Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. S.’i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 103 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: M. Š. ja T. I. Kostja: A. S. (isikukood xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 36,21 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8,2 eurot.
3.Välja mõista A. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised põhivõlgnevuselt alates 17.08.2019 kuni põhivõlgnevuse 36,21 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 36,21 eurot.
4.Välja mõista A. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 478,40 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 119,43 eurot.
5.Välja mõista A. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised põhivõlgnevuselt alates 17.12.2019 kuni põhivõlgnevuse 478,40 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 478,40 eurot.
6.Jätta hagi rahuldamata osas, millega Aktsiaselts PlusPlus Capital palub A. S.’ilt välja mõista viivis 17,93 eurot ning viivis alates 17.08.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas.
7.Jätta hagi rahuldamata osas, millega Aktsiaselts PlusPlus Capital palub A. S.’ilt välja mõista viivis 261,69 eurot ning viivis alates 17.12.2019 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,07%.
8.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskuludest 71,29% A. S.’i kanda ja 28,71% Aktsiaselts PlusPlus Capital enda kanda.
9.Jätta A. S.’i menetluskuludest 28,71% Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda ja 71,29% A. S.’i enda kanda.
10.Määrata A. S.’i hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
11.Välja mõista A. S.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 324,37 eurot (käibemaksuga).
12.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 324,37 eurolt tuleb A. S.’il Aktsiaselts PlusPlus Capital tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
14.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A. S.’i (kostja) vastu põhivõlgnevuse 36,21 euro, viivise 26,13 euro ja sissenõudmiskulude 25 euro nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja ja X AS vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga nr 8378399. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.Hageja esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 478,40 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja viivise 381,12 euro nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad samuti X AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga nr 8378399. Kohus liitis 14.01.2020 määrusega 28.08.2019 ja 18.12.2019 esitatud hagid ühte menetlusse. Tsiviilasja numbriks jäi 2-19-12960. 2/6
3.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 15.09.2020 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 29.09.2020. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab 28.08.2019 esitatud hagiavalduse põhivõlgnevuse 36,21 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 8,20 euro osas. 28.08.2019 hagi nõuded jäävad rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 17,93 eurot ja põhinõudelt viivis alates 17.08.2019 lepingujärgses määras 0,07% kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab 18.12.2019 esitatud hagiavalduse põhivõlgnevuse 478,40 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 119,43 euro osas. 18.12.2019 hagi nõuded jäävad rahuldamata osas, millega hageja palub kostjalt välja mõista viivis 261,69 eurot ja põhinõudelt viivis alates 17.12.2019 lepingujärgses määras 0,07% kuni põhinõude täitmiseni.
6.Hageja nõuab 28.08.2019 hagiavalduses kostjalt viivist perioodi 18.10.2016 kuni 16.08.2019 eest 26,13 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,07%. Hageja nõuab 18.12.2019 hagiavalduses kostjalt viivist perioodi 19.08.2016 kuni 16.12.2019 eest 381,12 eurot. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise päevamääraga 0,07%.
7.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
8.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
9.Kohus on seisukohal, et X AS-i ja A. S.i vahel sõlmitud liitumislepingu lepingutingimus, millega X AS ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 0,07% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (aastas 0,07 x 365 = 25,55%), on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kohus leidis eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping 3/6
VÕS § 402 lg 1 mõttes. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning lepingu teiseks pooleks kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on muuhulgas krediidi andmine (müügilepingute sõlmimine vara eest osamaksetega tasumiseks). Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise ja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).
10.Kohus arvestab perioodi 18.10.2016 kuni 16.08.2019 viivist järgmiselt (28.08.2019 hagis esile toodud viiviseperiood): Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Põhiosa võlgnevus
18.10.2016
16.08.2019
36,21
Viivitatud päevade arv
Viivise määr
8% / 8,2 0,021918%
aastas päevas
Viivise summa /
Kohus arvestab perioodi 19.08.2016 kuni 16.12.2019 viivist järgmiselt (18.12.2019 hagis esile toodud viiviseperiood): Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Põhiosa võlgnevus
2015973766
19.08.2016
16.12.2019
2016424756
19.09.2016
2016931990
19.11.2016
Arve nr
Kokku
Viivitatud päevade arv
Viivise määr
36,21
8% / 9,64 0,021918%
16.12.2019
71,60
8% / 18,58 0,021918%
16.12.2019
370,59
8% / 91,21 0,021918%
aastas päevas
Viivise summa /
119,43
11.Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär on tühine, jätab kohus rahuldamata 28.08.2020 hagis esitatud nõude, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Eeltoodud põhjusel jätab kohus rahuldamata ka 18.12.2019 hagis esitatud nõude, mille kohaselt palub hageja 4/6
kostjalt välja mõista viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,07% päevas. Kohus mõistab kostjalt eeltoodud viivise välja (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Riigikohtu praktika kohaselt ei mõista kohus üldjuhul kõrvalnõudeid välja põhinõuet ületavas osas. Eeltoodu põhjusel piirab kohus ka käesolevas asjas viivisenõuet põhinõude suurusega (sissenõutavaks muutunud viivis ja tulevikus sissenõutav viivis kokku on välja mõistetav mitte suuremas summas kui põhinõue). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
13.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 71,29 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 71,29% kostja kanda ja 28,71% ulatuses hageja enda kanda; kostja menetluskuludest jääb 28,71% ulatuses hageja kanda ja 71,29% ulatuses kostja enda kanda.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 275 eurot (75 + 200) ja lepingulise esindaja tasu 840 eurot (420 + 420; käibemaksuga). 28.08.2020 hagi esitamisel kuulus tasumisele 200 eurot ja 18.12.2020 hagi esitamisel 75 eurot. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud hageja poolt riigilõivu tasumist. Seega on tasutud riigilõiv 275 eurot olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Lisaks on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks, ajakuluga kokku 7 tundi, summas 840 eurot (120 x 7 = 840). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on 1,5 tundi piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks (120 x 1,5 = 180). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 455 eurot (275 + 180).
16.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab A. S.’i hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
17.Kuivõrd kohus jätab 71,29% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 324,37 eurot (455 x 71,29% = 324,37). Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates 5/6
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.