Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
19.veebruar 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
100 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn), lepinguline esindaja Vaho Vahkal (e-post [email protected]) Kostja: A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)
ERGO Insurance SE hagi A. B. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Ergo Insurance SE hagi A. B. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
2.Mõista A. B.lt Ergo Insurance SE kasuks välja 100 000 eurot.
3.Menetluskulud jätta A. B. kanda.
4.Mõista A. B.lt menetluskulude katteks välja 1200 eurot Ergo Insurance SE kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.ERGO Insurance SE esitas 04.10.2019 Pärnu Maakohtule hagi A. B. vastu liikluskahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduse kohaselt toimus xx xx xxxx xxx liiklusõnnetus: kostja, juhtudes sõidukit xxxxxx (xxxxxx), sõitis otsa reisirongile Stadler Flirt 3, millega põhjustas kahju muu hulgas Eesti Liinirongid AS-ile. Kostja süü liiklusõnnetuse põhjustamises ja sõiduki juhtimises alkoholijoobes on tõendatud haigusloo väljavõttega ja kohtumenetluse 4-18-4344 käigus tuvastatud asjaoludega. Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga, selle alusel tekkis ERGO Insurance SE-l kahju hüvitamise kohustus kannatanu(te) ees.
2.Hageja on ühele kannatanule, Eesti Liinirongid AS-ile, hüvitanud tekitatud kahju vähemalt summas 1 095 699,60 eurot. Kogu liiklusavariiga tekitatud kahju on oluliselt suurem. Kahjustatud isikuid oli kokku 11 ja kahju hüvitamise nõuded moodustasid kokku 2 463 003,98 eurot. Arvestades kõiki asjaolusid ja eesmärgiga lihtsustada menetlust, nõuab hageja vaid 100 000 euro hüvitamist. Hageja ei nõua viivist.
3.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
4.Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja liikluskahju kokku 100 000 eurot ning riigilõiv 1200 eurot.
KOSTJA VASTUS
5.08.11.2019 kirjalikus vastuses kostja A. B. hagi õigeks ei võta. Vaatamata hageja poolt esitatud seisukohtadele kindlustusjuhtumi olemasolu ja asjaolude kohta ning väitele, et liiklusõnnetus toimus kostja süül, on kostja teisel seisukohal. A. B. selgituste kohaselt toimus liiklusõnnetus põhjusel, et rong ei olnud temale kui veokijuhile vasakult poolt tulevana nähtav, sest jäi metsatuka taha ja rongi liikumise müra polnud kuulda. Kui rong sai nähtavaks, polnud teekatte ülima libeduse tõttu enam võimalik veokit peatada, vaatamata üliväikesele liikumiskiirusele (29 km/h). Kostja on kindlal seisukohal, et xxxxx ülesõit, kus liiklusõnnetus toimus, ei vasta tehniliselt ettenähtud ohutusnõuetele (miks muidu peale juhtumi analüüsi on jõutud järeldusele, et selliseid ülesõite on Eestis veel sadakond, kus tuleks ohutuse olukorda parandada).
6.Vaatamata kohtuvälise menetleja poolt arvesse võetud verenäitudele, on A. B. jäänud kindlaks sellele väitele, et tema ei tarvitanud ei liiklusõnnetusele eelnenud päeval ega ka samal päeval alkoholi. See on ka loogiline, sest pikaajalise kogemusega veokijuht ei rikuks juba põhimõtte pärast liikluseeskirju sellisel määral. Kostja ei pea tema suhtes 08.08.2018.a tehtud Harju Maakohtu otsust väärteoasjas nr 2302,18,001483 põhjendatuks ega õigeks. Kohtulahend väärteoasjas on nüüdseks jõustunud ja pole võimalik nende asjaolude üle vaielda, kuid kostja jääb oma seisukohale kindlaks.
7.Kostja ei vaidle vastu hageja väidetele kannatanule tekitatud kahju hüvitamise kohta ega ka andmete kohta sellest, mitu isikut sai kahjustusi ja milline on neile hüvitamisele kuuluv kahjusumma.
8.Hageja poolt esitatud nõue 100 000 eurot on tavakodanikule ilmselgelt üle jõu käiv. Isegi kui kostja nõustuks väidetega süü olemasolust temal, pole tal võimalik nimetatud summat tasuda. Hageja on ka ise mõistnud, et kostjal reaalselt puuduvad igasugused võimalused kahju hüvitamiseks (juhul kui selline kohtulahend peaks saabuma), seda näitab tema poolt esitatud lihtsustatud nõue. Samas ei ole sellegi nõude esitamisel arvestatud ,et A. B. tervislik seisund ei ole peale liiklusõnnetust heaks muutunud, tema võimalus töötada on endiselt halb. Pole reaalne,et A.
2-19-15332 B. saaks lähiaastatel asuda sellisele tasuvale töökohale, mis võimaldaks rääkida esitatud nõude rahuldamisest. Kuivõrd kostja on endiselt kindel ,et temal puudub liiklusõnnetuses süü, palub ta jätta hagi esitatud kujul rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel ja poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid ja avaldusi ning avaldada arvamust vastaspoole esitatu kohta, määrates selleks tähtajad. Samuti kohus määras kohtulahendi teatavakstegemise aja. Pooled täiendavaid tõendeid ega asjaolusid ei esitanud, jäid varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud kirjalikke tõendeid ning analüüsinud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Asjas ei ole vaidlust nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude üle: - Xx xx xxxx toimus xxx raudteeülesõidul liiklusõnnetus, kus kostja juhitud veok xxxxxx (registrimärgiga xxx xxx) sõitis otsa reisirongile Stadler Flirt 3 ja põhjustas sellega varalist kahju muu hulgas Eesti Liinirongid AS-ile. - Sõiduki juhi tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga; - Liiklusõnnetuses kahjustatud isikuid oli kokku 11, nende kahju hüvitamise nõuded moodustasid kokku 2 463 003,98 eurot. - Ergo Insurance SE on ühele kannatanule, Eesti Liingirongid AS-ile, tekitatud kahjust hüvitanud 1 095 699,60 eurot.
12.Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et hagejal kui kindlustusandjal on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 järgi õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
13.Kostja leiab aga, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, vaid liiklusõnnetus toimus seetõttu, et Xxxxx ülesõit ei vastanud tehnilistele nõuetele. Kostja kinnitab samuti, et ei tarvitanud enne ega pärast liiklusõnnetust alkoholi ega olnud liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes.
14.Hagiavaldusele lisatud Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsusest väärteoasjas nr 4-18-4344 (lk 9 – 15) nähtuvalt A. B.t karistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 08.08.2018 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,18,001483 liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1, § 224 ja § 232 järgi, juhindudes KarS § 56 lõikest 1, juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Kohtuotsuses märgitakse, et menetlusalust isikut (s.o A. B.t) karistati selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale lähenedes ei olnud tähelepanelik ega sõitnud sellise kiirusega, et tal oleks võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta ja veenduda, et ei lähene raudteesõidukit, ning sõitis ette vasakult lähenenud rongile, mis sõitis tema juhitus sõidukile küljelt otsa. Põhjustas liiklusseaduse nõuete rikkumisega liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju AS-ile Swedbank Liising, OÜ Duo Auto ja AS-ile Eesti Liinirongid, ning põhjustas kerged tervisekahjustused J. G-le, A. V-le, N. T -le, M. J-le, L. A-le, Z. L-ile, A.-L. A-le ja A. L-ile. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,95 mg/g. Alkoholisisaldus veres tuvastati EKEI aktiga nr 238T 20.02.2018. Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsusega jäeti A. B. kaebus kohtuvälise menetleja otsuse 08.08.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,001483 rahuldamata. Kostja
2-19-15332 kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud ning Harju Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsus on jõustunud. Kostja möönab ka ise, et hagi aluseks olevad asjaolud on jõustunud kohtulahendiga tõendatud ning nende üle vaielda ei ole enam võimalik.
15.Samuti nähtub hagiavaldusele lisatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 1835184 (lk 7 -8), et A. B. 20.02.2018 vereproovis tuvastati P-EtOH Etanooli sisaldus 1,2 g/L, mis kuus korda ületas referentsväärtust <0,2 g/L. Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendatud, et kostja rikkus liiklusseaduse § 69 lg-te 1 ja 3 nõudeid, mis näevad ette, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
16.Kostja ei ole ümber lükanud tõendeid, mille kohaselt on kostja verest vahetult pärast liiklusõnnetust tuvastatud lubatust suurem kogus alkoholi. Tee- ja ilmastikuoludele vastava sõidukiiruse valiku eest, samuti raudtee ülesõidul kehtestatud ohutusnõuete (ülesõidukohale lähenedes tuleb vähendada kiirust, enne ülesõidukohale sõitmist tuleb veenduda, et rongi ei tule) järgimise eest vastutab veokijuht sõltumata raudtee ülesõidu nõuetekohasusest.
17.Ka kostja vastuväited Xxxxx ülesõidu tehnilistele nõuetele mittevastavuse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kirjalikule vastusele on lisatud üksnes kostja kassatsioonkaebus ning kostja esindaja vastus hageja poolt kohtuväliselt esitatud tagasinõudele. Kohus on kirjaliku menetluse korraldamise määruses kostjale selgitanud kohustust tõendada enda väiteid, sh raudtee ülesõidu tehnilistele nõuetele mittevastavuse kohta. Kostja pooltele täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtaja jooksul teatas, et jääb varasemate seisukohtade juurde ning uusi avaldusi, vastuväiteid ega tõendeid esitada ei soovi.
18.Kohus leiab, et isegi juhul, kui Xxxxx ülesõit ei vastanud tehnilistele nõuetele, ei saa esitatud tõendite ja asjaolude põhjal kostja osa õnnetuse tekkimisel välistada ega hinnata seda väiksemaks kui 10%. Kostjal tuvastatud alkoholijoove teadaolevalt vähendab juhi tähelepanuvõimet ja reageerimiskiirust.
19.Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt moodustab kostjalt nõutav summa hageja poolt Eesti Liinirongid AS-ile tasutud kahjuhüvitisest 9,13% ja kogukahjust umbes 4%, seega on hageja 100 000 euro suurune nõue põhjendatud ka juhul, kui kostja ei ole liiklusõnnetuse põhjustamise eest ainuvastutav.
20.Hagi rahuldamist ei takista asjaolu, et kostjal ei ole majanduslikku võimekust nõutud summat tasuda. Kostja lõppseisukohtades märgitakse, et kostja tervislik seisund ei ole muutunud paremaks, paremaks ei ole muutunud ka tema majanduslik olukord. Kostja ei ole enda tervisliku seisundi, sissetulekute suuruse ega varalise olukorra kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus on ka nende asjaolude tõendamise vajadusele 07.01.2021 määruses tähelepanu juhtinud. Kostja vastuväited, et ta ei ole suuteline kahjusummat tasuma, on paljasõnalised.
21.Eeltoodu alusel kohus rahuldab ERGO Insurance SE hagi A. B. vastu liikluskahju hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 100 000 eurot. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot. Hageja kinnitab, et muid kulusid tal tekkinud ei ole. Riigilõivu tasumine on kohtumenetluse alustamiseks vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 1200 eurot menetluskulude katteks välja. Kohtunik Heli Käpp (Allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.