lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-17306/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 22.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-17306/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2034
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudRLS § 59 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2021 Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-17306

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes 3477,37 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn, 10115 Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, e-post: x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx x (endine xxxxxxxxxx xxxxxxx xx) xxxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post: x Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 2761,30 eurot, intressid 125,13 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot ja viivised 310,07 eurot.
3.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks viivis põhisummalt (2761,30 eurot) alates 16.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0271% päevas.

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-25-21814/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 4034 lg 13
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
AS PlusPlus Capital põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot.
3.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks 720 eurot hageja poolt tasutud menetluskulude hüvitamiseks.

2-18-17306

4.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (720 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank (Pank) vahel 14.03.2017 sõlmitud autolaenu lepingust nr x (Leping), mille kohaselt võimaldas Pank kostjale laenusumma 2800 eurot sõiduki ostmiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena 10.kuupäevaks igakuise maksega 60,99 eurot alates 10.04.2017 kuni viimase osamakseni 10.03.2022 summas 61,82 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 9,90% aastas. Kostja rikkus Lepingu tingimuste p 5.1 ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2017 osamaksest, mille järgselt ütles Pank ennetähtaegselt Lepingu üles ning luges laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks alates 27.09.2017. 26.04.2018 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu hagejale AS PlusPlus Capital, teavitades kostjat nõude loovutamisest kirjalikult (tl 11). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 2761,30 eurot, intresse 125,13 eurot, Lepingu haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 310,07 eurot, lisaks viivist, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud määraga 0,0271% päevas alates 16.11.2018. Kostja vastus (tl 43-44) Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Menetlus tuleb lõpetada, kuna sama nõuet menetletakse kostja võlgade ümberkujundamise asjas (tsiviilasi nr 2-18-xxxxx). Hageja ei ole tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Samuti ei ole selge hagis nõutud haldustasu summa, kostjale on arusaamatu, millest nõue tuleneb ja kuidas on nõue tekkinud. Kostja leiab ka, et Leping ei ole kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei ole Lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt öeldi Leping üles tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tingimusi rikkudes, kuna VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldusi ei ole täidetud, sest kostjale pole antud täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks ega hoiatatud, et selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral öeldakse Leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist, ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates. Kostjal puudus Lepingu sõlmimise ajal selline sissetulek ja vahendid, mille arvelt saaks kohustusi täita. Laenuandja ei ole igakülgselt kogunud andmeid kostja suutlikkuse kohta oma kohustusi täita.

2-18-17306 Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (tl 63) Kuna kohus jättis kostja avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmata, on ära langenud käesoleva menetluse lõpetamise alus. Kostja väited, et ta ei ole laenusummat kätte saanud, ei vasta tegelikkusele. Nimetatud summast on maha arvestatud Lepingus sätestatud tasu lepingutasu 95 eurot. Ka tuleneb Lepingust kostja kohustus tasuda lepingu haldustasu 1.50 eurot kuus, sama kohustus tuleneb Lepingu üldtingimustest. Kostja väited, et ta ei ole Lepingu ülesütlemise teadet saanud, ei vasta tegelikkusele ning hageja osundab vastava teate kättetoimetamisele e-posti teel. Eelnevalt on hageja andnud kostjale ka täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 25.09.2017. Kuna kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 27.09.2017 Lepingu üles. Etteheidete osas, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist leiab hageja, et kostja on Lepingu sõlmimisel täitnud laenutaotluse, märkides oma igakuiseks sissetulekuks 900 eurot kuus ja igakuised kohustused 200 eurot kuus,. Seega ei ole igakuine makse summas 60,99 eurot kostja jaoks koormav. Samuti ei nähtu maksehäireregistrist, et kostjal oleks 14.03.2017 seisuga võlgnevusi, esimene võlgnevus tekkis maksehäireregistri järgi 07.05.2017. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kostja on leidnud, et käesolev menetlus tuleks lõpetada, kuna ta on esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Pärnu Maakohtu 31.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18xxxxx jättis kohus XX vastava avalduse menetlusse võtmata ning seega puudub seaduslik alus antud tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
4.Hageja nõude aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping, kuna kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi (tl 69) ning sõlmis 14.03.2017 AS-ga Inbank autolaenu lepingu nr x (t 4-5) (edaspidi Leping), mille lahutamatuks osaks on laenulepingu tingimused (tl 7-9). Kostja on küll väitnud, et ta ei ole laenu saanud, kuid hageja on esitanud maksekorralduse nr 10914, millest nähtub 2705 euro ülekandmine XX poolt laenutaotlusel märgitud arveldusarvele (tl 65). Hageja on selgitanud, et eelpoolnimetatud summast on maha arvatud lepingutasu 95 eurot, mida on hagejal vastavalt sõlmitud Lepingule õigus kostjalt nõuda ning mille mahaarvamise laenusummast on pooled tingimuste p 4.1 alusel kokku leppinud. Ka nähtub hagiavaldusest ning Lepingujärgsest maksegraafikust, kuidas on

2-18-17306 kujunenud nõue nii põhi- kui ka kõrvalnõuete osas. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et pole võimalik arvestada põhi- ja kõrvalkohustusi, mida hageja kostjalt nõuab. Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud Lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus ning hageja on hagiavalduses esitanud arvestuse Lepingu haldustasu 7,50 kujunemise kohta, mistõttu on ka kostja vastavad vastuväited alusetud.

5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu lisa järgi kohustus kostja tegema hagejale igakuiseid makseid alates 10.04.2017. Hagiavaldusest nähtub, et kostjal tekkis osamakse võlg alates 10.05.2017 osamaksest ning nimetatud osamaksest alates võlgnevuse tekkimist ei ole eitanud ka kostja. Lepingu tingimuste p 11.3.1 alusel on laenuandjal õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda, kui laenuvõtja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset. Nimetatud Lepingu säte on kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 1. Kostja on väitnud, et ta ei ole Lepingu erakorralise ülesütlemise teadet saanud, kuid Omniva iseteeninduse väljavõtte järgi oli Lepingu ülesütlemise teade kostjale kätte toimetatud 28.09.2017 e-postile x (tl 66). Kostja on osundanud lisaks VÕS § 416 lg-le 2, mille järgi peab krediidiandja andma enne krediidilepingu ülesütlemist tarbijale kahenädalase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks. 08.09.2017 on hageja enne Lepingu ülesütlemist andnud kostjale täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, saates kostja e-postile vastava hoiatuse, paludes võlgnevuse tasumist hiljemalt 25.09.2017 (tl 67-68). Seega ei ole hageja vastupidiselt kostja seisukohale VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 sätteid rikkunud. Õige on kostja osundatu, et laenuandja peab jälgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ning VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuse täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja. Hageja on kohtu arvates omapoolse kohustuse täitmise tõendanud, esitades kostja laenutaotluse, millest nähtub tema sissetulek 900 eurot kuus (tl 69). Kuigi kostja väidab, et tal oli Lepingu sõlmimise ajal võlgnevuste olemasolu, see maksehäireregistris ei kajastu (tl 70). Ka on hageja osundanud kostjale kuuluvale kinnistule aadressil xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx x. Seega on kohtu arvates hageja usutavalt argumenteerinud ja tõendanud, et igakuine graafikujärgne makse summas 60,99 eurot ei ole kostja jaoks koormav. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui kostja esitab vale info laenutaotluses ja Lepingu sõlmimise ajal ei ole ühtegi maksehäiret kostja suhtes.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Lepingule on kokku lepitud intressimääras 9,90 % aastas. Hagejal on intressinõue 125,13 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras arvestusega 0,0271% päevas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 310,07

2-18-17306 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Viiviste arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult TsMS § 367 tähenduses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (2774,40 eurot) alates 07.11.2018 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0353 % päevas.

8.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 2761,30 eurot, intressid 125,13 eurot, lepingu haldustasu 7,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 310,07 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 2761,30 eurot alates 16.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,0271 % päevas. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3,5 tunni ulatuses (dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi) tunnihinnaga 100 eurot (lisaks käibemaksuga), kokku summas 420 eurot. Lisandub riigilõiv 300 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning on esitanud sellele vastuväited, kuna leiab, et nõutud kulu ei ole kooskõlas asja keerukuse ega mahuga. Hageja on masshageja, kellele on hagemine osa igapäeva majandustegevusest. Hageja võiks hagimenetluses esindada end ise, vajamata lepingulist esindajat. Tegemist on tüüphagiga, mille sisu ja maht ei ole suur. Hageja on viidanud äriregistri andmetele, millest lähtudes ei ole hageja PlusPlus Legal OÜ osanik ning hageja tütarettevõte. AS PlusPlus Capital põhitegevuseks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, seega ei ole hagemine hageja põhitegevuseks. Hageja kinnitusel puuduvad tal juristid ning seepärast on kohtu arvates argumenteeritud ka hageja seisukoht õigusabi vajaduse kohta. Põhjendatud on hageja esindaja tegevus seonduvalt hagiavalduse ettevalmistuse, laenulepingu analüüsimise, arvestuse jm hagiavalduse etttevalmistuse ning hagiavalduse koostamisega. Seega peab kohus hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3,5 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 3477,37 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (300 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 3,5 töötunni ulatuses (420 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv

2-18-17306 300 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 720 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.

11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja