4.Menetluskuludelt tuleb L.K.ul menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-16709
5.Välja mõista L.K.ult riigilõiv summas 450 eurot Eesti Vabariigi kasuks, mille tasumisest avaldaja menetlusabi korras oli vabastatud Pärnu Maakohtu 10.12.2020 menetlusabi andmise kohtumääruste alusel. Lahend tuleb riigilõivu tasumise osas täita selle jõustumisest alates 3 kuu jooksul, tasudes väljamõistetud summa vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
6.Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb L.K.ul tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses – TsMS § 179 lg 9.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu menetluses on L.K.u hagiavaldus M.K.u vastu võlgnevuse ja kaasomandile tehtud kulutuste kokku summas 23 008,06 eurot ja lisanduva viivise nõudes.
2.13.01.2021 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagasivõtmise kohta, milles hageja palub jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt võtta vastu hagist loobumine ja palub kohtul lõpetada menetlus otsust tegemata. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.19.01.2021 esitas kostja kohtule seisukoha, mille kohaselt on ta hageja taotlusega menetluse lõpetamiseks nõus. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja kinnitab, et kostja menetluskulud on 810 eurot koos käibemaksuga. Kulude täpsema koosseisu esitab kostja menetlusdokumendile esitatud arvetel. Määruse põhjendused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja
2-20-16709 menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 4 tuleb jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd hageja ei ole loobumise taotluses toonud välja asjaolu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Hageja hagist loobumise põhjuseks on asjaolu, et samade poolte vahel on sama hagieseme üle olemas jõustunud kohtulahend.
6.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.
7.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8.Vastavalt kostja poolt 19.01.2021 esitatud menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja menetluskulud kulutustest õigusabile kokku 810 eurot koos käibemaksuga. Kostja on füüsiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja lepinguline esindaja on advokaat, kes on antud asjas osutanud õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et advokaadi tunnihind 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Menetluskulude nimekirjadele lisatud arvete kohaselt on kostja esindajal kulunud materjalidega ja tõenditega tutvumisele, konsultatsioonile ja kostja hagiavaldusele koostamisele 5,25 tundi (arve nr 667-J); hageja 14.01.2021 taotlusega tutvumisele ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 1,5 tundi (arve nr 678J). Kokku on kostja esindajal kulunud õigusabi toimingutele 6,75 tundi, summa koos käibemaksuga 810 eurot. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses, arvestades asja mahtu ja keerukust, on kostja lepingulise esindaja kulud olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole esitanud vastuväidet kostja menetluskulude nimekirjale.
9.Eeltoodu alusel kohus määrab kostja M.K.u vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 810 eurot. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava avalduse esitanud ja seega tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
11.Hageja on 10.12.2020 määrusega vabastatud hagiavalduselt ettenähtud riigilõivu summas 900 eurot tasumisest. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja
2-20-16709 menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu ning arvestades, et hagist loobumise korral oleks hagejal õigus saada tagasi pool tasutud riigilõivust, siis kuulub L.K.ult riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele pooles summas, s.o 450 eurot – alus TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4, § 150 lg 2 p 2. Tulenevalt TsMS § 179 lg 9, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
13.Hagejale on antud Pärnu Maakohtu 08.07.2020 kohtumäärusega riigi õigusabi hilisema kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses 18 kuu jooksul osamaksetega pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise määruse jõustumist kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-9557. Hagejale määratud esindaja on menetluskuludena esitanud riigi õigusabi tasu ja kulude taotluse. Kohus lahendab riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse ja määratud tasu ja kulude hagejalt väljamõistmise eraldi kohtumäärusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.