lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9349/19

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-9349/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1752
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Crowdestate Holding OÜ12595820Crowdestate AS14773059

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9349

Kohtuasi

Crowdestate AS-i pankrotiavaldus Vesiroosi 1 OÜ (pankrotis) vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus (ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Crowdestate AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Võlausaldaja Crowdestate AS (registrikood 14773059), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andreas Veeret ja Riin Rehepapp Võlgnik Vesiroosi 1 OÜ (pankrotis, registrikood 12267501), seaduslik esindaja XX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 17. septembri 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta Crowdestate AS-i määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Crowdestate AS-i kanda.
4.Vesiroosi 1 OÜ-l (pankrotis) menetluskulude puudumise tõttu jätta need kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 5 koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2.)), menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas on määrus vaidlustatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-d 1 ja 2) 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Crowdestate AS (võlausaldaja) esitas 29. juunil 2020 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse Vesiroosi 1 OÜ (võlgnik, nüüdseks pankrotis) vastu. Avalduse kohaselt sõlmisid Crowdestate Holding OÜ ja Vesiroosi 1 OÜ 6. märtsil 2018 ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostöölepingu, mille Crowdestate Holding OÜ andis ettevõtte üleminekul üle võlausaldajale. Koostöölepingu alusel sai võlgnik võimaluse kaasata aadressil Vesiroosi 1, Pärnu linn asuva kinnistu arendamiseks vajaliku laenuraha võlausaldaja poolt hallatava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi www.crowdestate.eu (portaal) kaudu. Võlgnik kohustus maksma internetiplatvormi kasutamise ja saadud teenuste eest tasu. Võlgnik jättis lepingu alusel 31. detsembril 2019 esitatud arve nr 1018 tasumata. Võlgnik sõlmis portaali kasutamiseks võlausaldajaga koostöölepingu. Koostöölepingu alusel aitas võlausaldaja võlgniku projekti rahastamiseks investoritega laenulepingud sõlmida. Koostöölepingust tuleneva tasuna võlgneb võlgnik võlausaldajale 1357 eurot 2 senti. Koostöölepingu p-de 1.3.5 ja 3.1-3.4 alusel kohustub võlgnik maksma koostöölepingu alusel portaali kasutamise ja võlausaldaja osutatud teenuste eest tasu. Koostöölepingu p 3.3 alusel kohustus võlgnik tasuma võlausaldajale igakuist põhitasu 300 eurot (+ km). 31.12.2019 esitas võlausaldaja võlgnikule kolme kuu eest arve nr 1018 summas 1080 eurot (sh käibemaks). Koostöölepingu punkti 3.3 kohaselt kohustus võlgnik tasuma arve järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ehk hiljemalt 10. jaanuariks 2020, kuid ei tasunud seda. Koostöölepingu p 6.3 järgi on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivist 0,15% päevas. Pankrotiavalduse esitamise hetkeks (29.06.2020) oli arve tasumisega viivitamisest tulenev viivis 277,02 eurot (1080 eurot × 0,15% × 171 päeva). Viivis iga täiendava viivitatud päeva eest on 1,62 eurot.
20.aprillil 2020 esitas võlausaldaja võlgnikule infopäringu portaali kaudu rahastatud projektiga seotud teabe ja dokumentatsiooni saamiseks vastavalt koostöölepingule. Võlgnik päringule ei vastanud ega nõutud teavet ei esitanud. Seetõttu esitas võlausaldaja võlgnikule 28. aprillil 2020 leppetrahvi nõude 20 000 eurot. Leppetrahvi pidi võlgnik tasuma hiljemalt 9. maiks 2020, kuid ei teinud seda. Kuna võlgnik jättis koostöölepingust tulenevate teenuste eest tasumata ning leppetrahvi maksmata ja laenulepingust tulenevad nõuded täitmata, edastas võlausaldaja 11. juunil 2020 võlgnikule nõudekirja koos pankrotihoiatusega. Nõudekirja kohaselt pidi võlgnik kohustused täitma hiljemalt 22. juuniks 2020. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte hiljemalt 12. juunil 2020, kuid ei täitnud oma kohustusi. Seega on põhjendatud alus arvata, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikule kuulub küll üks korteriomand koos sinna juurde kuuluva parkimiskoha ja panipaigaga (registriosa nr 12720450), kuid see on koormatud E1 Capital OÜ kasuks seatud ühishüpoteegiga summas 1 275 000 eurot ning tsiviilasjas nr 2-20-4647 kohtu 26. märtsi 2020 määruse sisse kantud kohtuliku hüpoteegiga 47 396 eurot 44 senti. Hüpoteekide olemasolu näitab, et võlgnikul on lisaks kohustustele võlausaldaja (enam kui 23 000 eurot) ja riigi (ca 215 000 eurot) ees olulises mahus muidki rahalisi kohustusi. Eeltoodule lisanduvad nende investorite nõuded, kes andsid võlgnikule koos Immaru Investments OÜ-ga ülalnimetatud portaali vahendusel laenu. Investorite nõuete suurusjärk on kokku üle 600 000 euro. Sellises olukorras on ilmne, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades eeltoodut, palus võlausaldaja nimetada võlgnikule ajutine pankrotihaldur ning keelata võlgnikul ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamine. Keeld on vajalik tulevase pankrotivara säilimise tagamiseks.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele ja selles esitatud nõudele vastu, paludes jätta ajutise halduri nimetamata ning pankroti välja kuulutamata. Võlausaldaja ei ole tõendanud eelkõige pankrotihoiatuse, aga ka ühegi teise e-kirja võlgnikule edastamist. Võlausaldaja nõuab võlgnikult 20 000 eurot leppetrahvi andmete väljastamata jätmise eest. Võlausaldaja pole enda leppetrahvinõuet isegi põhistanud ega toonud esile asjaolusid, mis oleksid aluseks niivõrd suure leppetrahvi nõudmisele. Väidetavad laenulepingud Immaru Investments OÜ ja võlgniku vahel on allkirjastamata ja laenu üleandmine tõendamata – tõendamata on nii laenulepingu allkirjastamine laenuandja poolt kui ka laenu andmine. Allkirjastamata laenulepingute p-s 3.1 viidatud lisa 1 (tagasimaksegraafikut) pole kohtule esitatud ehk tõendamata on fakt, et laenu tagastamise tähtpäev oleks saabunud. Koostöölepingu alusel arve nr 1018 edastamine ning arve esitamise alused on tõendamata. Ettevõtte üleminek on tõendamata – ettevõtte üleminekut pole võimalik tõendada modifitseeritud e-kirja väljatrükiga (väljatrükkidega). Kuna koostöölepingu sõlmis võlgnik Crowdestate OÜ-ga (registrikood 12595820), siis ilma asjaomaste eelduste tõendamiseta ei saa võlausaldaja (registrikoodiga 14773059) võlgnikult koostöölepingust tulenevaid summasid nõuda. Kuna registrikoodid erinevad, on tegemist erinevate isikutega ning võlausaldaja ei saa realiseerida kolmandale isikule (Crowdestate OÜ-le) kuuluvat nõuet. Ka eeltoodud asjaolude sisuline hindamine väljub pankrotimenetluse piiridest ning need on vaja tuvastada hagimenetluses. Võlausaldaja nõuab võlgnikult nii laenulepingute kui ka koostöölepingu alusel viivist määras 0,15% iga päeva eest ehk 54,75% aastas. Tegemist on ebamõistlikult kõrge viivisemääraga, ületades seaduses sätestatud viivise määra ligi 7-kordselt. Võlausaldaja ei ole tõendanud seaduslikku ja kehtivat nõuet suuremas ulatuses kui 2500 eurot. Võlgnik on võlausaldaja nõude täies ulatuses vaidlustanud ja viidanud olulistele puudustele, mille tõttu poleks kohtul võimalik sellist nõuet isegi hagimenetluses rahuldada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Pärnu Maakohus jättis 17. septembri 2020. a määrusega avaldaja avalduse ajutise halduri nimetamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud võlausaldaja kanda ning määras kindlaks nende suuruse. Maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 520 eurot ning määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus leidis, et praegusel juhul võivad kohalduda PankrS § 15 lg 3 p-des 1, 3 ja 4 nimetatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlausaldaja arve nr 1018 alusel esitatud nõue selge, kuna võlausaldaja selgitused arve esitamise tähtaegade ja selles toodud summa kohta on vastuolulised. Puuduvad tõendid arve esitamise kohta võlgnikule arvel märgitud kuupäeval. Immaru Investments OÜ võlausaldajale loovutatud nõude osas leidis maakohus, et puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik on üldse Immaru Investments OÜ-lt laenu saanud, samuti ei ole võlausaldaja tõendanud nõude loovutamist. Lepingutel ei ole allkirju ning laenu väljamaksmise kohta tõendeid ei ole. Võlgnik on leppetrahvile põhjendatult vastu vaielnud. VÕS § 162 lg 1 alusel võib kohus leppetrahvi ebamõistliku suuruse korral seda vähendada. Leppetrahvi suuruse üle saab vaielda hagimenetluses, seda nõuet ei saa pankrotimenetluses esitatud kujul lahendada. Kokkuvõttes on avaldaja esitatud nõuded vaieldavad, võlgnik vaidlustas ka võlausaldaja nõudeõiguse ehk selle, kas koostöölepingust tulenevad nõuded on üldse võlausaldajale üle läinud. Kuna neid asjaolusid ei ole võimalik pankrotiavalduse läbivaatamisel selgeks teha ja lahendada, tuleb võlausaldaja taotlus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning ajutise halduri nimetamiseks rahuldamata jätta.

Avalduse rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda. Maakohus leidis, et võlgniku taotletud menetluskulude suurus 520 eurot on vastuväite mahtu ja sisu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Võlausaldaja ei esitanud võlgniku menetluskuludele vastuväiteid.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub Pärnu Maakohtu 17. septembri 2020. a määruse tühistada ning saata asja ajutise pankrotihalduri nimetamise otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohtu määrusest ei ole üheselt aru saada, kas ja milline PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks praeguses asjas kohaldub. Samuti ei ole määrusest selge, kas kohus võttis võlausaldaja 7. septembril 2020 esitatud tõendid vastu ning kas ta on neid ajutise halduri nimetamise otsustamisel arvestanud või on maakohus neist tõenditest keeldunud. Võlausaldaja esitas Immaru Investment OÜ loovutatud nõudega seotud tõendid maakohtule oma täiendavas seisukohas. Tõendatud on ka laenulepingute sõlmimine Immaru Investments OÜ ja võlgniku vahel. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis ei pea seetõttu olema omakäeliselt ega elektrooniliselt allkirjastatud. Võlgnik allkirjastas ka pakkumise laenu saamiseks minimaalselt 500 000 euro ulatuses. Kohatu on nõuda võlausaldajalt täiendavaid tõendeid laenulepingute alusel laenu väljamaksmise kohta. Samuti on põhjendatud ja sissenõutav leppetrahvi nõue. Leppetrahvi nõudmise aluseks oleva kohustuse rikkumine on tõendatud võlausaldaja poolt 20. aprillil 2020 infopäringu edastamisega. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, arvestades võlgniku rikkumisi.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning palus sellele võlgniku seisukohta.

Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid kolleegium täiendab maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 21 koosmõjus §ga 659).
9.Määruse põhjendusi tuleb täiendada seoses asjaoluga, et määruskaebuse menetlemise ajal õiguslik olukord muutunud. Pärnu Maakohus on 31. detsembri 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-12281 võlausaldaja Cashflow Plus OÜ avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud. Pankrotimäärus jõustus 16. jaanuaril 2021. PankrS § 15 lg 1 järgi ei ole kohtul võimalik nimetada ajutist haldurit, kui võlgniku pankrot on juba välja kuulutatud. Seega ei ole praeguse määruse alusel ajutise halduri nimetamise vajaduse ning pankroti väljakuulutamise üle otsustamine enam ajakohane ning määruskaebus tuleb ka sel põhjusel rahuldamata jätta.
10.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et ajutist haldurit ei olnud võimalik nimetada PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võlgnik on võlausaldaja nõuetele vastu vaielnud, tõendid ei kinnita esitatud nõuete olemasolu ning

vaidlused nõuete üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu sisuliste põhjendustega ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

11.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtu määrusest ei ole üheselt aru saada, millised PankrS § 15 lg-s 3 sätestatud alused ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmiseks kohalduvad. Maakohus on määruses viidanud PankrS § 15 lg 3 p-dele 1, 3 ja 4. Maakohus leidis, et kõik viidatud sätted on praegusel juhul ajutise halduri nimetamata jätmise alustena kohaldatavad. Menetluskulud
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohtu lahend jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.
13.Maakohus määras kindlaks võlgniku menetluskulude rahalise suuruse, seetõttu tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks võlgniku menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lõige 3). Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Võlgniku lepinguline esindaja teatas vastuseks kohtu kirjale, et tema esindusõigus võlgniku suhtes on lõppenud. Kuna võlgnik ei esitanud menetluskulude nimekirja, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja