal võimalus seda maakohtus teha.
45.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude osas ka konkreetseid vastuväiteid esitanud.
47.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot ((5 töötunni eest, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
48.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb
kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 500 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
49.TsMS § 136 lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 133 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Ringkonnakohus on 03.04.2021 puuduste kõrvaldamise määruses ning 12.04.2021 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses märkinud ebaõigesti apellatsioonkaebuse hinnaks 14 129,23 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Seega tuleb apellatsioonkaebuse hinna hulka arvestada põhinõue 11 844,67 eurot ja põhinõudelt arvestatud viivis ühe aasta eest, s.o 947,57 eurot. Seega on apellatsioonkaebuse hind 12 792,24 eurot. Kostja on tasunud riigilõivu 650 eurot, mis oligi sellelt hagihinnalt tasutav lõiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.