Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2021.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-121671
Tsiviilasi
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) hagi D Ji (J, isikukood xxx, elukoht xx) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
556,54 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles ning loovutas nõude 03.02.2020 OK Incure OÜ ́le. Kostja on saanud enda kasutusse krediidi summas 950 eurot 11.07.2018 ning krediidi summas 150 eurot 21.07.2018. Kostja pidi maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvele. Laenulepingu katteks on kostja poolt teostatud tagasimakseid kokku summas 1 258,68 eurot. Lepingu kehtivusaja jooksul tagastas kostja laenu põhiosa summas 677,82 eurot, seega arvestades kostjale antud kogu laenu summas 1100 eurot moodustas laenu põhiosa jääk ülesütlemise seisuga 422,18 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisest 03.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 27.08.2020 viivise päevamääraga 0,12% põhinõudelt. Võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot põhineb tasuliste meeldetuletuskirjade edastamises kostjale. Kostja vastus hagile Kostja ei nõustu võlgnevuse põhiosa summaga. Kostja on tasunud laenu tasumiseks 1 258,68 eurot. Kogu laenusumma koos intressidega pidi olema 1 389,68 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kostja ei ole vastu vaielnud faktilistele asjaoludele, seega ei ole vaidluse all järgmised asjaolud. xxx (xxx) ja kostja sõlmisid 11.07.2018 laenulepingu nr xxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti 1100 eurot (hagi lisa 1). Kostja sai enda kasutusse krediidi summas 950 eurot 11.07.2018 ning krediidi summas 150 eurot 21.07.2018 (hageja 02.12.2021 seisukoha lisa 1). Kostja pidi maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvetele (hageja 02.12.2021 seisukoha lisa 2). Kostja on teostanud laenu tagastamiseks makseid kokku 1 258,68 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles ning loovutas nõude 03.02.2020 OK Incure OÜle (hagi lisa 2). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud
kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Kostja on seisukohal, et kogu laenusumma koos intressidega pidi olema 1 389,68 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Lepingu esimesel lehel on küll kirjas maksete kogusumma 1 389,68 eurot, kuid nimetatud summa kohta on ka märkus: „Eeldusel, et Krediidikonto Limiit võetakse kasutusse viivitamatult ja täies mahus ning Krediidikonto Limiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.“ Kostja ei ole tasunud limiiti koos intressiga 12 kuu jooksul, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda nimetatud summast. Kostja on pidevalt tasunud miinimummakse hilinemisega, kuid selleks, et kogu tagasimakse oleks olnud 1 389,68 eurot, pidanuks kostja tagastama rohkem kui miinimummakse. Hageja poolt esitatud arvetest ning tasumiste arvestusest on nõude kujunemine jälgitav. Kohus peab põhivõla 422,18 eurot nõuet põhjendatuks. Viivist on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest 03.02.2020 kuni hagi esitamiseni 27.08.2020 viivisemääraga 0,12% päevas. Viivisenõue 104,36 eurot on põhjendatud. Sissenõudmiskulude 30 eurot nõue ei ole vastuolus VÕS § 1132 sissenõudmiskulude regulatsiooniga ja see nõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 422,18 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 104,36 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 556,54 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 125 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.