Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-21-1552 2.5 Juhul kui kostja kohustub resolutsiooni punktis 2.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, muutub resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud hageja nõue tasumata osas tervikuna kohe sissenõutavaks ning hagejal on õigus võla sissenõudmiseks õigus pöörduda kohtutäituri poole. Hageja ei ole kohustatud kosjale saatma teadet nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja. 2.6 Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Haigekassa esitas 01.02.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Ixxx Nxxxxxxxxx vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitiste nõudes summas 309,91 eurot. Eesti Haigekassa esindaja jurist Kaie Rui ja kostja Ixxx Nxxxxxxxx sõlmisid 15.02.2021. a tsiviilasjas nr 2-21-1552 kompromisslepingu, mille esitasid samal päeval, s.o 15.02.2021. a allkirjastatult kohtule.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kostja ei ole nõuet vaidlustanud. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

2-21-1552 täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.