Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-138569/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.02.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1377

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-138569

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.02.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-138569

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J I vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1688,51 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Avaldaja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Võlgnik: J I (isikukood: xxxx, aadress: xxxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt J I hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 1029 eurot, intressi 99,87 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivised 257,78 eurot.

3.Välja mõista kostjalt J I hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 1029,00 € alates 06.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,065753% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb J Il tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja NORDIC DIGITAL AS (Müüja) sõlmisid osamaksetega tasumise müügilepingu koos selle lisadega, millega Kostja kinnitas, et oli teadlik, et Müüja on kõik Lepingust tulenevad nõuded Kostja vastu loovutanud Faktoorile. Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punkti 2 ja 3 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12.-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.08.2019 summas 34,79 ning viimase osamaksega 12.07.2023 summas 34,12 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu Lisa eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 14,9 % aastas. Kostja jättis lepingu täitmata ning seega jättis perioodil 12.08.2019 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 04.07.2018 tasumata põhiosamakseid 54,18 eurot, intressi 99,87 eurot ja lepingutasu 19,9 eurot. Vastavalt Lepingu Tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Faktooril Müüja esindajana õigus leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ennetähtaegselt üles öelda, kui Ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja Faktoor on Müüja esindajana andnud Ostjale edutult kahe (2)-nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et Müüja ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise

2-20-138569 korral ja nõuab kogu võla tasumist. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu Tingimuste punktist 6.5 teavitas Faktoor 03.12.2019 Kostjat Lepingu ülesütlemisest, kui Kostja ei täida hiljemalt 17.12.2019 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Faktoor 19.12.2019 a. lepingu üles. Peale lepingu ülesütlemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 974,82 € - seega oli peale lepingu ülesütlemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 1029,00 ja tasumata intressiosamaksed summas 99,87. 30.12.2019 a. loovutas Faktoor oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitas Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank AS ja kostja vahel 04.07.2019 sõlmitud Järelmaks lepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 1029,00 €, intressid 99,87 €, lepingu tasu 19,90 €, viivised 257,78 €, sissenõudekulud 35 €, hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1029,00 € alates 06.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,065753% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 225 € ja õigusabikulu summas 420 €; ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.02.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.