Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-16599
Tsiviilasi
Osaühing Brainella hagi Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu vastu võlasuhte ja võlgnevuse puudumise tuvastamiseks 575,28 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Brainella apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Osaühing Brainella (registrikood 10294480), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu (registrikood 80189721), lepinguline esindaja Oksana Smirnova
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 11. novembri 2020 otsus tühistada hagi osaliselt rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt:
2.1.Rahuldada osaühing Brainella hagi Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu vastu.
2.2.Tuvastada, et poolte vahel puuduvad rendi- või üürilepingust tulenevad võlasuhted; osaühingul Brainella puudub kohustus tasuda Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistule rendi(üüri)tasu; osaühing Brainella oli ajavahemikul 28. veebruar 2011 kuni 31. jaanuar 2016 kohustatud tasuma Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistule tasu kütte eest lähtuvalt köetavast pinnast 88,4 m2; osaühingul Brainella puudub Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistule võlgnevus kütte eest seisuga 31. jaanuar 2016 summas 285,63 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu kanda. Väljamõistetavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Brainella (hageja) esitas 2. novembril 2016 hagi korteriühistu Narva linn, A. Puškini tn 12 korteriühistu (kostja/korteriühistu) vastu. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel puuduvad rendi- või muust sarnasest lepingust tulenevad võlasuhted ning tuvastada, et hagejal puuduvad kostja ees renditasu ja/või soojusenergia võlgnevused. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
2.Maakohus rahuldas 16. jaanuari 2018 otsusega hagi ning tuvastas kostja nõude puudumise hageja vastu. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohtul tuleb võtta seisukoht, kas kostjal võib olla nõue hageja vastu korteriomanike üldkoosoleku otsuse täitmisest tulenevalt. Samuti jättis maakohus hageja nõuete õigusliku kvalifikatsiooni ja põhjendatuse osas seisukoha võtmata, hageja nõude ulatuse hindamata ning tõendamiskoormise jaotuse selgitamata.
3.Hageja palus asja uuel läbivaatamisel 2. detsembril 2019 esitatud hagi täpsustuses tuvastada järgmist (I kd lk 191): -poolte vahel puuduvad rendi- või üürilepingust tulenevad võlasuhted; -hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rendi(üüri)tasu; -hageja oli ajavahemikul 28. veebruar 2011 kuni 31. jaanuar 2016 kohustatud tasuma kostjale tasu kütte eest lähtuvalt köetavast pinnast 88,4 m2; -hagejal puudub kostjale võlgnevus kütte eest 285,63 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 28. jaanuarist 2011 korteriomandi asukohaga A. Puškini 12-15, Narva omanik ja korteriühistu liige. Kostja on pikka aega esitanud hagejale igakuiselt kommunaalarveid, millega nõuab renditasu 15,98 eurot ning on arvestanud köetava pinna suuruseks 98,15 m2, ehkki hageja korteriomandi pindala on 88,4 m2. Poolte vahel ei ole sõlmitud üüri- või rendilepingut. Kostja 26. detsembri 2003 ja 14. juuni 2005 korteriomanike üldkoosoleku otsuseid on võimalik käsitleda üksnes kostja tahteavaldusena, st kostja ettepanekuna lepingu sõlmimiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et rendi(üüri)leping oleks poolte vahel sõlmitud. Poolte käitumisest ei ole võimalik eeldada, et pooled oleksid konkludentselt sellise lepingu sõlminud. Hagi eesmärk on tuvastada, et hageja ja kostja vahel puuduvad rendi(üüri)suhted ja seoses sellega puudub kohustus maksta rendi(üüri)tasu. Kostjal ei ole hageja vastu nõuet ka korteriomandist või lepinguvälistest suhetest tulenevalt. Majandamiskulud arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Kostja põhikiri ei kehtesta selles osas erandit. Seega on küttekulud, sh trepikoja osa soojendamise kulud, arvestatud majandamiskulude sisse ja jagatud kõigi kaasomanike vahel. Trepikoja ossa, mis on eraldatud trepikojast ja hageja kasutuses, ei ole paigaldatud kütteseadmeid (nt radiaator). Järelikult ei ole selge, kuidas arvestatakse trepikoja kütmiseks tarbitud soojusenergiat. Kostja esitas ajavahemikul 28. veebruar 2011 kuni 31. jaanuar 2016 hagejale tasunõude täiendavate ruutmeetrite eest kokku summas 285,63 eurot. Kostja põhikirja p 3.2 kohaselt tuleb liikmele maksete arvestamisel soojusenergia osas lähtuda köetava pinna suurusest. Hageja oli kohustatud tasuma kütte eest lähtudes korteriomandi pinnast s.o 88,4 m2 eest ja kostjal puudus õigus lähtuda kütte arvestamisel pinnast suurusega 98,15 m2.
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja on võtnud vastu erinevaid otsuseid, mis tõid kaasa pooltevaheliste rendisuhete olemasolu. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et ta kasutab ja jääb kasutama kortermaja üldkasutatavate ruumide osa, mille kasutamise eest kostja hagejalt tasu nõuab. Ruumide osa kasutamisega väljendabki hageja konkludentset tahet olla üüri/rendilepinguga seotud. Üüri(rendi)leping ei pea olema kirjalikus vormis. Alternatiivselt võib kostjal olla hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1027). Korteriomanikud on otsustanud nõuda lisatasu mitteeluruumide omanikelt nende ainukasutuses olevate ruumide eest. Lisatasu on kinnitatud korteriomanike üldkoosoleku otsustega. Põhikirja p 1.6 kohaselt on korteriühistul õigus, vastavuses tegelike kuludega, kehtestada tariife ja hindu tema poolt osutatavatele teenustele. Seega võeti korteriühistu 23. detsembri 2003 ja 14. juuni 2005 üldkoosolekute otsused vastu kooskõlas põhikirjaga. Küttetasu arvestamisel lähtus kostja faktiliselt kasutatavate ruumide üldpinnast, kehtivast küttetariifist ning üldkoosoleku otsustest. Kõik hagejale arvestatud tariifid olid vastu võetud ja kinnitatud üldkoosoleku poolt ning ei ole kostja põhikirja ega seadusega vastuolus.
MAAKOHTU LAHEND
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tuvastas, et poolte vahel puuduvad rendi- või üürilepingust tulenevad võlasuhted. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja palus tuvastada rendi(üüri)tasu tasumise kohustuse puudumise kostja ees, hageja kohustuse tasuda ajavahemikul 28. veebruar 2011 kuni 31. jaanuar 2016 kostjale tasu kütte eest lähtudes köetavast pinnast 88,4 m2 ning hagejal kütte eest võlgnevuse puudumise summas 285,63 eurot. Maakohus jättis 25% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 75% kostja menetluskuludest hageja kanda.
Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse kortermaja trepikojal kaks sissepääsu. Üks sissepääs asub maja hoovi pool, teine, nn paraadtrepp, asub A. Puškini tänava poolel. Sissepääsud ei ole läbikäidavad, kuna on eraldatud seinaga. Pooled ei vaidle, et A. Puškini tänava poolne sissepääs on mitteeluruumide omanike, kelle hulka kuulub ka hageja, ainukasutuses. Kohus nõustus hagejaga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid pooltevahelise rendi- või üürilepingust tulenevate võlasuhete kohta ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele. Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 1 järgi võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. KOS § 15 lg 3 järgi võivad korteriomanikud kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Sama tuleneb ka AÕS § 72 lg-st 1. Kostja 26. detsembri 2003 üldkoosolekul (I kd, tl 55, 56) otsustati nõuda lisatasu mitteeluruumide omanikelt nende ainukasutuses olevate ruumide eest. Lisatasu täiendavate ruumide kasutamise eest on kinnitatud ka korteriomanike 14. juuni 2005 (I kd, tl 8) ja 25. mai 2010 (I kd, tl 62-63) üldkoosoleku otsustega. Hagejale määrati otsustega lisatasu (arvetel nimetatud renditasuks) 250 krooni ehk ca 16 eurot; prügi väljaveo ja kütmise tasu 100 eurot ehk 6,39 eurot ning kütte lisatasu otsustati hagejalt võtta 9,8 m2 eest. Maakohtul tuli vastavalt ringkonnakohtu juhistele võtta seisukoht, kas kostjal võib olla nõue hageja vastu korteriomanike üldkoosoleku otsuste täitmisest tulenevalt ning milline on selle nõude suurus. Kostja põhikirja (I kd, tl 64-67) p 6.2 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlakstegemine. Maakohus leidis, et täiendava tasu määramise otsustamine korteriomanike kaasomandis oleva pinna eest, mida kasutavad vaid osa korteriomanikest, jääb ühisasja tavapärase valitsemise piiresse. Seega saavad korteriomanikud täiendava tasu võtmise otsustada häälteenamusega tehtava otsusega. Täiendava tasu nimetamine „renditasuks“ ei tähenda poolte vahel rendi(üüri)suhet ega muuda kaasomandi majanduslikku otstarvet. Eeltoodust lähtudes ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tuvastada, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rendi(üüri)tasu, kuna tasu maksmise kohustus tuleneb korteriomanike häälteenamusega tehtud otsusest. Vaidlust ei ole, et hagejale kuuluva mitteeluruumi nr M4 (korter nr 15) üldpind on 88,4 m2. Maakohus leidis, et ka üldkoosoleku otsustus nõuda hagejalt täiendavat kütte tasu 6,39 eurot täiendava 9,8 m2 eest jääb ühisasja tavapärase valitsemise piiresse ning korteriomanikud saavad kütmise eest täiendava tasu võtmise otsustada häälteenamusega tehtava otsusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et viidatud korteriühistu üldkoosoleku otsused oleksid tunnistatud kehtetuteks või tühised. Ka maakohus ei tuvastanud otsuste tühisuse aluseid. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja nõue tuvastada, et hagejal oli ajavahemikul 28. veebruar 2011 kuni 31. jaanuar 2016 kohustus tasuda kostjale tasu kütte eest lähtudes köetavast pinnast 88,4 m2 ja tal puudub kostja ees kütte võlgnevus summas 285,63 eurot. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis kohus 25% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 75% kostja menetluskuludest hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud kõiki tõendeid ja asjaolusid. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel ei ole rendi- ega üürisuhteid. Nimetatud põhjusel ei ole põhjendatud ka kostja tasunõuded seoses trepikoja kasutamisega. Maakohus ei järginud asja uuel lahendamisel ringkonnakohtu juhiseid ega tuvastanud täiendavate tasude määramise õiguslikke aluseid, suurust ega põhjendatust. Kuna hageja kasutuses oleva trepikoja puhul on tegemist hoone mõttelise osaga, siis ei ole hageja kohustatud maksma kostjale tasu trepikoja mõttelise osa kasutamise ja soojenduse eest. Trepikoda eraldati vaheseinaga juba enne hageja poolt korteri omandamist. Kostja ei ole tõendanud, et vaheseina paigaldamisel otsustas korteriühistu, et kahe korteriomandi omanikud hakkavad kasutama vaheseina paigaldamise järgselt eraldatud trepikoja osa. Vahesein ei paranda hageja korteriomandi kasutamise võimalust ning ta on nõus vaheseina lammutamisega. Korteriühistu üldkoosoleku otsused, mis kohustavad vaheseinaga eraldatud korteriomanikke tasuma lisatasu trepikoja kasutamise ja kütte eest, väljuvad ühisasja tavapärase valitsemise piiridest ning sellist otsust ei võinud vastu võtta liikmete häälteenamusega. Kostja ei ole tõendanud, et tal tekiks täiendav kulu seoses vaidlusaluse trepikoja osa kütmisega. Maakohus jättis eeltoodud asjaolud hindamata. Kostja põhikirja kohaselt peavad korteriühistu liikmetele tasumiseks määravad sihttasud olema määratud võrdselt lähtudes korteriomandite ja mitteeluruumide pinnast. Kostja rikub põhikirjaga kehtestatud võrdsuse põhimõtet.
8.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus leidis õigesti, et täiendava tasu määramine jääb ühise asja tavapärase valitsemise piiresse. Täiendava tasu nimetamine „renditasuks“ ei tähenda rendisuhet ega muuda kaasomandi majanduslikku otstarvet. Isegi rendi- või üürisuhete olemasolu puudumisel tuvastas maakohus, et õiglane oleks arvestada hagejale lisatasu täiendavate ruumide kasutamise eest. Lisatasu arvestamise otsused on vastu võetud korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Hagejal oli võimalik korteriühistu üldkoosoleku otsuseid kohtus vaidlustada. Kuna trepikoja osa on hageja ainuisikulises kasutuses, tekib kostjal lisakulu selliste täiendavate ruumide kütmiseks. Kuivõrd hageja kasutab trepikoja osa koos tema omandis olevate ruumidega tervikuna, tekib kostjal täiendav soojakadu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi täielikult ja jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
10.Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 3). Osas, milles maakohus hagi rahuldas ja tuvastas, et poolte vahel puuduvad rendi- või üürisuhted, on maakohtu otsus jõustunud (otsuse resolutsiooni p 2) ning selles osas puudub apellatsioonimenetluses vaidlus.
11.Maakohus tuvastas, et hageja on alates 28. jaanuarist 2011 A. Puškini 12 asuva mitteeluruumi M4 omanik (korter nr 15 üldpinnaga 88,4 m2) ja kostja liige. Maakohus tuvastas ka, et maja sissepääsud on üksteisest eraldatud seinaga ja A. Puškini tänava poolne sissepääs
on mitteeluruumide omanike, sh hageja (ja ka korter nr X) ainukasutuses. Selle asjaolu üle ei ole vaidlust. Hageja on esitanud tuvastushagi eesmärgiga saada õiguslik selgus, kas korteriühistu (kostja) poolt temale esitatavad täiendava tasu nõuded on õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et selline tuvastushagi on lubatav (TsMS § 368 lg 1), sest korteriomanikul on õigustatud huvi saada selgus, kas tema vastu esitatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagile sellele, et korteriomanikud on otsustanud nõuda majas asuvatelt mitteeluruumide omanikelt lisatasu nende ainukasutuses olevate ruumide (trepikoda) eest. Lisatasu korteriomanikele täiendavate ruumide kasutamise eest on kinnitatud korteriühistu liikmete üldkoosolekute otsustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vaidlusalused tasunõuded jäävad tavapärase asja kasutamise ja valdamise piiridesse, mistõttu neid küsimusi võisid korteriomanikud otsustada ka häälteenamusega KOS (2000) § 15 lg 3 alusel.
12.Maakohus leides, et kehtivatest otsustest.
tasu maksmise kohustus hagejale tulenes kostja üldkoosoleku
Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis korteriomanike üldkoosolekute otsuste sisu analüüsimata, seejuures ei pööranud maakohus tähelepanu, milliseks perioodiks korteriomanikud korteri nr 15 omanikule trepikoja kasutamise eest lisatasu määrasid.
26.detsembri 2003 üldkoosolekul (I, lk 55) ja 14. juuni 2005 üldkoosolekutel (I kd lk 58) otsustati lisatasude määramine korterile nr 15 koos aasta majanduskava kinnitamisega (vastavalt 2004. ja 2005. aasta). Ringkonnakohus leiab, et nende otsustega kehtestati trepikoja kasutamise listasu üksnes üheks majandusaastaks. 25. mai 2010 üldkoosolekul (I, lk 62) oli päevakorras üldkasutatavate ruumide kasutamine (päevakorra p 7.1), mille raames otsustati kinnitada kõik varasematel üldkoosolekutel vastuvõetud pindade teenindamise tariifid, üldkasutatavate ruumide kasutamise tasu jms (tariifide loetelu lisatud koosoleku protokollile). Kohtule protokolli lisa, millest nähtuksid tariifid, esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et 25. mai 2010 üldkoosolekul kinnitati tariifid (mille suuruse kohta andmed puuduvad) samuti üksnes samaks majandusaastaks (2010), mille majanduskava üldkoosolek kinnitas. Selline üldkoosoleku otsuse sisu tõlgendus on kooskõlas nii kostja põhikirja p-ga 1.6, mille kohaselt on ühistul õigus vastavuses tegelike kuludega kehtestada tariife ja hindu tema poolt osutatavatele teenustele, samuti KOS (2000) § 22 lg-tega 1 ja 2 majanduskava koostamise ja sisu osas. Tagamaks lisatasu vastavuse tegelikele kuludele, saab üldkoosolek seda kehtestada korteriühistu liikmetele üksnes majandusaastaks koos majanduskava kinnitamisega, nii nagu kostja on seda ka kuni 2010. aastani teinud. Hilisemaid korteriühistu üldkoosoleku otsuseid hagejale lisatasu kehtestamise kohta ei ole kohtule esitatud, neile ei tugine kostja ka hagejale esitatud lisatasu nõude õigusliku alusena. Hageja sai korteriomanikuks ja korteriühistu liikmeks 28. jaanuaril 2011 ning kostja ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu hagejalt võrreldes teiste korteriomanikega lisatasu nõudmiseks trepikoja kasutamise, kütmise ja prügi väljaveo eest. Maakohus ei ole võtnud seisukohta ka hageja väite osas, et vaidlusaluses trepikojas puuduvad kütteseadmed, mistõttu ei saa tekkida kütmisega seotud kulu. Kostja ei ole kütteseadmete puudumisele vastu vaielnud. Seetõttu on põhjendatud hageja seisukoht, et ta on kohustatud tasuma kostjale kostja põhikirja p 3.2 alusel majandamiskulude eest vastavalt tema omanduses oleva korteri üldpinnale ja
soojusenergia eest vastavalt köetava pinna suurusele. Kostja ei ole väitnud, et hageja võlg on tekkinud põhikirja p-s 3.2 sätestatud kohustuste mittetäitmisest.
13.Eeltoodud asjaoludel ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja tuvastab, et hagejal puudub kohustus tasuda kostjale rendi(üüri) tasu; ajavahemikul 28. veebruarist 2011 kuni 31. jaanuarini 2016 oli hageja kohustatud tasuma kostjale tasu kütte eest lähtuvalt köetavast pinnast 88,4 m2 ja hagejal puudub kostjale seisuga 31. jaanuar 2016 võlgnevus kütte eest summas 285,63 eurot.
14.Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et vaheseina paigaldamine trepikotta on toimunud õiguslikul alusel ning hageja on soovinud kostja poolt paigaldatud vaheseina lammutamist. Hageja ei ole nimetatud väiteid varasemalt menetluses esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
15.Hageja apellatsioonkaebuse ning hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Ringkonnakohus märgib, et hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel saab maakohus TsMS § 169 lg 1 alusel võtta arvesse, et hageja on menetluses täpsustanud oma nõuet kokku neljal korral. Hageja esindaja on esitanud samasisulisi dokumente korduvalt (näiteks hagiavalduse täiendus on esitatud 2. detsembril 2019 kl 19.39 ja 3. detsembril 2019 kl 18.07; kohtukõne kirjalikud seisukohad ringkonnakohtus on esitatud 9. veebruaril 2021 kl 20.49 ja
10.veebruaril 2021 kl 23.26), põhjendades seda mustandi või trükivigadega dokumendi esitamisega.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse kirjeldav osa ei vasta otsuse sisunõuetele (TsMS § 442 lg 7). Otsuse kirjeldavas osas tuleb märkida loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Üldjuhul puudub vajadus otsuse kirjeldavas osas kajastada detailselt menetluse käiku (sh menetluse uuendamist) ning analüüsida hagihinda (eriti juhul, kui hagihinna osas puudub vaidlus), vältida tuleks kordusi. Maakohus on neid nõudeid eiranud. Üheksa lehekülje pikkune otsuse kirjeldav osa ei anna selget ülevaadet poolte esitatud nõuete ja vastuväidete olulisest sisust. Tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega kohtuotsuse koostamisel, mis ei too iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.