Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. septembri 2020 tagaseljaotsus ja
29.septembri 2020 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
184,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. septembri 2020 tagaseljaotsuse ja 29. septembri 2020 täiendava otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, Osaühingu Aktiva Finants kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11.02.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 639,85 euro väljamõistmiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saanud avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei olnud sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.08.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 358,49 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 10.12.2016 laenulepingu nr TL953736, mille alusel anti kostjale laenu 600 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 29.05.2019 ja laen tuli tagastada vastavalt laenulepingus olevale maksegraafikule. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 206,85 eurot.
3.Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, ütles laenuandja lepingu 20.05.2018 üles ja loovutas 22.05.2018 hagejale kostja vastu oleva nõude koos õigusega nõuda kõrvalkohustuste täitmist.
4.Kostjal on laenulepingu järgne põhivõlg 393,15 eurot (600 – 206,85). Tasumata on intress enne laenulepingu ülesütlemist perioodi 05.03.2018-04.05.2018 eest kokku 38,50 euro suuruses summas (13,49 + 12,84 + 12,17). Võla sissenõudmisega seotud kulud on 80 eurot.
5.Laenulepingu tingimuste järgi on hagejal õigus nõuda viivist intressi määraga võrdses määras. Laenulepingus kokkulepitud intressimääraks on 41,17% aastas. Viivis on arvestatud põhivõlalt 393,15 eurolt alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 05.08.2020 määraga 41,17% aastas, s.o 358,49 eurot. Edasiulatuva viivise alates 06.08.2020 palub hageja välja mõista põhivõlalt seaduses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.
6.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, mida täiendas täiendava otsusega, osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 208,72 eurot ja alates 06.08.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
8.Hageja põhinõue 393,15 eurot on põhjendatud VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel, intressinõue 38,50 eurot VÕS § 397 lg 1 ja 94 lg 1 alusel ning võla sissenõudekulu 80 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel.
9.Laenulepingus kokku lepitud viivisemäär 41,17% aastas on ebamõistlikult suur ja see tuleb VÕS § 6 alusel hea usu põhimõttest lähtuvalt jätta kohaldamata. Mõistlikuks viivisemääraks saab pidada kuni kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, s.o 24% (3 x 8%), mistõttu tuleb
kostjalt välja mõista perioodi 21.05.2018-05.08.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel suurusega 208,72 eurot. Lisaks tuleb kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista alates 06.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
10.Hagi osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja, olles inkassofirma, on teadlik, et hagis esitatud viivisemäär on seaduse järgi tühine, mistõttu sai hageja sellises viivisemääras nõude esitamisel arvestada hagi osalise rahuldamise võimalusega, millest menetluskulude jaotus oleneb. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu tagaseljaotsuse ja täiendava otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult (s.o viivise osas) rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Maakohus jättis ebaõigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis viivist VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas.
13.Kohtupraktika järgi on kohtul õigus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.
14.Menetluskulud jättis kohus ebaõigesti menetlusosaliste endi kanda põhjendusega, et hageja esitas teadlikult nõude tühise viivisemäära alusel. Eelnevalt märgitud põhjustel ei ole tegemist tühise viivisemäära kokkuleppega ja hagi rahuldamise korral tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Maakohtu tagaseljaotsust ja täiendavat otsust (edaspidi kohtuotsus) ei ole vaidlustatud ning see on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 393,15 eurot, intressi 38,50 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 208,72 eurot ja alates 06.08.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni viivise seaduses sätestatud määras.
17.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis viivise 208,72 eurot ületavas osas välja mõistmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kohtuotsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
19.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei oleks võinud teha tagaseljaotsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui ta jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtu menetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 444 kommentaar, p 3.4 c). Nimetatud rikkumise on maakohus täiendava otsuse tegemisega ise kõrvaldanud.
20.Kostja sõlmis laenuandjaga (Placet Group OÜ) 10.12.2016 tarbijakrediidilepingu, mille järgi oli krediidikulukuse määr 58,43% aastas. Alates 01.07.2015 kehtiva VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Maakohus ei kontrollinud selle tingimuse täidetust, kuigi lepingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel.
21.Laenulepingu nr TL953736 sõlmimise ajal 10.12.2016 oli Eesti Panga andmetel krediidi kulukuse määr 18,92%. Kolmekordne määr oli seega 56,76%. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 58,43% aastas. Seega ületas lepingujärgne määr VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiiri ja vaidlusalune tarbijakrediidileping on tervikuna tühine algusest peale. Kuna leping on tühine, ei ole hageja õigustatud nõudma viivist VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause järgi võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas. Sellises olukorras saab võlausaldaja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuigi maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivise kolmekordses seadusjärgses viivisemääras (24% ehk 3x8), ei saa ringkonnakohus ületada apellatsioonkaebuse piire ja maakohtu otsust liigselt välja mõistetud viivise osas tühistada.
22.Maakohtul oli õigus jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi. Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus. Kuigi maakohus leidis menetluskulude jaotamisel ekslikult, et hageja esitas viivisenõude tühise viivisemäära alusel, kuid tegelikult on leping tühine tervikuna, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust selles osas otsuse tühistamiseks.
23.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust ringkonnakohtule esitanud ja asja materjalist kulude kandmist ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.