Osaühingu Eeltamm hagi If P&C Insurance AS vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Eeltamm 24. märtsi 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
31 990 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) osaühing Eeltamm (registrikood 10468922), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaat Jana Tudelep Kostja (vastustaja) If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm
Menetluse liik
Asja läbivaatamine
19.jaanuaril menetluskonverentsina peetud kohtuistungil
2022.
a
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsus muutmata.
Apellatsiooniastme menetluskulud jätta osaühingu Eeltamm kanda. If P&C Insurance AS-l ei ole tekkinud apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-16-1155 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Eeltamm (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse If P&C Insurance AS (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 27 832.39 eurot, viivis 2266.84 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 20. mail 2014. a Harjumaal Jõelähtme vallas Saha teel liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sadulveok VOLVO FH registreerimismärgiga XXXXXX (veduk). Kuna hagejale kahju põhjustanud sõiduki omaniku vastutus oli kindlustatud kostja poolt, määrati liikluskahju käsitlejaks kostja. 11. septembril 2014. a tegi kostja otsuse, millega tunnistas hageja vedukile tekkinud kahju liikluskahjuks LKindlS § 26 lg 2 mõttes. Kostja määras hageja veduki kahju suuruseks 10 943.48 eurot, kuid jättis otsuse veduki raami kahjustuste hüvitamise osas esialgu tegemata. 9. detsembril 2015. a tegi kostja otsuse, et raami kahjustused ei ole seotud 20. mai 2014. a liiklusõnnetusega, sest puudus põhjuslik seos liiklusõnnetuse ja raami kahjustuste vahel. Hageja arvates tekkis talle veduki raami kahjustustega seoses kahju 27 832.39 eurot, mis sisaldas uue raami maksumust ja vahetuse kulu. Veduki kere struktuurne osa ehk raam sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Kostja esitatud eksperthinnang ei välista veduki raami kahjustumist 20. mai 2014. a liiklusõnnetuse tagajärjel ning samuti ei tõenda usaldusväärselt liiklusõnnetuse ja hageja veduki raami kahjustumise põhjusliku seose puudumist. Kostja vastuväited
3.Kostja nõustus hagejaga selles, et veduki esiosa remonttööde hüvitamise nõue 10 943.48 eurot muutus sissenõutavaks alates 26. juunist 2015. a (pärast remonttööde eest arve tasumist hageja poolt), mistõttu oli kostja viivituses 3759.49 euro tasumisega 104 päeva (26. juuni kuni 8. oktoober 2015. a) ja 7183.99 euro tasumisega 166 päeva (26. juuni kuni 9. detsember 2015. a). Muus osas vaidles kostja hagile vastu. Võttes arvesse liiklusõnnetuse situatsiooni ja kokkupõrke tagajärjel sõidukitele tekitatud vigastusi oli raami kahjustada saamine õnnetuses väga ebatõenäoline. Veduki esiosa vigastused on veduki katvatel detailidel. Sellises õnnetuse situatsioonis ei teki jõudu, mis paneks raami deformeeruma. Veduki ees olnud sõiduauto näol oli tegemist kerge takistusega ja see ei paiknenud risti, vaid nurga all. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 11. mai 2016. a otsusega hagi osaliselt õigeksvõtu alusel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 349.24 eurot ja tunnistas otsuse viivise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Maakohus jättis rahuldamata hagi kindlustushüvitise 27 832.39 euro ja sellelt arvutatud viivise saamiseks. Hageja menetluskulud jäid 1% ulatuses
2-16-1155 kostja kanda ja kostja menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis tasaarvestuse tagajärjel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2873.17 eurot. Ringkonnakohtu otsus
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. juuni 2016. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse ja tühistas maakohtu otsuse osaliselt (resolutsiooni punktid 1, 3-8) ning saatis tsiviilasja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi osalise rahuldamise osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 349.24 eurot ja tunnistas otsuse selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks (resolutsiooni punkt 2), jättis ringkonnakohus Harju Maakohtu 11. mai 2016. a otsuse muutmata, mistõttu on vastavas osas maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus pidanuks võtma vastu hageja täiendavad tõendid sõiduki raami kahjustamise asjaolude kohta. Maakohtu menetluse käik
6.Maakohtu uues menetluses esitasid mõlemad pooled asjatundja arvamusi sõiduki raami kahjustumise põhjuste kohta. Hageja esitas AG ja VG koostöös tehtud asjatundjaarvamusi (kd II tl 43-44, 81-92, 181-185), milles kritiseeriti kostja poolt esitatud JL (Lettore OÜ) arvamusi. JL oli oma esialgses arvamuses (kd II tl 93-104, 18-25) vaielnud vastu hageja poolt esitatud LB arvamusele (kd I tl 12-29). Kostja esitas JL täiendavad arvamused, milles kritiseeriti AG ja VG arvamusi (kd II tl 67-71, 164-165).
7.15. märtsil 2019. a teatas maakohus pooltele asja lahendava kohtuniku vahetumisest ning selgitas, et põhjuslikku seost vaidlusaluse liiklusõnnetuse ja sõiduki raami kahjustamise vahel peab tõendama hageja (kd II tl 174). Maakohus kordas 20. septembril 2019. a toimunud istungil, et raami kahjustuse põhjuse tõendamiskoormis lasub hagejal ning et seni esitatud asjatundjaarvamused on vasturääkivad ja välistavad arvamuste tõendusliku väärtuse (kd III tl 32p).
8.Kostja taotles ekspertiisi määramist, millest tulenevalt palus maakohus pooltel pidada läbirääkimisi sobiva kandidaadi osas ja määras, et kokkuleppe mittesaavutamisel tuleb kandidaadi nimi teatada kohtule hiljemalt 2. detsembril 20219. a, misjärel pikendas tähtaega 2. jaanuarini 2020. a. 7. jaanuari 2020. a määruses teatas maakohus, et juba asjas arvamuse andnud kandidaadid AG ja VG ei ole eksperdiks käesoleval juhul sobivad. 27. jaanuaril 2020. a määras maakohus eksperdiks RP (kd III tl 79) ning 3. veebruari 2020. a määrusega jättis rahuldamata hageja esitatud vastuväite ja eksperdi taandamise taotluse (kd III tl 85).
9.Riiklikult tunnustatud ekspert RP esitas 30. juunil 2020. a arvamuse, et raami kahjustumine vaidlusaluse õnnetuse käigus polnud võimalik (kd III tl 120). Hageja esitas 14. septembril 2020. a oma seisukohad ja taotles kordusekspertiisi (kd III tl 131). Maakohus jättis selle taotluse rahuldamata ja selgitas, et hageja väide teise isiku lubamatu kaasamise kohta eksperdi töösse oli alusetu (kd III tl 150). Hageja taotlusel küsitleti ekspert RP suuliselt 27. novembri 2020. a kohtuistungil (kd III tl 176).
10.4. veebruari 2021. a määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja teistkordselt esitatud taotluse kordusekspertiisi määramiseks ja lükkas tagasi põhjendused ja tõendid, mis väljusid
27.novembri 2020. a istungil määratud raamidest (kd IV tl 63). Maakohtu otsus ja põhjendused
2-16-1155
11.Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7602 eurot.
12.Maakohus selgitas, et liikluskindlustuse kaudu tekib õiguslikult olukord, kus kahju põhjustanud isiku kindlustusandja peab hüvitama kahju tema eest. Kui hüvitist nõutakse kahju kannatanud isikult, tuleb hüvitise nõudjal tõendada põhjusliku seose olemasolu õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel. Liikluskindluse andjalt hüvitise nõudmisel ei ole selles osas kehtestatud erinorme.
13.Esmalt tõi maakohus välja, et hageja esitatud asjatundja LB 28. veebruari 2015. a arvamuses olevad põhjendused ei käsitle seda, kuidas saab raami kahjustumist seostada just nimelt vaidlusaluse liiklusõnnetusega, mistõttu LB arvamus ei tõenda hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta. Lisaks asus maakohus seisukohale, et ka AG ja VG asjatundjaarvamused ei tõenda hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta. Võttes arvesse riiklikult tunnustatud eksperdi RP ekspertiisitulemuse, mille kohaselt raami kahjustumine vaidlusaluse õnnetuse käigus ei olnud võimalik, leidis maakohus, et ei ole tõendatud, et sõiduki raam sai kahjustada vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamise eeldusena pidi põhjuslikku seost tõendama hageja, puudus kohtu hinnangul vajadus käsitleda hageja etteheiteid ekspert RP arvamusele. Ekspert RP arvamuse kritiseerimine ei loo hageja jaoks vajalikku tõendit põhjusliku seoses esinemise koht.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus tegi kindlaks, et kostja menetluskuludeks on dokumentaalsete tõendite kulud 4620 eurot ja eksperditasu ettemaksuks deponeeritud 3000 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega, mistõttu tuleb menetluskulu hüvitis kogusummas 7620 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsuse täies ulatuses ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2021. a otsuse täies ulatuses ning saata asi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt palus hageja määrata kordusekspertiis. Hageja palus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta kostja kanda.
16.Esmalt leidis hageja, et maakohus ei ole hinnanud otsuses hageja 15. jaanuari 2021. a ja 29. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis esitatud väidet, et RP ekspertarvamuses ei ole arvestatud hüdrolöögi ja sellest tekkivate mõjudega veoki raamile. Kohtuotsuses on vaid refereeritud ekspertiisi vaatamata sellele, et kogu tsiviilasja õige lahendamise tuumküsimus seisneb selles, kas veoki raamile mõjus kokkupõrkel jõud, mis tekitas raami deformatsiooni.
17.Järgmisena heitis hageja kohtule ette, et maakohus on rikkunud TsMS § 294 lg 1 määrates ekspertiisi läbiviijaks RP. Hageja leidis, et maakohus poleks tohtinud arvestada otsuse tegemisel RP ekspertarvamusega, kuna RP-l puudus pädevus ekspertiisi läbi viia. RP ei ole füüsika eriteadmisi omav isik, vaid tehnilise valdkonna ekspert. Seda, et RP polnud pädev ekspertiisi teostama kinnitab asjaolu, et RP on delegeerinud ekspertiisi põhiülesande, s.o füüsikaalaseid eriteadmisi nõudvate asjaolude uurimise edasi KT-le, kes koostas 30. juunil 2020. a ekspertarvamuse lisaks 3 oleva hinnangu. Eksperdil on lubatud teisi isikuid kaasata vaid
2-16-1155 ebaolulise abistamise puhul. Antud juhul on RP delegeerinud KT-le füüsikaalaseid eriteadmisi nõudvate asjaolude hindamise ehk ekspertiisi põhiülesande. Seejuures on RP andnud ebaõige hinnangu KT järeldustele, millega KT ei nõustunud.
18.Hageja asus seisukohale, et maakohus rikkus TsMS § 31 lg 1 koostoimes TsMS 23 p-ga 7 jättes RP taandamata. Hageja märkis, et RP-l on Hiteh Autoteenindus OÜ tegevjuhina tihe koostöö kindlustusseltsidega, koostööpartneriks on muuhulgas ka kostja, mis viitab ohule, et ekspert ei ole kostjast sõltumatu ning võib seetõttu esitada kallutatud arvamuse. RP ekspertiisi koostamise asjaolud kinnitavad, et ta ei tegutsenud erapooletu eksperdina. Lisaks on RP selgelt ja ühegi asjakohase põhjuseta eelistanud Lettore OÜ poolt aluseks võetud andmeid Läti ekspertide andmetele.
19.Hageja hinnangul jättis maakohus tõendid hindamata ja on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei ole vastanud paljudele hageja väidetele ega analüüsinud mitmeid hageja poolt esitatud tõendeid, eelkõige ekspertarvamusi. Seoses RP ekspertarvamusega on maakohus otsuses märkinud üldsõnaliselt, et ei pea vajalikuks käsitleda hageja väiteid seoses RP ekspertarvamuse puudustega. Maakohtu põhjendus hageja väidete tähelepanuta jätmise kohta on hageja hinnangul arusaamatu. Hageja tõendas oma väiteid ekspertarvamustega, mis kinnitasid, et raam deformeerus liiklusõnnetuse tagajärjel ning vastupidised ekspertarvamused ei ole õiged. Samuti esitas hageja vastuväited Lettore OÜ ja RP ekspertarvamustele ning kõik hageja vastuväited põhinevad kohtule esitatud tõenditel.
20.Hageja juhtis tähelepanu, et maakohus jättis tähelepanuta hageja vastuväited ja tõendid seoses RP 30. juuni 2020. a ekspertiisi arvukate ja ilmsete puudustega. Lisaks leidis hageja, et maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et AG ja VG asjatundjaarvamused ei tõenda hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta. Maakohus oleks pidanud hindama hageja väiteid seoses Lettore OÜ ekspertarvamuse puudustega (mis tuginesid AG ja VG ekspertarvamustel). Sellisel juhul oleks maakohus leidnud, et Lettore OÜ ekspertarvamus ei lükka ümber hageja väidet, et veoki raam sai liiklusõnnetuses kahjustada. Maakohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud ühtegi hageja väidet seoses Letter OÜ ekspertarvamuse puudustega ega sisuliselt hinnanud AG ja VG ekspertarvamusi kui tõendeid. Lettore OÜ eksperdid ei analüüsinud, millist mõju oleks deformeerunud raamiga sõitmine avaldanud veoki rehvidele, lisaks esinevad Lettore OÜ ekspertarvamuses mitmed puudused ja vasturääkivused, mida pole asjas suudetud kõrvaldada ja mida maakohus ei käsitlenud.
21.Hageja leidis, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis Maaülikooli õppejõu OK ja Läti ekspertide arvamuse tõendina vastu võtmata. Lisaks heitis hageja ette, et maakohus jättis kordusekspertiisi taotluse rahuldamata ilma põhjendusteta. Sellega seoses palus hageja, et juhul, kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et uut otsust ei ole võimalik hageja kasuks teha ilma kordusekspertiisi teostamata, viia läbi kordusekspertiis.
22.Viimaks leidis hageja, et maakohus jättis hindamata hageja tõendid (liiklusõnnetuse eelne foto sõidukist, liiklusõnnetuse järgsed fotod sõidukist ja rehvidest, e-kiri Volvo Estonia OÜ-lt, ZK9 SIA poolt teostatud sõiduki raami mõõtmistulemused ja Läti ekspertide arvamused), mille abil oleks võimalik tuvastada, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja sõiduki raam kannatada. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele täies ulatuses vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
2-16-1155
24.Kostja tõi välja, et maakohus oli selgitanud 20. septembri 2019. a istungil, et raami kahjustuse põhjuse tõendamiskoormis lasub hagejal ning, et seni esitatud asjatundjaarvamused on vasturääkivad ja välistavad arvamuste tõendusliku väärtuse. Sellest tulenevalt ei olegi maakohus hageja ja kostja ekspertarvamusi kohtuotsuses pikemalt analüüsinud, kuna määras uue ekspertiisi ja selle teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi RP, kelle arvamusele hiljem oma otsuses ka tugines.
25.Kostja leidis, et RP eksperdi arvamus on pädev ning puudub alus selle tõendina kahtluse alla seadmiseks ja kordusekspertiisi taotluseks. Kostja selgitas, et eksperdi erapooletust ei saa seada kahtluse alla tuginedes ainuüksi eksperdi ja vastustaja ärilistele sidemetele, eksperdi poolt vastustajaga koostööst tulenev käibemaht 10 -15% on marginaalne. Ekspert on andnud ametivande ning on kinnitanud enda erapooletust ka ekspertarvamuses. Eksperdil on füüsikaalased eriteadmised olemas, mh on need aluseks maanteetransporditehnika valdkonna ekspertiiside teostamisele. Kostja leidis, et ekspert ei rikkunud TsMS § 302 lg 3 sätestatud nõuet, sest seadusandja on silmas pidanud eelkõige kogu eksperdi töö delegeerimist.
26.Kostja oli seisukohal, et ekspert RP arvates, et Volvo FH12 (XXXXXX) raami materjalina on kasutatud kõrgtugevat terast DOMEX 550MC, mis arvestades raami materjali omadusi ja liiklusõnnetuse ajal veoauto raamile mõjunud koormust, ei saanud põhjustada raami vigastuste teket. Lisaks ei ole kostja hinnangul tõene hageja väide, et RP ekspertarvamuses ei ole arvestatud hüdrolöögi ja sellest tekkivate mõjudega veoki raamile. Ekspert RP käsitles veoki vedellasti tahke lastina ja leidis, et vedeliku löögijõu lisamine koormusskeemi hageja ekspertide poolt ei ole põhjendatud. Viimaks esitas kostja vastuväite hageja väitele, et kõvera raamiga sõites peaksid rehvid olema ebaühtlaselt kulunud, kuna veokite sildade seadenurkadel on võrdlemisi suured seadenurkade tolerantsid. Menetluse edasine käik
27.Tallinna Ringkonnakohtus 19. jaanuaril 2022. a menetluskonverentsina peetud kohtuistungil selgitas ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse resolutiivosa taotluse puhul määrata kordusekspertiis on tegemist tingimusliku tõendi kogumise taotlusega, mis ei ole lubatav. Hageja täpsustas, et soovib kordusekspertiisi. Ringkonnakohus jättis taotluse kordusekspertiisi tegemiseks rahuldamata, kuivõrd maakohus leidis diskretsiooni järgides õigesti, et eksperdi taandamiseks ei ole alust ning ekspertiisitaotlus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Küsimuste osas, milles hageja peab eksperdiarvamust puudulikuks, on ekspert arvamuse andnud.
28.Hageja palus kohtuistungil võtta asja materjali juurde OK esitatud seisukoha (dtl 982-983) ning Läti ekspertide arvamused (dtl 964-972), millele viidatakse apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus jättis hageja taotluse võtta täiendavalt asja juurde OK ja Läti ekspertide arvamused rahuldamata, kuivõrd taotlus esitati hilinemisega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud oluliselt menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti.
2-16-1155
30.Hageja nõuab kostjalt kohustusliku liikluskindlustuse õigussuhtele tuginedes temale kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamist. Kostja hüvitas 20. mail 2014. a toimunud liiklusõnnetuses hagejale kuulunud veoki väliste vigastustega tekkinud kahju, kuid hageja väitel kahjustus liiklusõnnetuses ka veoki raam, mille asendamise kulu uue raamiga tuleb kostjal liikluskahjuna 27 832.39 euro suuruses summas hagejale hüvitada. Pooled ei vaidle, et veoki raam on kahjustunud. Vaidluse keskmeks küsimus, kas veduki raam sai kahjustada 20. mai 2014. a liiklusõnnetuse tagajärjel.
31.Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et veoki raam sai kahjustada vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus. Pooled on esitanud kohtule liiklusõnnetuse tagajärjel veoki raami kahjustumise võimalikkuse kohta mitmeid erinevaid tõendeid: asjatundjate LB, JL, AG ja VG mitmeid arvamusi ning riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamuse. Hageja viitab küll apellatsioonkaebuses põhjendatult sellele, et ainuüksi asjatundjate arvamuste vastuolulisus ei saa muuta neid tõenditena väärtusetuks, kuid see ei muuda maakohtu otsuse lõppjäreldust vääraks.
32.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud hageja tuumväidet, et riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamuses ei ole arvestatud hüdrolöögi ja sellest tekkivate mõjudega veoki raamile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamusest nähtuvalt on ekspert arvestanud tsisternhaagises veetud vedeliku mõju veduki raamile sõidukite kokkupõrkehetkel (kd III tl 118p-119). Arvamuse kohaselt on mahutites oleva vedeliku maksimaalne koormus hinnatav vedeliku poolt avaldatava staatilise koormusega. Arvamuse analüüsis on püstitatud hüpotees, mille kohaselt jäiga keha inertsjõud (koormus P3D[1]) sisaldab juba maksimaalset vedeliku koormust ja on antud olukorras konservatiivne lähenemine. Sellele koormusele hüdrodünaamilise löökkoormuse (koormus ΣF h. max[1]) liitmine tähendab sisuliselt seda, et liikuva veemassi koormust arvestatakse arvutuses kaks korda (kd III tl 120 [25]). Arvamuse lisast nähtuvad joonised ja arvutused, millega on tõestatud hüpotees, et vedelikust tulenevat hüdrodünaamilist löökkoormust ei saa liita jäiga keha aeglustamisest tekkinud jõududele ning liikuva vedeliku korral maksimaalne koormus mõnevõrra väheneb (kd III tl 120 [27]). Seega saab järeldada, et võimaliku hüdrodünaamilise löökkoormuse mõju on arvestatud, kuna kogu koormat käsitatakse konservatiivse lähenemisega tahke kehana, millisel juhul jõud on arvestatud suuremana, kui nad tegelikult on ja mis annab maksimaalse kontaktjõu väärtuse st suurema väärtuse, kui see vedeliku puhul olla saaks. Kolleegiumi hinnangul ei kummuta seda järeldust ka apellatsioonkaebuse p-is 23 viidatud KT tsitaat: ““Ma leian, et RP vormistatud vastus ei ole päris korrektne. Õigem oleks vastata: “Vaba veepinda omav vedelik ei käitu sarnaselt fikseeritud massiga vaid osaleb kokkupõrkes ajalisel mõnevõrra hiljem vastavalt massi suurusele ja omavõnkesagedusele. Liikuv mass üldjuhul vähendab kontaktjõudu ja deformatsioonienergiat võrreldes täielikult fikseeritud massiga. Kokkupõrke maksimaalse kontaktjõu saab määrata olukorras, kus kõik massid on oletatud fikseerituks.““. See täpsustab eksperdiarvamusest nähtuvat, et vedelike koormus mõjub erinevatel ajahetkedel, mis üldjuhul vähendab kontaktjõudu ja kokkupõrke maksimaalse kontaktjõu saab määrata käsitades vedelikku tahke kehana.
2-16-1155 Arvestades eksperdi järeldust, et antud konservatiivse lähenemise korral st maksimaalse kontaktjõu korral ei ületa tekkinud jõud kasutatud metalli voolavuspiire, ei saaks liikuv vedeliku mass tekitada suuremat koormust võrreldes jäiga või tahke kehaga. Ülalmärgitust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et ekspert ei ole hüdrodünaamilise löökkoormusega arvestanud. Seega ei ole praegusel juhul võimalik järeldada, et veoki raamile kokkupõrkel mõjunud hüdrodünaamiline jõud tekitas raami deformatsiooni.
33.Apellatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsuse tegemisel ei saa tugineda Lettore OÜ (JL) arvamusele, vaid lähtuda tuleks eelkõige AG ja VG arvamusest. Esmalt ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et ainuüksi asjatundja JL arvamuse väidetavatest puudustest saaks teha järeldusi selle kohta, et veoki raam kahjustus vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid hageja pidi näitama ja tõendama, et veoki raamile mõjus kokkupõrkel jõud, mis tekitas raami deformatsiooni. AG ja VG 8. septembri 2017. a arvamuse järelduse kohaselt võisid 20. mail 2014. a toimunud liiklusõnnetuses, kus toimus kokkupõrge veoki Volvo FH-12, reg nr XXXXX ja sõiduki Opel Omega reg nr XXXXXX vahel, tekkida pärast sündmuse toimumist fikseeritud veoki raami kahjustused (püsivad raami sõlmede deformatsioonid). Seega ütleb asjatundjate järeldus, et veoki raami kahjustused vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel ei ole välistatud, mis ei ole aga samastatav sellega, et veoki raam kahjustus antud liiklusõnnetuse tõttu. Kolleegium leiab, et iseenesest saaks ka mittekategooriline arvamus mingit asjaolu tõendada, kuid antud arvamusest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust asjaolu kohta, et veoki raamile mõjus kokkupõrkel jõud, mis tekitas raami deformatsiooni. Apellatsioonkaebuses tuginetakse sellele, et Läti ekspertide hinnangul ei mõjunud dünaamiline jõud pikki raami, vaid mõjus sellele nurga all, jõud olid pikki ja risti raami. Samas ei nähtu AG ja VG asjatundja arvamusest, kuidas vedelikust tulenev hüdrodünaamiline löökkoormus mõjutas raami külgsuunas olukorras, kus veduk liikus otse. Riiklikult tunnustatud eksperdi RP arvamuses on leitud, et arvestades veduki raamil nähtavate deformatsioonide asukohta, ei ole vaadeldaval juhul veduki raami deformatsioonid tekkinud piirkonda, millele avalduvad suuremad koormused autorongi ja sõiduki kokkupõrke hetkel ning ei vasta veduki raami deformatsioonile külgsuunas (kd III tl 118). Kolleegiumi hinnangul näitab külgsuunaliste jõudude puudumist eksperdi joonis (kd III tl 117) ning AG ja VG asjatundja arvamusest ei nähtu, kuidas täpselt hageja väidetud hüdrolöök pääses raami mõjutama, et raam saaks külgsuunaliselt deformeeruda. Samuti ei ole selge, miks ei ole võimalik teha kindlat järeldust selle kohta, et veoki raam kahjustus vaidlusaluse liiklusõnnetuse tagajärjel. Seejuures ei ole kolleegiumi arvates ümber lükatud riiklikult tunnustatud eksperdi V. RP väidet, et AG ja VG asjatundjate arvamus on antud lähtudes asjatundjate teostatud modelleerimisarvutustest, milles vedeliku poolt avaldatud staatilisele koormusele on liidetud liikuva vedeliku poolt tekitatud koormus, mistõttu liikuva vedeliku poolt avaldatud koormus arvutati topelt (kd III tl 119). Olukorras, kus RP eksperdiarvamusest nähtuvalt on tõestatud hüpoteesid, et vedelikust tulenevat hüdrodünaamilist löökkoormust ei saa liita jäiga keha aeglustamisest tekkinud jõududele ning liikuva vedeliku korral maksimaalne koormus mõnevõrra väheneb, samuti ei saa kokku liita vedelikust tulenevat koormuse jäiga keha inertsijõust tekkivale koormusele, sest jõud ei esine samal ajal, ei saa AG ja VG lähenemist pidada põhjendatuks ning arvamust seetõttu usaldusväärseks. Samuti nähtub Läti asjatundjate arvamusest, et lähtuti küll sellest, et veetud tsistern koosnes kolmest sektsioonist, kuid kummutamata on ekspert RP osundus, et AG ja VG arvutustes on ekslikult eeldatud, et kõik tsisternhaagise mahuti sektsioonid on ühesuurused, mistõttu autorongi pidurdamisel ja kokkupõrkehetkel liikus vedelik mahutites üheaegselt ettesuunas avaldades ajahetkel ühesugust koormust ning sektsioonide esiseintele vedeliku poolt avaldatud koormused autorongi kiiruse
2-16-1155 ekstreemsel vähendamisel summeerusid. Seega kahandab ka mahuti sektsioonide erinevuste arvestamata jätmine asjatundja arvamuse usaldusväärsust. Lisaks on riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses viidatud asjaolule, et kuna vedukilt eemaldatud allasõidutõkkel nähtavad vigastused puudusid, polnud allasõidutõkke parempoolsele osale avaldunud koormus piisav detaili ja seega ka veduki raami deformeerimiseks (kd III tl 117p).
34.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud hageja etteheited eksperdi määramise kohta. Tsiviilasja toimikust nähtub, et maakohus määras tähtaja eksperdi isiku kohta ettepanekute tegemiseks (III kd, tl 56). Oma ettepaneku esitas kohtu määratud tähtajal vaid kostja (III kd, tl 60). Maakohus selgitas 7. jaanuari 2020. a kirjas eksperdile esitatava küsimuse sõnastust ning seda, et kostja pakkus eksperdikandidaadiks riiklikult tunnustatud eksperdi RP ning seda, miks kohtu hinnangul ei ole mõistlik määrata ekspertideks juba asjatundja arvamuse esitanud AG ja VGt, keda pakkus hageja. Maakohus andis nimetatu osas pooltele seisukoha esitamiseks tähtaja
13.jaanuarini 2020. a ning selgitas, et pärast seda kooskõlastab kohus RP-ga eksperdiarvamuse küsimise, tasu suuruse, töö tegemiseks vajaliku aja ja ekspertiisi tegemiseks vajaliku teabe kättesaadavaks tegemise. Kuigi hilinemisega, teatas hageja, et soovib määrata eksperdiks Eesti Maaülikooli rakendusfüüsika osakonna juhataja ja lektori OK, kellega omakorda ei nõustunud kostja. Vaidlust ei ole selle üle, et eksperdiks määratud isik on riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas ning arvestades poolte erimeelsust eksperdi isiku üle eelistas maakohus RP kandidatuuri põhjusel, et tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga (kd III tl 79-80). Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et RP-l puudus pädevus ekspertiisi läbi viia. Arvestades, et eksperdiarvamust oli vaja vaidlusaluse liiklusõnnetuse ja veoki raami kahjustuse põhjusliku seose olemasolu kindlakstegemiseks ning RP ekspertiisi valdkonnaks on maanteetransporditehnika (tehniline valdkond ja sõidukite hindamine, st ekspert on autotranspordi erialal diplomeeritud mehaanikainsener, kellel on tehnikamagistri kraad ning staaž sõidukite tehnilise eksperdi ja hindajana alates 1998. a), puudub alus arvata, et eksperdil puuduks eksperdiarvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et ekspert RP rikkus TsMS § 302 lg-t 3. TsMS § 302 lg 3 sätestab, et eksperdil ei ole õigust anda ekspertiisi tegemine üle teisele isikule. Kui ekspert kasutab teise isiku abi, peab ta avaldama kohtule selle isiku nime ja abi ulatuse, kui tegemist ei ole ebaolulise abistamisega. Kolleegiumi hinnangul saab ekspertiisi tegemise üleandmisega olla tegemist juhul, kui ta delegeerib kogu küsimuse lahendamise ise ekspertiisi tegemata ja arvamust andmata. Praegusel juhul on ekspert kaasanud abi spetsiifilise nüansi osas, mis puudutab tsisternhaagises veetud vedeliku mõju veoki raamile sõidukite kokkupõrkehetkel, kuid ekspertiisiks esitatud küsimuse osas andis arvamuse valdavas osas ise. Kolleegium leiab, et selliselt abi kasutamine on lubatud. Eelmärgitud põhjendustel toimis maakohus eksperdi määramisel kooskõlas TsMS § 294 lg-ga 1 ja 2. Kolleegium jääb ka seisukohale, et maakohus jättis õigesti eksperdi taandamata (kd IV tl 99p).
35.Riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuses on arvestatud, et veduki raami materjalina on kasutatud kõrgtugevat terast DOMEX 550MC, mis arvestades raami materjali omadusi ja liiklusõnnetuse ajal veoki raamile mõjunud koormust, ei saanud põhjustada raami vigastuse teket, nagu märgib õigesti kostja. Seejuures nõustub kolleegium kostjaga, et kuna raami materjali voolavuspiiri veoki teljekonfiguratsiooni 4x2 ümber ehitamine veokiks teljekonfiguratsiooniga 6x2 e ühe lisatelje paigaldamine ei mõjuta, ei saa vastav ümberehitus ka mõjutada eksperdi järeldust. Lisaks on hageja ise viidanud sellele, et konkreetne auto oli
2-16-1155 juba tehasest väljudes ette valmistatud suuremateks koormusteks (kd III tl 178, ajamärk 00:54:20).
36.Arvestades, et hageja tõendada on, et veoki raamil kahjustuse tekkimine on põhjuslikus seoses vaidlusaluse liiklusõnnetusega ning riiklikult tunnustatud eksperdi kategoorilise arvamuse kohaselt ei olnud liiklusõnnetusel raamile mõjunud jõud piisavad selle deformeerimiseks, ei oma kolleegiumi arvates määravat tähtsust eksperdiarvamuses kajastatud asjaolud, mis andsid alust arvata, et raami deformatsioon on tekkinud juba varem. Seejuures ei muuda hageja kinnitused veoki ümberehitamise või muul ajal tehtud värvimistööde kohta asjakohatuks eksperdi arvamuses fikseeritud ja analüüsitud andmeid veoki raami ülevärvimise kohta. Ekspert on kohtuistungil avaldanud: //“... Poldi avad või poldid on liikunud raami deformeerumisel, siis nühke jäljed jäävad värvi sisse. Selle auto puhul on näha deformatsioone ja on näha, et need on ära värvitud. Poltide liikumise jälge värvi peal näha ei ole“// (kd III tl 178p ajamärk 01:03:14) ... //“ Selle veoauto raam on värvitud peale deformatsioonide tekkimist“// (kd III tl 178p ajamärk 01:05:46). Seega on ekspert kindlaks teinud, et raam on värvitud pärast deformatsioonide tekkimist, mis viitab sellele, et kahjustused võisid olla olemas enne liiklusõnnetuse toimumist.
37.Hageja hinnangul on eksperdi arvamus seoses rehvide kulumisega vastuoluline, kuivõrd ühelt poolt on ekspert tagarehvidest tehtud piltide põhjal märkinud, et märkimisväärsed kulumisjäljed puuduvad, teisalt sisuliselt nõustudes, et rehvide kulumine sellise raami deformatsiooni korral on võimalik. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et tagarehvidel fotode põhjal märkimisväärsed kulumisjäljed puuduvad, ei kummuta eksperdi lõppjäreldust. Toimiku materjali juurde võetud (kd IV tl 63) 15. jaanuari 2021 VOLVO ESTONIA OÜ meistri TK vastusest sõiduki tagasilla seadenurkade tolerantsi ja reguleeritavuse kohta nähtub, et antud mudeli tagasild on reguleeritav kuni 20mm (kd IV tl 7). Ekspert RP on selgitanud, et tagasilla hälve ei olnud väga suur, tagarehvid ei tarvitse kuluda, kuid esirehvide seisukord ei ole teada (kd III tl 178p-179). Seega on veenev kostja väide, et tagasilda on võimalik reguleerida nii, et ka kõvera raamiga veoauto sõidab otse, mitte külg ees, mistõttu ei saa ka rehvid ebaloomulikult kuluda. Sel põhjusel ei ole võimalik hageja soovitud järeldust teha apellatsioonkaebuses viidatud fotodelt sõidukist ja rehvidest (I kd tl 30-31). Seejuures ei saa kolleegiumi arvates VOLVO ESTONIA OÜ esindaja 26. septembri 2014. a kirjast järeldada, et sõiduki regulaarsel hooldamisel ei ole rehvide ebaühtlast kulumist tuvastatud, sest kirjas märgitakse vaid, et omaniku ja veokijuhtide poolt ei ole olnud kaebusi rehvide ootamatust ebavõrdsest kulumisest (kd I tl 35). Asjaolu, et ZK9 SIA 11. juuni 2014. a teostatud sõiduki raami mõõtmistulemustega fikseeriti raami kahjustumine sel ajahetkel, ei välista, et raamikahjustus võis olla ka enne liiklusõnnetuse toimumist. Kolleegium ei nõustu ka hagejaga, et Läti ekspertide arvamustes on läbivalt kinnitatud, et veoki raam deformeerus liiklusõnnetuse tulemusena. Kolleegium märkis eelnevalt, et Läti eksperdid ei ole kindlat järeldust selles osas teinud, vaid on üksnes leidnud, et veoki raami kahjustused võisid tekkida vaidlusaluses liiklusõnnetuses. Menetluskulud
38.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kostjal ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei mõista kolleegium hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitist.
2-16-1155
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.