Elva valla, Antsla valla, Kanepi valla, Rõuge valla, Otepää valla ja Põlva valla hagi Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk vastu juhatuse 30. aprilli 2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
1.Elva vald (registrikood 77000170, asukoht Kesk tn 32, Elva)
2.Antsla vald (registrikood 75010418, asukoht F.R. Kreutzwaldi 1, Antsla).
3.Kanepi vald (registrikood 75011754, asukoht Turu põik 1, Kanepi)
4.Rõuge vald (registrikood 75001885, asukoht Ööbikuoru 4, Rõuge)
5.Otepää vald (registrikood 75001566, asukoht Lipuväljak 13, Otepää)
6.Põlva vald (registrikood 75038581, asukoht Kesk 15, Põlva) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Kevin Kõo Kostja: Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (registrikood 80361841, asukoht Pikk tn 15a, Võru), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: United Broadband Capital OÜ (registrikood 14500829, asukoht Kentmanni tn 6123, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Kardo Karon ja vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe
2.Jätta Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk ja United Broadband Capital OÜ menetluskulud solidaarselt Elva valla, Antsla valla, Kanepi valla, Rõuge valla, Otepää valla ja Põlva valla kanda.
3.Jätta Elva valla, Antsla valla, Kanepi valla, Rõuge valla, Otepää valla ja Põlva valla menetluskulud nende endi kanda.
4.Mõista Elva vallalt, Antsla vallalt, Kanepi vallalt, Rõuge vallalt, Otepää vallalt ja Põlva vallalt solidaarselt Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk kasuks välja menetluskulud 4318 eurot.
5.Mõista Elva vallalt, Antsla vallalt, Kanepi vallalt, Rõuge vallalt, Otepää vallalt ja Põlva vallalt solidaarselt Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4318 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista Elva vallalt, Antsla vallalt, Kanepi vallalt, Rõuge vallalt, Otepää vallalt ja Põlva vallalt solidaarselt United Broadband Capital OÜ kasuks välja menetluskulud 3048 eurot.
7.Mõista Elva vallalt, Antsla vallalt, Kanepi vallalt, Rõuge vallalt, Otepää vallalt ja Põlva vallalt solidaarselt United Broadband Capital OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3048 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Elva vald, Antsla vald, Kanepi vald, Rõuge vald, Otepää vald ja Põlva vald (hagejad) esitasid
29.juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi Mittetulundusühingu Eesti Andmesidevõrk (kostja; MTÜ) vastu, milles paluvad tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 30. aprilli 2020 otsus, millega kostja liikmeks võeti United Broadband Capital OÜ (edaspidi UBC). Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loodi MTÜ kohalike omavalitsuste poolt eesmärgiga parandada internetiteenuse kättesaadavust maapiirkondades. Selleks rajab kostja maapiirkondades lairiba baasvõrku. Kostja rajatava baasvõrguga ei ole võimalik internetiteenust viia otse tarbijani.
Tarbijateni internetiteenuse viimiseks tuleb rajada ka sidevõrgu nö „viimane miil“, mis ühendaks baasvõrgu tarbijatega. „Viimase miili“ rajamiseks on asutatud Eesti Andmesidevõrgu AS (edaspidi AS). AS-i aktsiakapitalist 50% kuulub kostjale ning 50% UBC-le. Kostja juhatuse liige H. K. esitas 4. mail 2020 MTÜ liikmetele ülevaate aprilli tegevuste kohta, milles oli mainitud, et juhatus on võtnud kostja liikmeks UBC. Viimane on pakkunud väidetavalt sobiva tagatismudeli, millega kostja saaks pangalaenu, et katta baasvõrgu arenduste omafinantseeringu kohustust. Juhatus polnud varem teisi kostja liikmeid teavitanud kavatsusest kaasata täiendavaid (veel vähem eraõiguslikke) liikmeid. Selline teade oli kohalikele omavalitsustele üllatuslik. Hagejate hinnangul on juhatuse otsus vastuolus MTÜ põhikirjaga. Põhikirja p 1 kohaselt on kostja avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik juriidiline isik). Kostja rajab ja haldab baasvõrku avalikes huvides. Sellega tagatakse kostja liikmete elanikele internetiühenduse kättesaadavus. Andmesideteenus on mh elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõttes. Seetõttu on võrgu toimepidevuse tagamine äärmiselt oluline. Liikmestaatus annab UBC-le õiguse osaleda kostja juhtimises, mõjutada olulisel määral kostja tegevust ning kostja likvideerimise korral saada viimasele kuuluva vara (sidevõrgu) omanikuks. UBC-l on võimalik blokeerida kostja huvides olevate otsuste vastuvõtmist. Selliste õiguste andmine pelgalt laenu-, tagatise või „tagatismudeli“ andmise ettekäändel ei ole mõistlik. Lisaks sellele on kostja andnud UBC-le täiendavaid tagatisi, mis peaks olema tavapärases majandustegevuses piisavad, et kaitsta tagatise või laenu andja huve. Kostja kohalikest omavalitsustest liikmed on olnud valmis tagama kostja võetavaid kohustusi. Garantiide andmata jätmine on tingitud kostja juhatuse tegevusetusest (juhatus ei andnud kohalikele omavalitsustele infot). Avalikes huvides on see, et andmesidevõrku rajataks ja hallataks läbipaistvalt. UBC juhatuse liige K. L. on selgitanud, et UBC koondab erinevaid investoreid, kes on valmis investeerima kostja tegevusse ning kes mõjutab UBC tegevust ja otsuseid. Hagejatele ei ole korduvatele nõudmistele vaatamata teada, kes on UBC tegelikeks kasusaajad ning kelle huvides UBC tegutseb. Avalikes huvides ei ole, et avalikes huvides rajatavat taristuvõrku rajatakse investeeringutega, mille päritolu ei ole teada, ning et rajatav elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik sidevõrk võib lõppastmes sattuda teadmata isikute käsutusse. Alternatiivselt on juhatuse otsus vastuolus hea usu põhimõttega. MTÜ juhatus ei ole liikmetega uute eraõiguslikest juriidilistest isikutest liikmete vastuvõtmist arutanud. Liikmetele ei ole ka täiendavate liikmete kaasamise vajadust selgitatud. Varem on kohalikest omavalitsustest liikmete kaasamisega kaasnenud arutelud. Kostja juhatus on võtnud UBC liikmeks sisuliselt ühe päeva jooksul. MTÜ juhatuse põhjendused UBC kaasamise kohta ei vasta tegelikkusele. Kohalikele omavalitsustele ei ole selgitatud, et kostja tegevuse finantseerimiseks oleks vaja ka täiendavate eraõiguslike juriidiliste isikute kaasamist. Kuna kostja ei ole hagejate nõudmistele vaatamata selgitanud UBC pakutud tagatismudeli sisu, on alust arvata, et UBC kostja tegevuste ei finantseerinud. Kui UBC oleks tegelikult kostja krediidivõimekust parandanud, ei oleks kostjal probleeme võlgnevuste tasumisega. Kostjal puudus ka igasugune vajadus väidetavate täiendavate tagatismudelite kasutamiseks. Ka muud juhatuse toodud põhjendused (UBC ja kostja koostöö parandamine, tegevuste planeerimise ja kooskõlastamise parandamine, kostja liikmetele UBC tegevuse ja eesmärkide tutvustamine ning kostja liikmeskonna suurendamine) jäävad arusaamatuks, ei ole sisulised ja on
vastuolulised. UBC liikmeks saamise tegelikuks eesmärgiks on kontrolli omandamine kostja tegevuse üle ja kostja välja arendatud võrgu omandamine.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Juhatuse otsus ei ole vastuolus põhikirja. Erakapitali kaasamine ei muuda kostja tegutsemist avalikes huvides. Kostja on asutamisest alates olnud erakapitali ja kohalike omavalitsuste ühisprojekt, kus erakapitalil on suur roll. Põhikiri võimaldab võtta liikmeks ka eraõiguslikku isikut. Juhatus ei pea saama liikmete heakskiitu. Liikmete pädevusse kuulub uue liikme vastuvõtmine või mittevastuvõtmine üksnes olukorras, kus juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast. UBC vastuvõtmisel on järgitud kõiki põhikirja sätteid: MTÜ juhatus on teinud UBC-le ettepaneku astuda MTÜ liikmeks, UBC on esitanud MTÜ-le nõuetekohase avalduse, MTÜ juhatus on otsustanud UBC liikmeks vastuvõtmise otsusega. Samuti ei ole otsus vastuolus hea usu põhimõttega. Juhatus ei pidanud kaasama liikmeid UBC liikmeks kinnitamisele. Vastasel korral oleks uute liikmete vastuvõtmine antud kostja üldkoosoleku pädevusse. Kostja juhatus ei ole võtnud liikmeks äriühingut, kellel puudub seos ülikiire interneti kättesaadavuse parandamisega. Kostja ja UBC arendavad ühiselt nn viimase miili ühendust ja nad on AS-i aktsionärid. UBC tegevus on täielikult kooskõlas kostja eesmärkidega. Kostja kaaperdamise välistab põhikirja p 26, mille kohaselt kõik otsused võetakse vastu konsensuslikult. UBC liikmeks võtmisega on taastunud kostja asutamisel olnud erakapitali ja kohalike omavalitsuste proportsioon. UBC andis kostjale laenu, mille abil õnnestus tasuda OÜ-le Corle (edaspidi Corle) ja vältida pankrotti. Corle pankrotihoiatus arutati ka 14. mai 2020 üldkoosolekul, kus hageja teatasid, et ühegi kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole nõus kostja laenu käendama.
3.Kolmas isik vaidleb hagile vastu. Kolmas isik nõustus kostja esitatud seisukohtadega. Hagi koosneb pea täies ulatuses paljasõnalistest väidetest erinevate vandenõuteooriate kohta ning tõenditest, millel puudub igasugune seos juhatuse otsusega. Kostja on mittetulundusühing, kes arendab ise fiiberoptilist baasvõrku. Kostja ja UBC arendavad ühiselt nn „viimase miili“ ühendusi. Lisaks on UBC aidanud kostja välja sisuliselt pankrotiseisust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Hagejad on esitanud hagi kostja vastu juhatuse 30. aprilli 2020 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hagejate hinnangul on juhatuse otsus vastuolus põhikirja või hea põhimõttega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 24 lg 7 järgi võib sama paragrahvi lg-tes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Seega saavad hagejad nõuda kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist.
6.Kohus on seisukohal, et juhatuse otsuse vastuolu põhikirja või hea usu põhimõttega ei saa hinnata selle järgi, mis on toimunud pärast otsuse vastuvõtmist. Kuivõrd juhatus võttis otsuse vastu 30. aprillil 2020, ei ole kohtu hinnangul oluline 14. mai 2020 üldkoosolekul toimunu ja selle järgnenu, mis seondub kostjale täiendava juhatuse liikme valimisega. Selliselt ei saa juhatuse otsuse kehtivus sõltuda sellest, kuidas ja mis põhjusel UBC täiendava juhatuse määramise küsimuses hääletas. Kohus on juhtinud sellele menetlusosaliste tähelepanu 25. jaanuari 2021 määruses ning ka 27. jaanuari 2021 kohtuistungil.
7.Eelneva tõttu ei arvesta kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 alusel otsuse tegemisel järgmisi hagile lisatud tõendeid:. M. J. 6. mai 2020 üldkoosoleku kutse (dtl 78 – 80), teade seoses täiendava juhatuse liikme määramisega (dtl 95), kostja 27. mai 2020 üldkoosoleku
otsus juhatuse liikme määramise kohta (dtl 98), M. J. nõusolek juhatuse liikme määramiseks (dtl 99 – 100), AS Elevi seisukoht seoses täiendava juhatuse liikme määramisega (dtl 101 – 102), UBC 8. juuni 2020 esialgse seisukoht täiendava juhatuse liikme määramise osas (dtl 103-108), UBC 12. juuni 2020 seisukoht täiendava juhatuse liikme määramise kohta (dtl 109 – 111), viimane kirjavahetus UBC-ga seoses täiendava juhatuse liikme määramisega (dtl 112 – 115), UBC 17. juuni 2020 seisukoht MTÜ juhatuse liikme osas (dtl 116 – 118). Samadel põhjendustel ei arvesta kohus otsuse tegemisel kostja vastusele lisatud kostja 14. mai 2020 üldkoosoleku häälte lugemise protokolli (dtl 202), kostja 14. mai 2020 üldkoosoleku protokolli (dtl 203 – 208), kostja 14. mai 2020 üldkoosolekul osalejate nimekirja (dtl 216),
27.augusti 2014 avaldust umbusalduse algatamiseks M. J. (dtl 218), Puhja Vallavolikogu 27. augusti 2014 istungi protokolli (dtl 219 – 222), Elva Vallavolikogu 15. juuli 2019 umbusaldusavaldust (dtl 223 – 225). Kohus ei arvesta ka kostja vastusele lisatud MTÜ põhikirja (dtl 182 – 184), sest põhikiri on juba esitatud hagi lisana (dtl 20 – 23). Kostja vastusele on lisatud ka 5. mai 2020 õiguslik analüüs uue toote lisamise seaduslikkuse kohta (dtl 193 – 201), kuid kostja vastuses ei ole seda käsitletud ega selgitatud, mida see tõendab. Seda tõendit kohus otsuse tegemisel ei arvesta. Arvestades otsuse p-s 6 toodud põhjendusi ei arvesta kohus otsuse tegemisel ka kolmanda isiku vastusele lisatud üldkoosoleku salvestist. Kohus ei arvesta ka kolmanda isiku vastusele lisatud kostja 2017. aasta majandusaasta aruannet (dtl 317 – 332), sest selline majandusaasta aruanne on juba esitatud hagi lisana (dtl 27 – 41).
8.Esmalt käsitleb kohus seda, kas juhatuse otsus on vastuolus kostja põhikirjaga (I). Seejärel käsitleb kohus seda, kas juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega (II). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (III). I
9.Hagejad on seisukohal, et juhatus otsus on vastuolus kostja põhikirja p-ga 1. MTÜ liikmestaatusega kaasnevate õiguste andmine üksnes laenu-, tagatise või tagatismudeli andmise ettekäändel ei ole mõistlik. UBC huvid on piisavalt kaitstud ka seatud pandiõigusega. UBC liikmeks saamine ei ole kooskõlas kostja avalikes huvides tegutsemise põhimõttega, sest kohalikest omavalitsusest kostja liikmed on olnud valmis tagama kostja võetavaid kohustusi.
10.Kostja põhikirja (dtl 20 – 23) p 1 kohaselt on kostja avalikes huvides tegutsev mittetulunduslik juriidiline isik. Põhikirja p-s 4 on loetletud kostja eesmärgid ning p-s 5 põhimõtted, millest kostja nende eesmärkide täitmisel lähtub. Selliselt on kostja eesmärkideks lairiba võrgu loomine ja arendamine (sh lairibavõrgu kavandamise, planeerimise, projekteerimise ja ehitamise korraldamine sedasi, et paraneks internetiühenduse kättesaadavus Eesti Vabariigis); lairiba võrgu opereerimine ning jätkusuutliku majandamise ja haldamise korraldamine; olenemata tehnoloogiast juurdepääsuvõrkude kavandamine, rajamine, opereerimine ning jätkusuutliku majandamise ja haldamise korraldamine jt. Kostja liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, kellele on kostja juhatus teinud ettepaneku astuda kostja liikmeks (põhikirja p 6). Kostja liikmeks vastuvõtmist taotlev isik peab esitama kostja juhatusele kirjalikus vormis avalduse (põhikirja p 7). Kostja liikmeks astumise avaldusele tuleb lisada kostja juhatuse ettepanek astuda kostja liikmeks, kusjuures juhatus on sellise ettepaneku tegemisel vaba otsustama ettepaneku tegemist või mittetegemist (põhikirja p 8). MTÜ liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja avalduse alusel hiljemalt kolme kuu jooksul arvates avalduse laekumisest (põhikirja p 9). Juhatus ei pea
liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsust põhjendama (põhikirja p 10). Ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumist võib taotleda vaidlustada järgmisel ühingu üldkoosolekul. Sellisel juhul otsustab ühingu üldkoosolek küsimuse, kas võtta taotleja ühingu liikmeks. Üldkoosoleku otsus selles küsimuses on lõplik (põhikirja p 11).
11.Pooled ei vaidle selle üle, et põhikirja järgi on kostja liikmeks vastuvõtmine juhatuse pädevuses (põhikirja p 9). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et juhatuse otsuse vastuvõtmisel on järgitud põhikirjas ettenähtud korda – kostja juhatus tegi UBC-le ettepaneku astuda kostja liikmeks (dtl 75), UBC esitas avalduse kostja liikmeks vastuvõtmiseks (dtl 73), juhatus tegi otsuse UBC liikmeks vastuvõtmise kohta (dtl 71). Küll on aga vaidlus selles, kas UBC liikmeks vastuvõtmine on vastuolus kostja põhikirja p-ga 1 (avalikes huvides tegutsemisega).
12.Kostja eesmärgiks on arendada lairiba baasvõrku ja sellega parandada internetiteenuse kättesaadavust maapiirkondades. Seega tegutseb kostja avalikes huvides. Üksnes erakapitali (praegusel juhul UBC) kaasamine ei lähe vastuollu kostja tegutsemisega avalikes huvides, seda enam, et põhikirja p 6 võimaldab võtta liikmeks nii avalik-õiguslikke kui ka eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Kui MTÜ eesmärgiks oleks olnud välistada eraõiguslikest juriidilistest isikutest uute liikmete vastuvõtmist, oleks põhikirjas vastavalt ka sätestatud.
13.Juhatuse ettepaneku (dtl 77) kohaselt otsustas juhatus teha liikmeks astumise ettepaneku UBC-le tulenevalt sellest, et viimane on valmis andma tagatise kostja pangalaenule. Ka kostja aprilli ülevaate (dtl 64 – 67) p 4 kohaselt pakub UBC pangale sobiva tagatismudeli ja kostja saab pangalaenu, et katta osa puuduolevast baasvõrgu arenduste ETAPP-2 omafinantseeringust. Menetlusdokumentides ega ka kohtuistungil ei osanud kostja ega UBC selgitada, milles seisnes nn tagatismudel. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et UBC on andnud kostjale laenu summas 145 072 eurot (12. juuni 2020 maksekorraldus summas 110 000 eurot, dtl 190 ja
1.oktoobri 2020 maksekorraldus summas 35 072 eurot, dtl 282). Sellest võib kohtu hinnangul järeldada, et nn tagatismudeli (mille sisu ei ole praeguse ajani selge) asemel andis UBC kostjale laenu.
14.Kinnistutele, millele on MTÜ sidevõrgu rajanud, on MTÜ kasuks seatud isiklik kasutusõigus. MTÜ on omakorda isiklikke kasutusõigusi pantinud ja andnud pandiõiguse UBC-le (dtl 120 – 123). Seega on kostja andnud UBC-le täiendavaid tagatisi.
15.Kohus on seisukohal, et juhatuse otsuse vastuolu põhikirjaga (avalikes huvides tegutsemisega) ei saa hinnata selle järgi, kas hagejad on olnud valmis tagama MTÜ võetavaid kohustusi ja miks nad ei ole seda teinud (ehk kas hagejad said juhatuselt piisavalt infot). Selline hinnang väljuks kohtu hinnangul praeguse vaidluse piiridest. Isegi kui kohus oleks sellise hinnangu tulemusena jõudnud järeldusele, et hagejad on olnud nõus tagama MTÜ võetavaid kohustusi, kuid ei ole seda teinud põhjusel, et nad ei ole saanud MTÜ juhatuselt piisavalt infot, ei tähendaks see kohtu hinnangul automaatselt seda, et UBC liikmeks võtmine on vastuolus põhikirjas sätestatud avalikes huvides tegutsemisega. Eelneva tõttu ei arvesta kohus otsuse tegemisel Elva valla 28. oktoobri 2019 pöördumist seoses aktsionäride lepinguga (dtl 125), Elva valla 26. veebruari 2020 pöördumist teabe saamiseks seoses garantii väljastamisega (dtl 126 – 127), Elva valla 1. juuni 2020 teabenõue MTÜ-le pakutavate laenutingimuste kohta (dtl 130).
16.Kahtlemata annab MTÜ liikmestaatus UBC-le suuremad õigused kui laenuandja saatus. Selliselt annab liikmestaatus UBC-le osaleda hääleõigusega MTÜ üldkoosolekul (põhikirja p 15.1), olla valitud juht- ja järelevalveorganite liikmeks (põhikirja p 15.2), saada juht- ja järelevalveorganitelt teavet MTÜ tegevuse kohta (põhikirja p 15.3) jne. Sellega annab liikmestaatus UBC-le võimaluse mõjutada olulisel määral ka MTÜ tegevust, seda enam, et
üldkoosoleku otsus võetakse vastu üksnes juhul, kui selle poolt hääletavad kõik üldkoosolekul osalevad MTÜ liikmed (põhikirja p 26).
17.Samas nõustub kohus kolmanda isikuga selles, et nii, nagu UBC-l on MTÜ liikmena võimalik blokeerida teatud otsuste vastuvõtmist, on seda võimalik teha ka teistel MTÜ liikmetel. Selliselt saavad teised liikmed blokeerida selliste otsuste vastuvõtmist, mis teenivad üksnes UBC ärilisi eesmärke. AS Elevi on selgitanud, et põhikirja p-s 26 sätestatu (otsuste konsensuslik vastuvõtmine) tagabki seda, et MTÜ tegevus kajastaks liikmete ühisosa, ja enamusel ei oleks võimalik MTÜ-d nö kaaperdada (vt AS Elevi 16. detsembri 2020 vastus, dtl 334). Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks hagejate väiteid selle kohta, et UBC-l on võimalik omandada kontrolli kostja tegevuse üle.
18.Kohus on seisukohal, et hagejate toodud põhjendused selle kohta, et MTÜ liikmestaatusega kaasnevate õiguste andmine UBC-le laenu saamiseks eesmärgil ei olnud mõistlik, ei anna alust asuda seisukohale, et juhatuse otsus on vastuolus põhikirjaga (avalikes huvides tegutsemisega). Selleks ei anna alust ka asjaolu, et kostja on juba andnud UBC-le täiendavaid tagatisi. Kostja on menetluses selgitanud, et UBC võeti liikmeks täiendavate rahaliste vahendite saamise eesmärgil. Corle esitatud pankrotihoiatusest (dtl 81 – 85) ning MTÜ juhatuse aprillikuu tegevuste aruandest (dtl 62 – 67) nähtub, et kostjal olid rahalised raskused. Isegi kui asuda seisukohal, et UBC liikmeks võtmise vajalikkus on küsitav, ei tähenda see seda, et UBC liikmeks võtmine on vastuolus avalikes huvides tegutsemisega. Põhikirjas ei ole sätestatud täiendavaid tingimusi selles osas, keda ja millistel juhtudel võib MTÜ liikmeks võtta. Ka hagejad on kohtuistungil kinnitanud, et MTÜ liikmed ei ole sõlminud põhikirja p-s 6 sätestatust erinevaid kokkuleppeid (kohtuistungi protokolli lk 2). Põhikiri võimaldab võtta MTÜ liikmeks ka eraõiguslikke juriidilisi isikuid (p 6) ning juhatus on vaba otsustama, kas ta teeb eraõiguslikule juriidilisele isikule ettepaneku astuda MTÜ liikmeks (p 8).
19.Kohus on eelnevalt leidnud, et juhatuse otsuse vastuolu põhikirjaga ei saa hinnata selle järgi, mis on toimunud pärast otsuse vastuvõtmist, eelkõige kostja täiendava juhatuse liikme määramisega seonduv. Hinnang sellele, kas juhatuse otsus UBC liikmeks vastuvõtmise kohta on vastuolus põhikirjas sätestatud avalikes huvides tegutsemisega, ei saa kohtu hinnangul sõltuda sellest, kuidas ja mis põhjusel UBC oma liikmeõigusi kasutades hiljem hääletas. Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus MTÜ liige teostab oma hääleõigust MTÜ põhikirja-järgsete eesmärkide saavutamise vastaselt, annab see aluse liikme MTÜ-st väljaarvamiseks (põhikirja p 18.1).
20.Kostja arendatava baasvõrguga ei ole võimalik internetiteenust viia otse tarbijani. Tarbijateni internetiteenuse viimiseks tuleb rajada nö „viimane miil“. „Viimase miili“ rajamiseks on asutatud AS, kelle aktsiakapitalist 50% kuulub kostjale ja 50% UBC-le. Seega on nii kostja kui ka AS-i eesmärgiks kokkuvõttes internetiteenuse kättesaadavuse parandamine. Hagejad ei ole kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks on kostja ja UBC huvid olemuslikult vastandlikud, mis tooks omakorda kaasa UBC liikmeks vastuvõtmise otsuse vastuolu põhikirjaga. Põhikirjast ei tulene, et MTÜ liikmeks vastuvõtmise eelduseks oleks MTÜ ja uue liikme huvide täielik kattumine. Kohtu hinnangul on loomulik, et eraõigusliku juriidilise isiku üheks peamiseks eesmärgiks on tulu teenimine. Samas ei välista põhikiri eraõigusliku juriidilisi isiku MTÜ liikmeks vastuvõtmist. Elevi AS (endise nimega SkyLive Telecom AS), kes on samuti eraõiguslik juriidiline isik ning kelle üheks peamiseks eesmärgiks on eelduslikult samuti tulu teenimine, on MTÜ asutajaliige (vt MTÜ asutamisleping, dtl 181).
21.Kohus nõustub hagejatega selles, et avalikes huvides on see, et andmesidevõrku rajataks ja hallaks läbipaistvalt. Äriregistris on UBC tegelikuks kasusaajaks märgitud K. L. , kes on ühtlasi ka UBC juhatuse liige. Corle esindaja 25. mai 2020 pöördumisest (dtl 86) nähtub, et UBC-l on investoreid. Menetlusdokumentides ega ka kohtuistungil ei osanud kostja ja kolmas isik selgitada,
kes on viimase investorid. Samas ei anna see kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et juhatuse otsus on vastuolus põhikirjaga. Investorite olemasolu (ja nende võimalik mõju UBC-le) ei tähenda seda, et UBC MTÜ liikmena tegutseb põhikirja (avalike huvide) vastaselt.
22.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagejad on menetluses rõhutanud, et praegusel ajal on MTÜ tegevusetu, kohalikest omavalitsustest MTÜ liikmed ei tea, mis MTÜ-s toimub (infovahetust H. K. ei toimu, juhatus ei saa igakuiseid aruandeid, samuti on esitamata majandusaasta aruanne). Kohtu hinnangul viitavad need väited pigem hagejate probleemile juhatusega. Ka siis, kui kohus leiaks, et juhatuse otsus on vastuolus põhikirjaga ja tunnistaks selle kehtetuks (mille tulemusena UBC enam ei oleks MTÜ liige), ei muudaks see kohtu hinnangul olukorda – juhatuses oleks ikkagi H. K. , kellega hagejatel koostöö ei toimi.
23.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et juhatuse otsus ei ole vastuolus MTÜ põhikirjaga (avalikes huvides tegutsemisega).
II
24.Hagejate hinnangul on juhatuse otsus vastuolus hea usu põhimõttega, sest juhatus ei arutanud uue liikme vastuvõtmist teiste liikmetega. Täiendava liikme kaasamise vajadust ei ole liikmetele ka selgitatud. Samuti ei vasta juhatuse põhjendused UBC kaasamise kohta tegelikkusele.
25.Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32). Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus (TsÜS § 138 lg 1). Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-d 1 ja 2). Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 ja § 138 lg 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6. Ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega. Seega on ka kohus MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu 17. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9905, p 14).
26.Kostja kinnitas kohtuistungil, et UBC liikmeks võtmist ei ole MTÜ liikmetega arutatud (kohtuistungi protokolli lk 8). Eelnevalt on kohus leidnud, et pooled ei vaidle selle üle, et põhikirja järgi on kostja liikmeks vastuvõtmine juhatuse pädevuses ning et juhatuse otsuse vastuvõtmisel on järgitud otsuste vastuvõtmise korda (vt otsuse p 10). Seega ei tulene põhikirjast, et juhatus peab uute liikmete vastuvõtmist MTÜ liikmetega arutama. MTÜ liikmete pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmise otsustamine üksnes olukorras, kus juhatus keeldub taotleja vastuvõtmisest (põhikirja p 11).
27.Hagejad on hagis tuginenud sellele, et varem on uute liikmete kaasamisega seoses kaasnenud arutelud ning juhatus on selle põhjal teinud otsused liitumise kohta (hagi p 2.2.2). Samas ei ole selle kohta kohtule tõendeid esitatud. Kohtuistungil kinnitasid hagejad, et uute liikmete vastuvõtmise kohta ei ole tehtud selliseid kokkuleppeid, mis põhikirjas ei kajastu (protokolli lk 2). Seega ei tulene ka MTÜ omavahelistest kokkulepetest seda, et juhatus peab uute liikmete vastuvõtmist MTÜ liikmetega arutama.
28.MTÜ liikmed said UBC liikmeks vastuvõtmisest teada 4. mail 2020 juhatuse saadetud aprillikuu tegevuste ülevaatest (dtl 62 – 67). Kohus möönab, et juhatus oleks võinud arutada MTÜ liikmetega UBC liikmeks vastuvõtmist. Asjaolu, et juhatus ei ole seda teinud, viitab küll olulistele kommunikatsiooniprobleemidele MTÜ juhatuse ja liikmete vahel, kuid ei tähenda seda, et juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega, ning see tuleb kehtetuks tunnistada.
29.Hagejatele kui MTÜ liikmetele pidi olema teada, et MTÜ põhikiri võimaldab võtta MTÜ liikmeks ka eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Praeguse vaidluse lahendamisel ei ole seega kohtu hinnangul oluline, et kostja kodulehelt (dtl 128) nähtuvalt kutsutakse MTÜ-ga liituma üksnes kohalikke omavalitsusi. Samuti ei ole oluline, et MTÜ koduleheküljelt leitav liitumistaotlus (dtl 129) on mõeldud üksnes kohalikele omavalitsusele.
30.MTÜ juhatuse ettepanek UBC-le liikmeks astumiseks on tehtud 29. aprillil 2020 (dtl 74 – 75). Samal kuupäeval esitas UBC MTÜ-le avalduse liikmeks astumiseks (dtl 73). Juhatus tegi otsuse
30.aprillil 2020 (dtl 70 - 71). Seega on UBC liikmeks vastuvõtmise protsess kestnud kaks päeva. Eelnev ei tähenda aga kohtu hinnangul seda, et juhatuse otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejate viidatud põhikirja p 9 sätestab maksimaalse tähtaja, mille jooksul tuleb juhatusel teha otsus taotleja MTÜ liikmeks vastuvõtmise kohta. Põhikirja p-st 9 ei saa aga tuletada seda, et igal juhul tuleb juhatusel kaaluda taotleja MTÜ liikmeks vastuvõtmist pikemat aega.
31.Juhatuse ettepanekus UBC-le (dtl 77) on loetletud põhjused, millest tulenevalt on juhatus otsustanud teha UBC-le ettepaneku astuda MTÜ liikmeks: UBC on valmis andma tagatise MTÜ pangalaenule; UBC ja MTÜ on AS-i omanikud, mistõttu AS tegevuste planeerimiseks ja kooskõlastamiseks on hea, et mõlema osapoole ootused AS tegevuste osas oleksid võimalikult lähedased, lisaks aitab see kaasa MTÜ liikmetele UBC eesmärkide tutvustamisel; UBC AS-i omanikuna ning sidevõrgu kaudse omanikuna saab mõjutada tulevikus oluliselt Lõuna-Eestis sidevõrkude rajamist; UBC liikmelisus muudab ka MTÜ-d tugevamaks organisatsiooniks.
32.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhikirjas ei ole sätestatud tingimusi selles osas, keda ja millistel juhtudel võib MTÜ liikmeks võtta. Ka hagejad on kohtuistungil kinnitanud, et MTÜ liikmed ei ole sõlminud põhikirja p-s 6 sätestatust erinevaid kokkuleppeid (kohtuistungi protokolli lk 2). Juhatus on vaba otsustama, kas ta teeb era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ettepaneku astuda MTÜ liikmeks (põhikirja p 8). Seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida juhatuse ettepanekus toodud põhjendusi. Kohtu hinnangul ei ole hagejad veenvalt põhjendanud, et UBC on võetud kostja liikmeks pahatahtlikel eesmärkidel (kontrolli omandamiseks MTÜ tegevuse üle). Kohus on eelnevalt leidnud, et kontrolli omandamist MTÜ tegevuse üle välistab MTÜ põhikirja p 26 (otsuste konsensuslik vastuvõtmine). Olukorras, kus MTÜ liige teostab oma hääleõigust MTÜ põhikirja-järgsete eesmärkide saavutamise vastaselt, annab see aluse liikme MTÜ-st väljaarvamiseks (põhikirja p 18.1).
33.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et juhatuse otsus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. III
34.Esmalt käsitleb kohus menetluskulude jaotust. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule (TsMS § 167 lg 1).
35.Hagejad paluvad jätta UBC kulud TsMS § 162 lg 4 ja § 175 lg 2 alusel tema enda kanda.
TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi. Viidatud sätte kohaldamine eeldab seega erandlikke asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16).
36.Kohus leiab, et praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et UBC ise esitas avalduse menetlusse kaasamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejad UBC taotluse vastu ei vaielnud ning ei vaidlustanud ka UBC menetlusse kaasamist. Olukorras, kus kolmanda isiku argumendid on identsed kostja argumentidega, annab see alust UBC menetluskulude vähendamiseks, kuid mitte UBC kulude tema kanda jätmiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust ka see, et UBC juhatuse liikmel K. L. on õigusalased teadmised, kuid kolmandat isikut on kohtuvaidluses esindanud K. L. kuuluva advokaadibüroo töötajad. Hagejate viidatud TsMS § 175 lg 2 käsitleb olukorda, kus menetlusosalist esindab tema enda töötaja. Praeguses vaidluses ei esindanud kolmandat isikut tema töötaja. Ka siis, kui UBCd oleks esindanud K. L. , ei oleks tegemist UBC töötajaga. Kohtule jääb arusaamatuks hagejate järeldus selle kohta, et sisuliselt on äriregistri kohaselt K. L. kolmanda isiku töötaja TsMS § 175 lg 2 mõttes. Äriregistrist nähtuvalt on K. L. kolmanda isiku juhatuse liige ja tegelik kasusaaja (dtl 400). Äriühingu juhatuse liikme ja tegeliku kasusaaja staatus ei tee isikust äriühingu töötajat. Lisaks sellele ei pea äriühingu juhatuse liige osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt Riigikohtu 9. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Ka siis, kui UBC-d oleks esindanud K. L. , ei saaks eeldada, et ta teeb seda tasu saamata. Eelneva tõttu ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamine praegusel juhul põhjendatud.
37.Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti (TsMS § 165 lg 1 esimene lause). Kohus saab TsMS § 165 lg 1 alusel otsustada, et kulude kandjad vastutavad solidaarselt (VÕS § 65). Kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hagi vastu (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25). Kuivõrd praegusel juhul teostasid hagejad MTÜ liikmetena ühist õigust juhatuse otsuse vaidlustamiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kostja ja kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.
38.Järgnevalt analüüsib kohus kostja ja kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
39.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 4998 eurot (170 eurot/h x 29 h 24 min). Hagejad paluvad vähendada kostja menetluskulusid ja mitte määrata kostja lepingulise esindaja kuludeks üle 3335 eurot.
40.Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et hagejatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 145 eurot (ilma käibemaksuta), alust asuda seisukohale, et kostja lepinguline esindaja peaks osutama õigusabi sama tunnitasuga. Küll aga ei tohiks kostja lepingulise esindaja tunnitasu ületada oluliselt keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et praegusel juhul
ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot ilma käibemaksuta) keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu ning on seega mõistliku suurusega. Kohtupraktikas on sellist tunnitasu peetud mõistlikuks (vt nt Riigikohtu 27. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1159-16, p 24).
41.Samas on kohus seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostja menetluskulude nimekirja lisast nähtub, et kostja vastuse koostamisele on kulunud 17 h 8 min (1 h 33 min + 1 h 16 min + 3 h 41 min + 33 min + 47 min + 2 h 04 min + 6 h 28 min + 46 min). Siinkohal nõustub kohus hagejatega selles, et olulise osa kostja vastusest moodustab see, mida on enne kohtumenetlust avaldanud UBC (vt kostja vastuse p-d 2.3.4 ja 2.3.8). UBC dokument on kohtule ka esitatud, mistõttu ei pidanud kohtu hinnangul seda kostja vastuses tsiteerima. Arvestas kostja vastuse sisu ning mahtu peab kohus põhjendatud ajakuluks 13 tundi. Muud kostja lepingulise esindaja kulud on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 4318 eurot (170 x 25 h 24 min). Eelneva tõttu tuleb hagejalt mõista kostja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 4318 eurot. Vastavalt kostja esitatud taotlusele tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks solidaarselt ka viivis menetluskuludelt.
42.Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 7840 eurot (160 x 40 h 50 min). Hagejad paluvad vähendada kolmanda isiku menetluskulusid ja mitte määrata kolmanda isiku kuludeks üle 2900 euro.
43.Kohus leiab, et kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu (160 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kohus ei korda otsuse p-s 40 toodud põhjendusi.
44.Samas on kohus seisukohal, et kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja õigusabi 29 h 24 min ulatuses (millest kohus pidas põhjendatuks 25 h 24 min). Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmanda isiku lepinguline esindaja osutanud õigusabi 40 h 50 min ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja poolel menetluses osaleva iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud ei tohiks ületada kostja enda menetluskulusid. Kohus nõustub hagejatega selles, et põhjendatud kuluks ei saa pidada MTÜ 14. mai 2020 üldkoosoleku salvestise stenogrammi koostamisele kulunud aega (8 h 6 min). Kolmas isik on ise olnud seisukohal, et üldkoosoleku toimunu ei seondu praeguse vaidlusega. Isegi kui kohus oleks pidanud üldkoosolekul toimunut vaidluse lahendamisel oluliseks, ei ole põhjendatud stenogrammi koostamine olukorras, kus kohtule esitati ka üldkoosoleku helisalvestis. Lisaks sellele ei vaja stenogrammi koostamine ka õigusteadmisi. UBC menetluskulude nimekirja lisast nähtub, et kolmanda isiku vastuse koostamisele on kulunud 13 h 21 min (18 min + 7 h 11 min + 5 h 52 min). Selles menetlusdokumendis on kolmas isik esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, mis on sisult ja ka sõnastuselt on sarnane kostja varem esitatud taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks (vrd kostja vastus hagile, p p-d 2.1.1 – 2.1.6), mille kohus jättis juba 16. novembri 2020 määrusega rahuldamata. Ka UBC sisuline vastus hagile on sisult ja sõnastuselt sarnane kostja vastusega (vrd kostja vastuse p-d 2.2.1 – 2.4.5). Sarnaselt kostja vastusega sisaldab ka UBC vastus seda, mida UBC on enne kohtumenetlust esitanud (UBC vastuse p 4.13). Lisaks sellele sisaldab kolmanda isiku vastus ka olulises osas (6 lk) 14. mai 2020 üldkoosolekul esitatud sõnavõttude tsitaate. Arvestades eelnevat peab kohus põhjendatud ajakuluks 8 h.
Lisaks nähtub UBC menetluskulude nimekirja lisast, et kohtuistungi protokolliga tutvumiseks, kohtuistungi helisalvestise kuulamiseks ja protokolli õigsuse kontrollimiseks, samuti menetluskulude nimekirja koostamisel on UBC lepingulisel esindajal kulunud 4 h 48 min. Kohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei ole helisalvestise stenogramm, vaid see sisaldab üksnes kokkuvõtet istungist (TsMS § 49 lg 2). Kui kohtuistungi protokolliga tutvumisel tekib esindajal kahtlus, et protokoll ei ole mingis osas õige, on tal võimalik kuulata konkreetset osa helisalvestisest, ning vajadusel esitada taotlus protokolli parandamiseks. Eelduslikult on esindajal meeles, mida kohtuistungil arutati (kohtuistung toimus 27. jaanuaril 2021 ja kohus allkirjastas protokolli 1. veebruaril 2021). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuistungi protokolli õigsuse kontrollimiseks ei ole põhjendatud kogu helisalvestise kuulamine. Arvestades kohtuistungi protokolli pikkust ning seda, et esindajal võis tekkida vajadus salvestise konkreetsete osade kuulamiseks, samuti seda, et toiming sisaldas ka menetluskulude nimekirja koostamist, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 1 h. Ka muudeks toiminguteks (eelkõige nõupidamisteks kliendi ja kostjaga ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks) kulunud aeg (9 h 19 min) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 7 h. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 3 h 3 min. Seega on UBC lepingulise esindaja kulud kokku 3048 eurot (160 x (8 h + 7 h + 3 h 3 min + 1 h). Eelneva tõttu tuleb hagejalt mõista kolmanda isiku kasuks solidaarselt välja menetluskulud 3048 eurot. Vastavalt UBC esitatud taotlusele tuleb hagejatelt mõista kolmanda isiku kasuks solidaarselt ka viivis menetluskuludelt.