2-16-1155/15 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kostja ei vaidlustanud viivisenõuet, mis tulenes veduki esiosa remonttööde hüvitamise nõudelt 10 943 eurot 48 senti summas 349 eurot 24 senti. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistas kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Pooled ei vaielnud järgmiste asjaolude üle ja kohus luges tuvastatuks, et 20.05.2014 toimus Harjumaal Jõelähtme vallas Saha teel liiklusõnnetus; liiklusõnnetuses sai kahjustada hagejale kuuluv veduk; kostja oli liikluskahju käsitlejaks ning kostja määras hageja veduki kahju suuruseks 10 943 eurot 48 senti. Kostja tunnistas juhtumi liikluskahjuks ja tegi kahju hüvitamise otsuse E42142890L/01/02. Kostjal oli kahju hüvitamise kohustus ja ta määras liikluskahju suuruseks 10 943 eurot 48 senti. Pooled vaidlesid, kas veduki raami kahjustus oli seotud juhtumiga ja kas kostjal oli täiendav liikluskahju hüvitamise kohustus 27 832 eurot 39 senti. Kostja tegi 09.12.2015 otsuse, et veoki raami kahjustused ei ole seotud õnnetusega. Pooled esitasid kohtule eriteadmistega isikute arvamused (TsMS § 272 lg 2). Dokumentaalseks tõendiks on ennekõike asjatundja arvamus, mitte vastaspoole asjatundja arvamusele antav hinnang. Kohtu hinnangul tuli lähtuda põhjusliku seose tuvastamisel kostja esitatud uuringu raportist. Nimetatud arvamus sisaldas lähtematerjali analüüsi, sõidukite kokkupõrke modelleerimist tarkvaraga PC-Crash, analoogveduki VOLVO raami komponentide mõõtmestamist ja veduki raami 3D-mudeli koostamist ning koormusanalüüsi teostamist lõplike elementide meetodil põhineva tarkvara ANSYS abil. Hageja esitatud asjatundja arvamuses fikseeriti visuaalselt tuvastatud deformatsioonide analüüs ja nende tekkepõhjused olid kohtu arvates oletuslikku laadi. Üheks deformatsiooni põhjuseks märgiti, et sõiduauto oli kokkupõrke hetkel veduki suhtes risti, kuid kostja teostatud kokkupõrke modelleerimisest nähtuvalt ei paiknenud sõiduauto veduki suhtes risti, vaid nurga all. Samuti arvestati täpselt haardetegurit, veduki massi, haagise massi (nii tühimassi kui koormat), sõiduauto massi, kokkupõrke algasendit tulenevalt sõiduauto ja veduki vigastustest ning kokkupõrkekiirust. Asjatundja jõudis järeldusele, et sarnase või tugevama materjali kasutamisel ei ole veduki Volvo raami kirjeldatud vigastuste tekkimine tõenäoline. Seda järeldust ei lükanud ümber ka hageja esitatud fotod vedukist ja selle rehvidest. 26.09.2014 e-kirjast ei saanud järeldada, et kuna rehvid ei olnud ebaühtlaselt kulunud, siis ei saanud veduki raam olla deformeerunud. Kuna põhjuslikku seost VÕS § 127 lg 4 järgi liiklusõnnetuse ja veduki raami vigastuste vahel ei tuvastatud, puudus kostjal kindlustusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS § 7 lg-s 1 sätestatud veduki raami vigastuse hüvitamise kohustus liikluskahjuna. Seega jäi rahuldamata ka hageja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue. Kuna hagi rahuldati 1% ulatuses, jäid hageja menetluskulud 1% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuludeks olid riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2742 eurot 82 senti. Kostja menetluskuludeks olid dokumentaalse tõendi saamise kulud 2940 eurot. Kostja nõustus hageja menetluskulude suurusega ja kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kulude nimekirjas näidatud ulatuses TsMS § 231 lg 2 alusel. Kohus pidas kostja menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatud kuludeks. Hagejalt tuli kostja kasuks välja mõista menetluskulud 2910 eurot 60 senti ja kostjalt hageja kasuks 37 eurot 43 senti. Menetluskulude vastastikuse tasaarvestuse tagajärjel pidi hageja hüvitama kostja menetluskulud 2873 eurot 17 senti. Apellatsioonkaebus

piiras alusetult hageja õigust esitada täiendavaid tõendeid. Hageja esitab asjatundja poolt Lettore OÜ arvamuse kohta esitatud kommentaarid ja 07.06.2016 e-kirja, millega need edastati ning arvamuse tõlke. Hageja esitab ka e-kirjavahetuse J. L-ga, milles keeldutakse ekspertiisi andmete edastamisest hageja lepingulistele esindajatele. Hageja palub välja nõuda Lettore OÜ-lt ja J. L-lt uuringu käigus tarkvaraga PC-Crash koostatud uuringut puudutav fail või failid ning anda seejärel hagejale võimalus esitada täiendav asjatundja arvamus. Juhul, kui otstarbekam on määrata kohtulik ekspertiis, taotleb hageja alternatiivselt seda. Hageja palub määrata sõltumatu liiklustehniline ja masinaalane ekspertiis, millega tehakse kindlaks, kas 20.05.2014 liiklusõnnetus võis põhjustada autorongi veduki XXXX (reg märk XXXXX) raami vigastused. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust. Maakohus rikkus TsMS § 2, § 5 lg-t 2 ning § 238 lg-t 1, kui keeldus kahe vasturääkiva spetsialisti arvamuse puhul alusetult hagejale täiendava tähtaja andmisest Lettore OÜ arvamuse osas seisukoha esitamiseks või täiendava spetsialisti arvamuse esitamiseks, samuti Lettore OÜ arvamuse aluseks olnud andmete väljanõudmisest. Hageja ei põhjustanud kohtu määratud menetlustähtaegade muutmist. 06.04.2016 kirjalikus seisukohas hageja põhjendas asjaolusid, mille tõttu hageja vajab lisaaega Lettore OÜ eksperthinnangu osas lõplike seisukohtade esitamiseks. Seejuures oli kohus varasemalt rahuldanud kostja taotluse asjas tõendi esitamise tähtaja pikendamiseks, andes kostjale 1 kuuse täiendava tähtaja Lettore OÜ eksperthinnangu tõendina esitamiseks. Poolte võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt oleks kohus pidanud rahuldama ka hageja menetlustähtaja pikendamise taotluse. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, jättes hindamata hageja tõendid ja põhjendused, millest tulenes, et sõiduki raam ei olnud enne kokkupõrget deformeerunud. Hageja esitas lisaks eksperdiarvamusele järgmised tõendid: liiklusõnnetuse eelse foto sõidukist; liiklusõnnetuse järgsed fotod sõiduki rehvidest; Volvo esinduse 26.09.2014 e-kirja ning avariijärgsed sõiduki raami mõõtmise andmed. Kohus puudutas otsuses üksnes põgusalt kahte tõendit (avariijärgsete rehvide fotod, 26.09.2014 e-kiri), kuid ei selgitanud sisuliselt, miks need tõendid ei kinnita hageja poolt toodud asjaolusid. Täielikult jättis kohus hindamata õnnetuse eelse foto ja avariijärgsed raami mõõtmise tulemused. Tõenditest kogumis tulenes, et enne liiklusõnnetuse toimumist ei esinenud rehvide ebaühtlast kulumist, mis välistab võimaluse, et raam oli juba enne õnnetust deformeerunud. Ka kaebusele lisatud asjatundja selgituste kohaselt on lisatõenditeks selle kohta, et raami ei deformeeritud enne avariid, asjaolu, et rehvid olid pärast õnnetust võrdselt kulunud ja et auto kasutajad ei ole pöördunud autoteenindusse palvega reguleerida veoauto sildade geomeetriat. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, jättes hindamata hageja väited Lettore OÜ arvamuse ebausaldusväärsuse osas. Kostja esitatud eksperthinnangu alusel ei ole võimalik anda ühtset hinnangut liiklusõnnetuse ja sõiduki raami kahjustumise põhjusliku seose olemasolu kohta. Samuti ei võetud Lettore OÜ eksperthinnangus raami koormusanalüüsi tegemisel arvesse, millist konkreetset kaupa liiklusõnnetuse hetkel hageja sõiduki tsisternis veeti. Hagi tuleb rahuldada, kuna tõendite pinnalt on tuvastatav, et liiklusõnnetus põhjustas veoki raami deformeerumise. Tehnilise eksperdi otsusega nr TES/150228_01, liiklusõnnetuse eelse fotoga sõidukist, õnnetuse järgsete fotodega sõiduki rehvidest, Volvo esinduse 26.09.2014 ekirjaga ning avariijärgsete sõiduki raami mõõtmiste andmetega hageja tõendas, et liiklusõnnetuse ja raami kahjustumise vahel oli põhjuslik seos. Kostjal oli asja kohtuvälisel lahendamisel aega tehnilise eksperdi otsusega tutvumiseks ja sellele vastuväidete esitamiseks,

6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 4 on Harju Maakohtu 11.05.2016 otsus jõustunud vaidlustamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 349 eurot 24 senti ja tunnistas kohtuotsuse selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks (resolutsiooni p 2). Seda osa otsusest apellatsioonikohus ei käsitle. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul ei ole kohus läbi viinud sisulist eelmenetlust ning on jätnud tagamata poolte õiguse tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Ringkonnakohus lisab, et TsMS § 392 lg-st 1 lähtuvad eelmenetluse ülesanded tuleb kohtul täita sõltumata sellest, kas asja lahendatakse kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) või arutatakse asja kohtuistungil. Praeguse tsiviilasja on maakohus lahendanud kiirustades, rikkudes seejuures poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes hageja ilma õigusest oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Maakohus võttis 27.01.2016 menetlusse osaühingu Eeltamm hagi, milles hageja nõudis kostjalt muuhulgas liikluskahjuna sõiduki raami maksumuse hüvitamist, ja andis kostjale aega hagile vastamiseks 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest (tl 65-66). Kostja sai hagimaterjalid kätte 01.02.2016. 19.02.2016 andis maakohus kostjale tema taotlusel täiendavalt aega hagile vastamiseks kuni 19.03.2016 (tl 77-78). 19.03.2016 esitas kostja Lettore OÜ uuringu, mille kohaselt ei olnud veduki raami vigastuse tekkimine liiklusõnnetuse käigus tõenäoline (tl 90-104). 28.03.2016 kirjaga teatas kohus, et võtab tõendi vastu ja andis hagejale aega sisulise seisukoha esitamiseks kostja vastuväidetele kuni 06.04.2016 (tl 105). Hageja 06.04.2016 taotluse vastamiseks täiendava tähtaja saamiseks jättis kohus tähelepanuta ja andis 07.04.2016 kirjaga pooltele aega lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 27.04.2016 (tl 111). 27.04.2016 palus hageja teistkordselt aega eriteadmisi nõudva seisukoha kujundamiseks

ning ühtlasi soovis ta eelnevalt saada kostjale eksperthinnangu koostanud Lettore OÜ-lt eksperthinnangu koostamise aluseks olnud materjale. Kohus vastas hageja taotlusele kirjaga, et ta ei menetle hilinenud taotlusi. Hageja vastuväite jättis maakohus rahuldamata, selgitades, et 06.04.2016 taotlus ei olnud kohtu jaoks piisavalt selge ja 25.04.2016 hageja taotlus oli esitatud hilinenult. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS § 5 lg-t 2, mille kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Täiendava tähtaja määramine taotluste esitamiseks (antud juhul võimaliku ekspertiisi taotlemiseks) ja tõendite esitamise võimaldamine oli praeguse vaidluse asjaolusid arvestades oluline tingimustes, kus poolte seisukohad olid vastuolulised. Ringkonnakohtu hinnangul tingimustes, kus hageja edastas kostjale eksperthinnangu juba kohtueelselt 16.03.2015 (mille saamist kostja ei ole menetluses eitanud) ning kohus andis kostjale veel üle 1,5 kuu aega hagile vastamiseks, ei kohelnud maakohus pooli võrdselt. Jättes hageja 06.04.2016 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata põhjendusel, et taotlus ei olnud kohtu jaoks selge, oleks kohtul tulnud sel juhul taotlust täpsustada, mitte jätta see vaikides rahuldamata. Arvestades, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1), pidanuks maakohus võimaldama hagejal, kui ta pidas taotlust ebaselgeks, oma taotlust täpsustada. Praegusel juhul võttis kohus hagejalt õiguse kostja vastuväidetele sisuliselt vastu vaielda. Kohtul on kohustus tagada pooltele võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks. Praegu seadis kohus pooled ebavõrdsesse olukorda, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kuivõrd asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisulisi etteheiteid, mis puudutavad tõendite väidetavat ebaõiget või puudulikku hindamist ning faktiliste asjaolude väära tuvastamist. Samuti ei lahenda ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses esitatud menetluslikke taotlusi seoses tõendite kogumisega. Taotlusi saab hageja esitada uuel asja läbivaatamisel maakohtus. Asja uueks arutamiseks saatmine maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded, mh anda pooltele võimalus esitada vaidlusaluste asjaolude kohta täiendavaid tõendeid. Kolleegium rõhutab, et TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb, sest TsMS § 238 lg 3 p 4 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui tõendite esitamise või kogumise vajadust ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm