Osaühingu Eeltamm hagi If P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
32 339 eurot 74 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Eeltamm (registrikood 10468922), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Jana Tudelepp Kostja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja H-F U
Viimase istungi kuupäev
27.11.2020
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Määrata menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt OÜ Eeltamm kostja If P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 7620 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.25.01.2016 esitas osaühing Eeltamm (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse If P&C Insurance AS (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 27 832 eurot 39 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 2266 eurot 84 senti ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt toimus 20.05.2014 Harjumaal Jõelähtme vallas Saha teel liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sadulveduk xxx registreerimismärgiga XXX. Liikluskahju käsitles hagejale kahju põhjustanud sõiduauto xxx omaniku vastutuse kindlustajana kostja. 11.09.2014 tegi kostja otsuse, millega tunnistas hageja vedukile tekkinud kahju liikluskahjuks LKindlS § 26 lg 2 mõttes. Kostja määras hageja veduki kahju suuruseks 10 943 eurot 48 senti, kuid jättis otsuse veduki raami kahjustuste hüvitamise osas esialgu tegemata. 09.12.2015 otsustas kostja, et raami kahjustused ei ole seotud 20.05.2014 liiklusõnnetusega, sest puudus põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja raami kahjustuste vahel. Hageja arvates tekkis talle veduki raami kahjustustega seoses kahju 27 832 eurot 39 senti, mis sisaldas uue raami maksumust ja vahetuse kulusid. Veduki kere struktuurne osa ehk raam sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Kostja esitatud eksperthinnang ei välista veduki raami kahjustumist 20.05.2014 liiklusõnnetuse tagajärjel ning samuti ei tõenda usaldusväärselt liiklusõnnetuse ja hageja veduki raami kahjustumise põhjusliku seose puudumist.
2.Kostja nõustus hagejaga selles, et veduki esiosa remonttööde hüvitamise nõue 10 943 eurot 48 senti muutus sissenõutavaks alates 26.06.2015 (pärast remonttööde eest arve tasumist hageja poolt), mistõttu oli kostja viivituses 3759 euro 49 sendi tasumisega 104 päeva (26.06.–08.10.2015) ja 7183 euro 99 sendi tasumisega 166 päeva (26.06.– 09.12.2015). Muus osas vaidles kostja hagile vastu. Võttes arvesse liiklusõnnetuse situatsiooni ja kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekitatud vigastusi oli raami kahjustada saamine õnnetuses väga ebatõenäoline. Veduki esiosa vigastused on veduki katvatel
detailidel. Sellises õnnetuse situatsioonis ei teki jõudu, mis paneks raami deformeeruma. Veduki ees olnud sõiduauto näol oli tegemist kerge takistusega ja see ei paiknenud risti, vaid nurga all.
3.Maakohus rahuldas 11.05.2016 otsusega hagi osaliselt õigeksvõtu alusel. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 349 eurot 24 senti ja tunnistas otsuse viivise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus jättis rahuldamata hagi kindlustushüvitise 27 832 euro 39 sendi ja sellelt arvutatud viivise saamiseks. Hageja menetluskulud jäid 1% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2873 eurot 17 senti.
4.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.06.2016 otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et maakohus pidanuks võtma vastu hageja täiendavad tõendid sõiduki raami kahjustamise asjaolude kohta. Hagi osalise rahuldamise osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, vastavas osas on maakohtu otsus jõustunud.
5.Maakohtu uues menetluses esitasid mõlemad pooled asjatundjaarvamusi sõiduki raami kahjustumise põhjuste kohta. Hageja esitas A G ja V G koostöös tehtud asjatundjaarvamusi (toimiku II köide lk 43-44, 81-92, 181-185), milles kritiseeriti kostja poolt esitatud J Li (L OÜ) arvamusi. J.L oli oma esialgses arvamuses (II 93-104, 18-25) vaielnud vastu hageja poolt esitatud L B arvamusele (I lk 12-29). Kostja esitas J.Li täiendavad arvamused, milles kritiseeriti A.Gi ja V.G arvamusi (II lk 67-71, 164-165).
6.15.03.2019 teatas kohus pooltele asja lahendava kohtuniku vahetumisest ning selgitas, et põhjuslikku seost vaidlusaluse liiklusõnnetuse ja sõiduki raami kahjustamise vahel peab tõendama hageja (määruse p 4, II lk 174).
7.Asjatundjaid J.Lit, A.Gi ja V.Gt küsitleti tunnistajatena 20.09.2019 istungil (III lk 27p32). Kohus kordas, et raami kahjustuse põhjuse tõendamiskoormis lasub hagejal ning et seni esitatud asjatundjaarvamused on vasturääkivad ja välistavad arvamuste tõendusliku väärtuse (III lk 32p).
8.Kostja taotles ekspertiisi määramist (III lk 45). Kostja pakkus eksperdikandidaadiks riiklikult tunnustatud eksperti R P. Hageja vaidles taotlusele vastu ja leidis vastupidiselt kohtu selgitustele - et asja saab lahendada juba esitatud tõendite alusel (III lk 50). Kohus palus pooltel pidada läbirääkimisi sobiva kandidaadi osas ja määras, et kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb kandidaadi nimi teatada kohtule hiljemalt 02.12.20219 (III lk 552, 11.11.2019 määruses viitas kohus ilmse eksitusena juba möödunud kuupäevale 02.11). 02.12.2019 pakkus hageja eksperdikandidaadiks A.Gi ja V.G (III lk 53p). Kohus palus veel kord pooltel pidada kandidaadi osas läbirääkimisi ja teatada tulemustest hiljemalt 02.01.2020 (III lk 56).
07.01.2020 määruses teatas kohus, et juba asjas arvamuse andnud kandidaadid A.Gi ja V.G ei ole eksperdiks käesoleval juhul sobivad. Kohus pakkus välja eksperdile esitatava küsimuse sõnastuse ja teatas, et kui pooled ei lepi kokku teisiti, määrab kohus eksperdiks R P (III lk 62). Hageja teatas 13.01.2020 R.P sobimatusest eksperdiks nimetamiseks (III lk 64). Hageja pakkus eksperdikandidaadiks O Ki (III lk 72). Hageja esitas selle ettepaneku 19.01.2020, kuigi eespool selgitatu kohaselt oli tähtpäev kandidaatise esitamiseks möödunud juba 02.12.2019. 27.01.2020 määras kohus eksperdiks R.P (III lk 79). 03.02.2020 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja esitatud vastuväite ja eksperdi taandamise taotluse (III lk 85). Riiklikult tunnustatud ekspert R.P esitas 30.06.2020 kategoorilise arvamuse, et raami kahjustumine vaidlusaluse õnnetuse käigus polnud võimalik (III lk 120).
9.Hageja taotlusel pikendati esialgu eksperdiarvamuse suhtes seisukohtade esitamiseks määratud tähtaega kuni 14.09.2020 (III lk 126). Hageja esitas 14.09.2020 oma seisukohad ja taotles kordusekspertiisi (III lk 131). Kohus jättis selle taotluse rahuldamata ja selgitas, et hageja väide teise isiku lubamatu kaasamise kohta eksperdi töösse oli alusetu (III lk 150).
10.Hageja taotlusel küsitleti ekspert P suuliselt 27.11.2020 kohtuistungil (III lk 176). Poolte nõusolekul määras kohus edasise menetluse lahendamise kirjalikus vormis ning määras edasise menetluse tähtajad. Pooltele jäi edasises menetluses võimalus esitada oma seisukohtade kokkuvõtteid. Uusi põhjendusi lubas kohus esitada ainult hageja 14.09.2020 avalduse ning 27.11.2020 kohtuistungil toimunud eksperdi küsitlemise kohta (III lk 179p ja 181).
11.04.02.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja teistkordselt esitatud taotluse kordusekspertiisi määramiseks ja lükkas tagasi põhjendused ja tõendid, mis väljusid 27.11.2020 istungil määratud raamidest (IV 63. Kohus tagastas toimiku IV lk 15-26 ja 32-59 paiknenud tõendid).
Põhjendused
12.Kohus leiab, et hagi on seni lahendamata osas alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
13.Hageja nõuab kostjalt kohustusliku liikluskindlustuse õigussuhtele tuginedes temale kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamist. Hageja väitel sai temale kuulunud veoauto raam 20.05.2014 toimunud liiklusõnnetuses kahjustatud ning uue raami maksumuse ja selle vahetamise kulu näol tekkis temale kahju summas 27 832,39 eurot (I lk 2). Kohus selgitas 15.03.2019 määruses hagejale, et liiklusõnnetuse ja sõiduki
raami kahjustumise vahelist põhjuslikku seost peab tõendama tema (vt p 5 eespool). Kohus kordas seda, 20.09.2019 kohtuistungil (III lk 32p). Kindlustusjuhtumi ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS, vastu võetud 10.04.2001) § 7 lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 35 lg 1 järgi asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. LKindlS § 47 lg 3 järgi varakahju hüvitamisel seatakse eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine, hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted (VÕS §-d 127-135). Need sätted on üldnormidena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse suhtes. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud hüvitama (VÕS § 132 lg 3). Liikluskindlustuse kaudu tekib õiguslikult olukord, kus kahju põhjustanud isiku kindlustusandja peab hüvitama kahju tema eest. Kui hüvitist nõutakse kahju kannatanud isikult, tuleb hüvitise nõudjal tõendada põhjusliku seose olemasolu õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel.1 Liikluskindluse andjalt hüvitise nõudmisel ei ole selles osas kehtestatud erinorme. Hageja asus hilisemas menetluses alusetult seisukohale, et hoopis kostja peab tõendama, et sõiduki raam oli deformeerunud enne liiklusõnnetust (hageja 21.01.2021 avalduse p 5, toimik IV lk 60 p). Kui käesolevas menetluses ei osutu tõendatuks see, et raam sai kahjustada just nimelt vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus, siis kahjustuste tegelikud tekkepõhjused ei oma vaidluses mingit tähendust.
14.Hageja esitatud asjatundja L B 28.02.2015 arvamus on antud kahjustatud raami taastamise võimatuse kohta (I lk 26). Arvamuse kokkuvõte kahjustuste tekkepõhjustest ei räägi. Arvamuse põhjendustes on väidetud, et raami deformeerumise põhjustas liiklusõnnetus. Seda on põhjendatud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto paiknemisega, haagise olemasoluga ja haagise massiga (samas). Need põhjendused ei käsitle täpsemalt seda, kuidas saab raami kahjustumist seostada just nimelt vaidlusaluse liiklusõnnetusega. Vastupidisele seisukohale asudes saaks samade põhjendustega selgitada mistahes sõiduki seisukorras esinevaid puuduseid. L.Bi asjatundjaarvamus ei tõenda seega hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta.
P.Varul jt: Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 667.
15.Kostja esitatud asjatundja J.Li 18.03.2016 arvamuse kohaselt ei ole raami kahjustuste tekkimine vaidlusaluse liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoline (I lk 103). J L arvestas oma arvamuse andmisel ka L.Bi arvamusega ning lükkas selle sisuliselt ümber (I lk 98). Täiendavalt esitatud seisukohas asus J.L kategoorilisele seisukohale, et vaidlusalune liiklusõnnetus ei saanud raami kahjustusi põhjustada (II lk 68). Hageja esitatud asjatundjate A.Gi ja V.G 08.09.2017 arvamuse kohaselt võis raami kahjustus tekkida vaidlusaluse liiklusõnnetuse tulemusel. Samas ei esitanud nimetatud asjatundjad kategoorilist väidet kahjustuse tekkepõhjuse kohta (vt ka 20.09.2019 kohtuistungil esitatud väiteid – III lk 31 p).
16.J.Li väitel on A.Gi ja V.G arvamused ekslikud. A.Gi ja V.G arvates on aga eksinud hoopis J.L. Hageja esitas asjatundja A.Gi 24.03.2017 arvamuse, milles kritiseeriti J.Li 18.03.2016 arvamuse põhjendusi (II lk 44). Kostja poolt täiendavalt esitatud 09.08.2017 seisukohas vastas J.L A.Gi etteheidetele (II lk 68). Hageja esitas asjatundjate A.Gi ja V.G (XXX) 08.09.2017 arvamuse, milles esitati väiteid ja arvutusi veoauto raamile haagise ja selles veetud vedellasti kaudu avaldunud jõudude kohta (II lk 92). Kostja esitas J.Li 05.09.2018 arvamuse, milles kritiseeriti A.Gi ja V.G (XXX) 08.09.2017 arvamuse põhjendusi (II lk 164). Asjatundja leidis, et 08.09.2017 arvamuse aluseks võetud lähteandmed kokkupõrke kohta ei ole kooskõlas sündmuskohal tehtud fotodega ning et veose põhjustatud koormust on arvestatud valesti (II lk 165p). Hageja esitas asjatundja A.Gi 12.10.2018 arvamuse, milles vastas J.Li 05.09.2018 etteheidetele (II lk 184-185). Täiendavalt märkis A.G, et J.L pole arvestanud raamile avaldunud staatilise koormusega ning et raami defektsus oleks põhjustanud rehvide kiire kulumise ja muutnud praktiliselt võimatuks sõiduki kasutamise sellise puudusega. Asjatundjaid J.Lit, A.Gi ja V.Gt küsitleti tunnistajatena 20.09.2019 kohtuistungil. J.L selgitas, et vedellast jõudis pidurdusprotsessi ajal tsisternis täielikult ümber paikneda, mistõttu hüdrauliline löök puudus ja last oli võrreldav tahke lastiga (III lk 29). J.L selgitas ka raamile avaldunud staatilise koormuse arvestusi (III lk 29p). Ta selgitas ka rehvide kulumise asjaolusid (III lk 30). J.L kordas kohtuistungil varem antud kategoorilist arvamust, et raami kahjustused ei saanud tekkida vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus (III lk 30). Asjatundjad A.Gi ja V.G selgitasid kohtuistungil, et lasti lugemine staatiliseks polnud viga, kuid et J.L ei arvestanud kõiki raamile mõju avaldanud jõude (III lk 31). Asjatundjad selgitasid, et oma arvamuste andmisel lähtusid nemad J.Li arvamuste lähteandmetest ning et dünaamilisi jõude õigesti arvestades oli raami kahjustuste tekkimine liiklusõnnetuses võimalik (III lk 31p).
J.Li ja A.Gi/V.G poolt teineteise arvamuste kohta esitatud kriitika põhjustas olukorra, kus asjatundjaarvamused on omavahel vastuolus ja muudavad need tõenduslikult väärtusetuiks. Kohus selgitas seda pooltele juba 20.09.20219 istungil (III lk 32p. Vt ka II lk 174 ja III lk 52). Eelnimetatud põhjustel on kohus arvamusel, et A.Gi ja V.G asjatundjaarvamused ei tõenda hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta.
17.Riiklikult tunnustatud ekspert R P andis kostja taotlusel määratud ekspertiisi tulemusena kategoorilise arvamuse, mille kohaselt raami kahjustumine vaidlusaluse õnnetuse käigus ei olnud võimalik (III lk 120). Ekspert kordas seda seisukohta ka suulise küsitlemise käigus 27.11.2020 kohtuistungil (III lk 179p). Oma arvamuse põhjendustes käsitles ekspert muuhulgas veduki rehvide kulumist ja selle vältimise võimalikkust (III lk 111). Ekspert käsitles ka J.Li ja A.Gi/V.G arvestusi veduki raamile mõjunud jõudude kohta (III lk 113p jj). Ekspert kaasas oma töösse xxx vanemteaduri K T ning põhjendas, et veoseks olnud vedeliku poolt vedukile avaldatud koormust oli õige võrdsustada staatilise koormusega (III lk 119). Ekspert väitis ka, et raami materjaliks olnud terase voolavuspiir on üle 550MPa (III lk 119). Samast tugevusnäitajast oli lähtunud ka L.L, A.Gi ja V.G arvates oli terase tugevus madalam (III lk 30p).
18.Hageja poolt esitatud muude tõenditega on soovitud tõendada väidet, et veduki rehvide seisukord enne liiklusõnnetust näitab, et raami kahjustus ei saanud esineda enne õnnetust (fotod sõidukist ja rehvidest, xxx 26.09.2014 e-kiri regulaarse hooldamise kohta – vt 10.06.2016 apellatsioonkaebuse p 23, I lk 152p ja hagiavalduse p 2.1.3 – 2.1.5, I lk 3). Eksperdi arvates see nii ei ole (vt p 17 eespool) ja kohtul pole põhjust asuda teistsugusele arvamusele. Küsimusele vastamine eeldab eriteadmiste olemasolu.
19.Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduki raam sai kahjustada vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamise eeldusena pidi põhjuslikku seost tõendama hageja, puudub vajadus käsitleda hageja etteheiteid ekspert P arvamusele. Ekspert P arvamuse kritiseerimine ei loo hageja jaoks vajalikku tõendit põhjusliku seoses esinemise koht.
20.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kostja kanda.
21.Kostja menetluskuludeks on dokumentaalsete tõendite – J.Li arvamuste ja -saamise kulud 4620 eurot ja eksperditasu ettemaksuks deponeeritud 3000 eurot (III 128). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 2 järgi on dokumentaalse tõendi saamise kulu menetluskulu. Hageja ei ole eelnimetatud kulude vajalikkust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb kostjale hüvitada. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise kogusummas 7620 eurot (4620 +3000).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.