Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-3520
Tsiviilasi
Ajaleht OÜ hagi OÜ Hansekon ja Urmas Paidre vastu ebaseadusliku väljamakse tagastamiseks
Tsiviilasja hind
5404,36 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
OÜ Hansekon ja Urmas Paidre apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad):
1.OÜ Hansekon (registrikood 10901879)
2.Urmas Paidre (isikukood XXXXXXXXXXX) Apellantide esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Vastustaja (hageja): Ajaleht OÜ (registrikood 11734225), esindaja advokaat Allar Laugesaar
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 10. detsembri 2020 otsus tühistada hagi rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (otsuse resolutsiooni p-d 1-3 ja 5-7). Jätta maakohtu otsus muutmata viivisenõude summas 33,88 rahuldamata jätmise osas (otsuse resolutsiooni p 4).
Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Ajaleht OÜ hagi Urmas Paidre vastu läbivaatamata ja OÜ Hansekon vastu täielikult rahuldamata.
3.OÜ Hansekon ja Urmas Paidre apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Ajaleht OÜ kanda ja välja mõista Ajaleht OÜ-lt menetluskuluna 425 eurot OÜ Hansekon ja Urmas Paidre kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ajaleht OÜ (hageja) esitas 4. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi OÜ Hansekon (kostja I) ja Urmas Paidre (kostja II) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja ebaseaduslikult tehtud dividendi väljamakse 5000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 39,34 eurot ja alates 5. märtsist 2020 viivise 0,021858% päevas põhinõudelt (5000 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja I hageja osanik, kellele kuulub 50% osakapitalist. Kostja II on hageja juhatuse liige ning samal ajal ka kostja I juhatuse liige.
28.jaanuaril 2020 tegi kostja II hageja juhatuse liikmena hageja arvelduskontolt kostja I arvelduskontole ülekande summas 5000 eurot selgitusega „Dividendide makse vastavalt Ajaleht OÜ juhatuse liikme A.A. poolt esitatud ja digitaalallkirjastatud 2014. a. maj. aasta aruandele“. Hageja 2014. a majandusaasta aruannet ei ole osanikud kinnitanud ning selles ei sisaldu majandusaasta aruandes kasumi jaotamise otsust. Ka hilisemalt ega varasemalt ei ole hageja osanikud kasumi jaotamise otsust teinud ning hageja majanduslik olukord seda ka ei võimaldaks. Hageja palus kostjal I ebaseaduslikult tehtud väljamakse tagastada. Kostja I seda teinud ei ole.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kohtuvaidluse jätkamine ei ole põhjendatud, sest
hageja juhatuse liikme poolt 2014. ja 2015. majandusaasta aruannetes deklareeritud dividendimaksele vastav summa ei asu kostja I käes, vaid hageja juhatuse liikme kostja II käes, st hageja valduses. Kostjad on esitanud kohtule dokumendid (tl 89, 90-93), mis tõendavad, et hageja poolt kohtu kaudu nõutav rahasumma on hageja enda valduses. Hageja 2014. a majandusaasta aruandes on kajastatud rahavoogude aruandes dividendide väljamakse summas 10 000 eurot (st 5000 eurot kummalegi osanikule), mis viitab sellele, et osanikud on teinud otsuse dividendide väljamaksmiseks. Kostjad vaidlesid vastu hageja väitele, et hageja 2014. a majandusaasta aruannet ei ole kinnitatud. ÄS § 179 lg 4 kohaselt esitab juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Seega ei saanud antud sätte kohaselt juhatus esitada äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruannet, sest majandusaasta aruande äriregistrile esitamisega deklareerib juhatus avalikult majandusaasta aruande kinnitamist. Kuivõrd hageja 2014. a majandusaasta aruandes oli kajastatud osanikele dividendide väljamaks summas 10 000 eurot ning lähtuvalt sellest, et hagejal on kaks osanikku, kuulus kummalegi osanikule väljamaksmisele dividende 5000 eurot, mida kostjale I välja ei makstud. Seega oli väljamaksmata dividendide makse õigustatud. Tänaseks on hageja juhatuse liige A.A. andnud teada, et ta on esitanud registrile teadvalt valeandmeid, mis on käsitletav KarS §-s 281 sätestatud kuriteo toimepanemisena.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 5000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 5,46 eurot ja alates 5. märtsist 2020 viivise põhinõudelt 0,021858% päevas kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude summas 33,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 1295,83 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus tuvastas, et hageja osanikeks on võrdsetes osades kostja I ja Reklaamiklubi OÜ. Kostja I juhatuse liikmeteks on kostja II ja B.B.. Hageja juhatuse liikmeteks on A.A. ja kostja II. Hageja 2014. a majandusaasta aruandest nähtub, et 2014. majandusaastal on makstud dividende välja summas 10 000 eurot (tl 17-18) ning nende pealt tasumisele kuuluv tulumaks 2500 eurot. Pooled ei ole kohtule esitanud osanike kasumi jaotamise otsust. 28. jaanuaril 2020 tegi kostja II hageja juhatuse liikmena hageja arvelduskontolt kostja I arvelduskontole ülekande summas 5000 eurot selgitusega „Dividendide makse vastavalt Ajaleht OÜ juhatuse liikme A.A. poolt esitatud ja digitaalallkirjastatud 2014. a. maj. aasta aruandele“ (tl 11). Maakohus leidis, et puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Juhatuse liikmel on võimalik esitada hagi äriühingu nimel osaniku vastu. Kostjad on esitanud kohtule raha üleandmise akti, millest nähtub, et kostja I annab hageja juhatuse liikmele kostjale II üle 5000 eurot sularahas (tl 89). Kohus ei nõustunud kostjaga justkui oleks kõnealune 5000 eurot hageja valduses seeläbi, et nii hagejal kui kostjal I on sama juhatuse liige (kostja II) ja kostjad on omavahel allkirjastanud raha üleandmise akti. Kostja II on dividendimakse tegemisel selgelt märkinud, et see on hageja dividendimakse tema osanikule, kostjale I. Seega tuleb õiguslikus mõttes lähtuda sellest, et raha on kostja I valduses ning siinjuures ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kostja II, kes on ka hageja juhatuse liige, saab seda käsutada või mingi raha on antud tema valdusse.
Vastasel korral tekiks olukord, kus hagejal ei oleks võimalik oma seadusest tulenevaid õigusi kaitsta. Maakohus märkis, et dividendi maksmise aluseks ei saa olla kostjate poolt viidatud majandusaasta aruanne, vaid selleks peab olema osanike otsus. Kohus möönis, et hageja 2014. a majandusaasta aruanne on ebakorrektne ja vastuoluline. Olenemata sellest, ei toeta see kostjate käsitlust dividendi maksmise kohustuse osas. Ebaõige on kostjate viide, et hageja 2014. a majandusaasta aruande rahavoogude aruandes kajastatud dividendide väljamaks summas 10 000 eurot viitab sellele, et osanikud on 2014. a majandusaasta aruande alusel teinud otsuse dividendide väljamaksmiseks. Antud aruanne viitab hoopis sellele, et mõne varasema osanike otsuse alusel on tehtud dividendide väljamakse summas 10 000 eurot perioodil 1. jaanuar 2014-31. detsembri 2014 (RPS § 19 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostjal II puudus hageja juhatuse liikmena alus kostjale I väljamakse tegemiseks. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt ÄS § 158 lg 1 ja 6 alusel tagastada hagejale alusetult saadud 5000 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning paluvad ringkonnakohtul teha uue lahendi, millega jätta hagiavaldus läbi vaatamata või maakohtu otsus vaidlustatud ulatuses tühistada. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Hageja esindusõigus on mõlemal hageja juhatuse liikmel: A.A.l ja kostjal II. Olukorras, kus on tõendatud, et kostja II on hageja täieõiguslik juhatuse liige ning talle on kostja I poolt üle antud kostjale I väidetavalt tehtud ebaõige dividendimakse, ei ole kohtul võimalik väita, et raha on siiski õiguslikult kostja I käes. Raha üleandmise aktiga (tl 89) on tõendatud, et dividendimaksele vastav summa ei asu enam kostja I käes, vaid hageja juhatuse liikme kostja II käes ja hageja valduses, sest teine juhatuse liige A.A. oli viinud 2014. a majandusaasta aruande eksitava kajastamise ning esitamisega kostja II eksimusse. Hagi on ebaõigesti rahuldatud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et raha asub eraisikust kostja II või kostja I valduses. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kui raha on juhatuse liikme kostja II käes, ei oleks hagejal võimalik kaitsta oma seadusest tulenevaid õigusi. Kostjad ei nõustu, et 28. jaanuari 2020 dividendide väljamakse oli ebaseaduslik. Hageja ise esitas kohtule tõendina 2014. a majandusaasta aruande, mis oli A.A. poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud. Teisel juhatuse liikmel puudub alus kahelda selles toodud andmete õigsuses. Hageja tuli väidetavate ebaõigete andmete versiooniga välja alles peale seda, kui kohus küsis hagejalt konkreetselt rahavoogude aruandes kajastatud 10 000 euro dividendide väljamaksmise kohta. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et majandusaasta aruanne on ebakorrektne ja vastuoluline.
5.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei pidanud hagi läbi vaatamata jätma. Hageja ei nõustu kostjatega, et raha on tagastatud. Raha on tänaseni kostja II käes. Raha tagastamise kohta peaks olema vormistatud kassa sissetuleku order ning tehtud kanne kassaraamatusse. Saadud rahaga ei ole täidetud hageja kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees. Kui
kostjad soovivad raha hagejale tagastada, tuleks raha kanda hageja pangakontole, kust ebaseaduslik väljamakse tehti. Kostjate väited on vastuolulised. Ei ole võimalik samaaegselt väita, et raha on hagejale tagastatud ning et raha ei tule tagastada, sest selle saamine oli õigustatud. Kuna üldkoosoleku otsus dividendide maksmiseks puudub, siis oli väljamakse alusetu ja ebaseaduslik. Kostjate väited 2014. a majandusaasta aruande kohta ei ole asjakohased, kuna dividendi maksmise vältimatuks eelduseks on osanike otsus kasumi jaotamise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb hagi rahuldamise ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi kostja I vastu rahuldamata ja kostja II vastu läbi vaatamata (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja lg 3). Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (viivis summas 33,88 eurot), tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Maakohus tuvastas, et hagejal on kaks osanikku (Reklaamiklubi OÜ ja OÜ Hansekon), mille osad on võrdsed ning kaks juhatuse liiget (A.A. ja Urmas Paidre). Juhatuse liikmete esindusõigust ei ole võrreldes seadusega piiratud. Hagi on esitatud hageja osaniku OÜ Hansekon (kostja I) ja juhatuse liikme Urmas Paidre (kostja II) vastu. Hagejat esindab vandeadvokaat A. Laugesaar. Juhatuse liikme vastu hagi esitamisel on esindusõiguse osas seaduses sätestatud erikord. ÄS § 168 lg 1 p 10 järgi kui ühingul ei ole nõukogu, siis on osanike pädevuses otsustada juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine. Ringkonnakohus märgib, et kohus peab hagi menetlusse võtmisel kontrollima esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Esindusõiguse puudumise tuvastamisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul ei olnud esindusõigust hagi esitamiseks (TsMS § 226 lg 1, lg 2 p 1, § 423 lg 1 p 9). Maakohus jättis hageja esindaja esindusõiguse kostja II vastu hagi esitamiseks kontrollimata, mistõttu võttis maakohus hagi kostja II vastu ebaõigesti menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et hagejat esindav vandeadvokaat ei ole tõendanud esindusõigust hagi esitamiseks hageja juhatuse liikme (kostja II) vastu. Ringkonnakohtule avaldas hageja esindaja, et osanike otsus hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu puudub ja talle andis volitused hagi esitamiseks üks osanik (Reklaamiklubi OÜ). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et juhatuse liikme vastu hagi esitamise ja esindaja määramise otsustamist ühe osaniku poolt õigustavad Riigikohtu 20. märtsi 2019. a kohtuotsuse seiskohad tsiviilasja nr 2-16-6563 punktis 14. Riigikohus käsitles nimetatud kohtuasjas osaniku vastu hagi esitamisega seotud küsimusi ja asus seisukohale, et osaniku vastu saab hagi esitamise otsustada juhatus. Sellest tulenevalt on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et hagi esitamine kostja I kui hageja osaniku vastu on lubatav ning sellise hagi esitamise võis otsustada ka üks juhatuse liige (maakohtu otsuse p 19). Nimetatu ei laiene aga kostja II kui juhatuse liikme vastu hagi esitamisele, mis kuulub ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel erinevalt osaniku vastu hagi esitamisest, osanike otsustuspädevusse. Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (ÄS § 174
lg 1). Seega ei saa üks osanik, kellel on 50 % häältest, üksinda otsustada hagi esitamist juhatuse liikme vastu. Osanikud ei ole osaühingu esindusorganiks ning lubatud ei ole organi pädevuse üle andmine muule organile või isikule (TsÜS § 31 lg 3 teine lause). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka ühel juhatuse liikmel õigus otsustada hagi esitamise üle teise juhatuse liikme vastu. Hageja juhatuse liikmed ei ole samal ajal ka hageja osanikud, mistõttu on käesoleva tsiviilasja asjaolud tsiviilasjast nr 2-16-6563 erinevad. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle hageja seisukohaga, et juhatuse liikme vastu solidaarvastutuse kohaldamiseks ei ole ÄS § 168, § 177 lõiget 1 ja § 158 lõiget 6 koostoimes tõlgendades praegusel juhul nõude esitamiseks esindaja määramiseks üldse osaniku otsust vaja. Selline seisukoht on vastuolus ÄS § 168 lg 1 p-s 10 sätestatuga. Ringkonnakohtul on õigus poole esindusõigust kontrollida, seejuures ei ole ringkonnakohus seotud selles osas poolte endi antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohus on hageja esindaja esindusõigusega seotud küsimustele poolte tähelepanu juhtinud. Hagi kostja II vastu tuleb hageja esindajal esindusõiguse puudumise tõttu jätta TsMS § 226 lg 1, lg 2 p 1 ja § 423 lg 1 p 9 alusel läbivaatamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles, et hagi kostja I vastu tuleb sisuliselt läbi vaadata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (maakohtu otsuse p 19). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et kostjale I dividendimakse tegemiseks puudus õiguslik alus ning seetõttu tuleb kostjal I dividendina saadu hagejale tagastada. Dividendi makse õiguslikuks aluseks saab olla üksnes asjakohane osanike otsus (maakohtu otsuse p 28). Sellist otsust ei ole kohtule esitatud.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga 18. veebruari 2020 raha üleandmise aktile (lk 89) ja seisukohaga selles, et kostja I poolt 5000 euro sularahas üle andmine hageja juhatuse liikmele (kostja II) ei ole käsitletav raha tagastamisena hagejale (maakohtu otsuse p 22). Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Käesoleval juhul hageja põhikiri sellist piirangut ette ei näe. Osaühingu esindamine eeldab osaühingu esindaja poolt tehingu tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemist; selliste tahteavalduste tegemist osaühingu nimel ja esindaja tegutsemist esindusõiguse piirides. Asjas ei ole vaidlust, et kostja II on hageja juhatuse liige. Kostja II on 18. veebruari 2020 dokumendis kinnitanud, et ta võtab kostjalt I raha 5000 eurot vastu hageja juhatuse liikmena, st hageja nimel. Seega tõendab 18. veebruari 2020 raha üleandmise akt, et kostja I on talle õigusliku aluseta välja makstud dividendid hagejale sularahas tagastanud. Maakohtu seisukoht, et üks juhatuse liikmetest kaitseb hageja seadusest tulenevad õigusi paremini kui teine juhatuse liige, ei ole põhjendatud.
11.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja I kohustus saab olla täidetud üksnes siis, kui täitmine on dokumenteeritud raamatupidamisseaduse § -s 4 sätestatud korras. Raamatupidamisseadus sätestab kohustused raamatupidamiskohustuslasele, kelleks kostjad käesoleva vaidluse kontekstis ei ole. Tehingu või toimingu raamatupidamisseaduse nõuete järgi dokumenteerimata jätmine ei välista kohustuse täitmist, kui see on muul viisil tõendatud. Kostja II peab juhatuse liikmena täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1) ja tema üks kohustusi hageja juhatuse liikmena on ka hageja raamatupidamise korraldamine
(ÄS § 183). Kostja II peab hageja juhatuse liikmena tagama tema valduses oleva hagejale kuuluva raha säilimise ja saadud sularaha nõuetekohase kajastamise hageja raamatupidamises. Kuna kostja I on ilma õigusliku aluseta saadud dividendid 5000 eurot tagastanud hageja juhatuse liikmele enne hagi esitamist 4. märtsil 2020, puudub alus tema vastu hagi rahuldamiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et osaühingud, milles osalus jaguneb võrdselt kahe osaniku vahel, ei pruugi ühingujuhtimise seisukohast alati efektiivselt toimida, samuti võib olla keeruline (kui mitte võimatu) lahendada selliseid õigusvaidlusi, mille algatamine eeldab osanike enamuse otsustust. Sellisel juhul peavadki iga otsuse vastuvõtmiseks olema poolt mõlemad osanikud. Kui osanike vahel tekivad õiguslikud erimeelsused, siis on neid õiguslike vahenditega raske lahendada. Eelpoolmärgitu ei saa aga olla aluseks osaühingu juhatuse liikmete seadusega sätestatud esindusõiguse ühelt poolt laiendamiseks ja teiselt poolt kitsendamiseks, nagu käesolevas asjas soovivad hageja nimel tegutsevad isikud. Ühingu juhtimisprobleeme ning omavahelisi etteheiteid saavad osanikud sellises olukorras paraku lahendada eelkõige kokkuleppelisel teel.
13.Kuna hagi jääb kostja I vastu rahuldamata ja kostja II vastu läbi vaatamata, tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirju esitanud. Toimiku materjalide kohaselt on kostjate menetluskuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 425 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista kostjate kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.