Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Riina Maivel
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-17919 King Crown Group Oy avaldus Detailplus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Ajutise halduri nimetamata jätmine, pankrotiavalduse menetluse lõpetamine Võlausaldaja King Crown Group Oy, Soome äriregistri kood 2940732-2 Nummenraitti 23, 04370 Rusutjärvi, Soome Vabariik Võlausaldaja esindaja Vandeadvokaat Viktor Särgava, Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 2, Tallinn 10145, tel: 6 622 640, faks 6 622 641, e-post: [email protected] Võlgnik Detailplus OÜ, registrikood 14261170 Pikaliiva tn 93-15, Tallinn 13516, e-post: [email protected], epost: [email protected]
Jätta King Crown Group Oy poolt Detailplus OÜ pankroti väljakuulutamiseks esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud võlausaldaja King Crown Group Oy kanda. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 03.12.2020 esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 04.12.2020 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Deposiit tasuti 07.12.2020.
Võlausaldaja on seisukohal, et tema nõue tuleneb võlgnikule esitatud tasumata arvetest kokku summas 95 848,96 eurot. Nõude selguse huvides nõuab pankrotivõlausaldaja pankrotiavalduses alljärgnevate arvete tasumist: arve nr 410; arve nr 403; arve nr 397; arve nr 392 – kokku summas 47 221,36 eurot. Kuivõrd võlgnik ei ole selgelt enda maksekohustust täitnud, siis see saab olla tingitud tema suutmatusest seda teha. Sellest tingituna ongi võlausaldaja otsustanud esitada pankrotiavalduse. Pankrotivõlausaldaja nõue 47 221,36 eurot muutus täies ulatuses sissenõutavaks 29.09.2020. Pankrotivõlausaldaja esitas 13.11.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et võla tasumata jätmisel hiljemalt 26.11.2020 esitatakse kohtusse pankrotiavaldus. Kuivõrd võlgnik ei ole oma võlgnevust 47 221,36 euro ulautses suutnud tasuda, siis on leidnud tõendamist, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine. Seega on täidetud pankrotiavalduse esitamise eeldused. 07.01.2021 ja 02.02.2021 toimunud istungitel jäi võlausaldaja oma avalduse ja varasemalt esitatud seisukohtade juurde leides, et võlausaldaja omab nõuet võlgniku vastu vähemalt summas 47 221,36 eurot. Võlgnik leiab, et nõue on alusetu ning projekti viimased arved on Kingi Crown Group OÜ-le tasumata, kuna Kingi Crown Group OÜ poolt teostatud tööd olid puudustega. Selle kohta esitati võlausaldajale ka objekti ülevaatuse raport. Kingi Crown Group OÜ rentis tööjõudu Soomes objektile. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks tööjõu rentimisele, renditi ka töövahendeid ja töö juhtimist. Võlgnik leiab, et Kingi Crown Group OÜ ei teinud kvaliteetset tööd ning käesolevat vaidlust on võimalik lahendada teisiti, kui läbi pankrotimenetluse. Detailplus OÜ ei ole maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus leiab, et võlgniku vastuväidetest lähtuvalt tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-17-02, p 10). PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kohtu jaoks kaheldavaks ning tingivad vajaduse nõude olemasolu kindlakstegemiseks asjaolude eelnevat tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotiavalduse menetlemise raamidest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas võlausaldaja poolt lubatud tööd tehti kvaliteetselt või mitte. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas võlausaldaja kasutas lisaks tööjõu rentimisele ka muid töövahendite rentimisega ja töö juhtimisega seotud teenuseid. Kohus leiab, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-11742, 11.12.2017 määruse punktis 9 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus tuvastab ühe aluse PankrS § 15 lg-st 3, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.
Eeltoodust tulenevalt on vaidlus nõude olemasolu üle. Kohus leiab, et nende asjaolude kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega peab kohus põhjendatuks jätta asjas ajutine haldur PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab PankrS § 15 lg 7 alusel pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 3 lg 2 lause 3 sätestab, et ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-415, p 14). Asja materjalidest nähtuvalt puuduvad võlgnikul kulud, mida avaldajalt välja mõista. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.