Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.02.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-138521
Kohtuasi
XX hagi YY vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.09.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5730,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Olavi Järve Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.09.2020 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-19-138521 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX esitas 16.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt 5300 euro saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohtu 18.02.2020 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue üle maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.XX (hageja) esitas 24.03.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5300 eurot, viivise 6,36 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni nii, kuid mitte rohkem kui 5300 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja hageja poole sooviga saada laenu. Hageja on kostjale vastavalt pooltevahelistele kokkulepetele kahe ülekandega üle kandnud kokku 5300 eurot. Hageja arvestab laenulepingu ülesütlemise teatisena makseettepaneku kostjale kättetoimetamist 17.01.2020. Seega lõppes laenuleping ja kostja kohustus 5300 eurot tagastama hiljemalt 17.03.2020. Hagiavalduse esitamise seisuga 24.03.2020 on kostja laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega hilinenud 6 kalendripäeva, ehk siis on sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 6,36 eurot.
4.Alternatiivselt leiab hageja, et kui poolte vahel puudub laenuleping, kohustub kostja tagastama raha alusetu rikastumise sätete alusel.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et asjakohane ei ole kostja väide, et hageja ja QQ vahel on sõlmitud laenuleping, kostja ei ole tõendanud, kuidas on vastav kokkulepe seotud hageja poolt kostjale kantud rahasummadega. Käesoleva menetluse esemeks olevad rahasummad on kantud kostjale, mitte QQ-le. Isegi kui asuda seisukohale, et ainult rahasummade kattuvuse tõttu on tõendatud, et QQ-ga sõlmitud kokkuleppe puudutas ka kostjale kantud rahasummasid, siis ei võta kokkuleppe sõlmimine hagejalt õigust nõuda kostjale kantud summasid kostjalt. Tõele ei vasta kostja väide, nagu oleks hageja olnud teadlik, et kostja lihtsalt vahendas ülekandeid QQle. Alusetust rikastumisest tulenev nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, mis tõendaks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping. Maksekorraldused ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud laenuleping. Hageja on tegelikult sõlminud laenulepingu kostja vennaga QQga, kelle osas on kohus 08.06.2018 kuulutanud välja pankroti tsiviilasjas nr 2-18-7626.
8.Hageja esitas nõude kostja vastu pärast seda, kui oli ilme, et ta laenusummat tegelikult laenusaajalt tagasi ei saa. Laenulepingu sõlmimist hageja ja QQ vahel tõendab 15.02.2017 võlatunnistus. Kostjale väidetavalt laenatud summa on tegelikult 15.02.2017 võlatunnistuse esemeks. Kostja on üksnes isikuks, kelle kaudu toimus laenu osaline (s.o 5300 euro) ülekandmine QQ-le. Kostja esitas tõendid selle kohta, et hagejalt saadud raha anti üle QQ-le, esimene osamakse anti sularahas ja teine osamakse kanti QQ palvel üle tema lepingupartnerile. Hageja tegevus on pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega.
9.Hageja alternatiivne nõue, et kostja peaks tagastama saadud summad alusetu rikastumise sätete alusel, tuleb samuti jätta rahuldamata. Antud juhul on tõendatud, et hagejal oli laenusuhe kolmanda isikuga, mistõttu ei saa ta esitada nõuet kostja vastu
2-19-138521 alusetu rikastumise alusel. Isegi kui hageja nõue oleks alusetu rikastumise alusel põhjendatud, siis palub kostja kohaldada vastuväitena aegumist.
10.Kuna põhinõue on alusetu, siis on ka viivise nõue alusetu. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 23.09.2020 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5300 eurot, seisuga 23.03.2020 viivis 6,36 eurot ning viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (s.o 5300 eurolt) alates 24.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 5300 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2000 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulud 1575 eurot ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
12.Maakohus viitas VÕS § 396 lg-le 1 ning märkis, et hageja nõue väidetava suulise laenulepingu alusel on põhjendamata. Kirjalikku ega kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingut käesoleval juhul sõlmitud ei ole. Kuigi laenulepingu võib sõlmida ka suuliselt, ei ole hageja tõendanud laenulepingu sõlmimist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja 05.02.2017 kandnud kostjale üle 2500 eurot selgitusega „+++“ (dtl 44) ning 08.02.2017 kandnud kostjale üle 2800 eurot selgitusega „+++“ (dtl 45). Käesoleval juhul ei tõenda üksnes raha ülekandmine kostjale laenulepingu olemasolu. Maksekorraldustes puudub viide laenulepingule, mistõttu ei tõenda ülekanded, et hageja ja kostja vahel oleks laenuleping sõlmitud. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud ekirjad ja SMS-d vahemikus 01.02.2017- 08.02.2017 laenulepingu sõlmimist (dtl 79, 80, 83, 84). Nimetatud tõenditest ei nähtu ühtegi konkreetset laenulepingule viitavat asjaolu. See, et kostjal oli abi vaja või et ta on kinnitanud raha laekumist, ei kinnita laenulepingu olemasolu või selle sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et laenuleping sõlmiti suuliselt.
13.Alternatiivselt on hageja palunud nõude rahuldada tuginedes alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et raha oleks hagejale tagastatud, mistõttu on kostja hageja arvel 5300 euro ulatuses alusetult rikastunud.
14.Asjakohane ei ole kostja vastuväide selle kohta, et hageja on sõlminud laenulepingu kostja vennaga. Käesoleva menetluse esemeks olevad rahasummad on kantud kostjale, mitte QQ-le. Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et laenulepingu alusel oleks tulnud raha tasuda hageja arveldusarvele, esitatud ei ole. Samuti ei välista hageja alusetust rikastumisest tulenevat nõuet asjaolu, mida kostja rahaga edasi tegi, s.o kas kasutas seda ise või andis selle QQ-le. Kostja poolt esitatud tõendid (sh e-kirjad, kinnitus, konto väljavõte) ei kinnita, et hageja ja QQ vaheline kokkulepe oli seotud hageja poolt kostjale kantud rahasummadega (dtl 59-60, 67-71, 93-106). Seega ei ole kostja tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
15.Hageja on kostjale raha üle kandnud 05.02.2017 (2500 eurot) ning 08.02.2017 (2800 eurot), mistõttu hakkas aegumise tähtaeg kulgema 2500 euro osas vastavalt 06.02.2017 ning 2800 euro osas 09.02.2017. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135 lg 2 ja § 137 lg 1 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24:00. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 16.12.2019 (tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p-st 3 on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses). Seega ei olnud avalduse esitamise ajaks TsÜS §-s 151 märgitud tähtaeg möödunud ning hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel raha väljamõistmiseks ei ole aegunud.
16.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse laenulepingu alusel, siis on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
2-19-138521 Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses välja toonud, et kostja võlgneb talle raha ning seega peatus selle nõude aegumine maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kõigil alustel. Kuna hageja nõue ei ole aegunud, ei saa hageja olla üksnes hagi esitades käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.
17.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna makseettepanek on esitatud väidetavalt laenulepingu alusel, siis on hageja hagis märgitud alternatiivne nõue käsitletav hagi aluse ja eseme muutmisega. Hageja võib oma hagi täiendada alternatiivse nõudega ning tegemist ei ole hagi muutmisega (vt RKTKo nr 3-2-1-99-14, p 20).
18.Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud 5300 eurot, siis on hageja põhinõue põhjendatud. Kuna kostja on olnud raha tagastamisega viivituses, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist.
19.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 2000 eurot. Hageja on välja toonud oma menetluskulud kokku 2200 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 425 eurot ning osutatud õigusabiteenustest, s.o: konsultatsioon 1 h; hagiavalduse koostamine 3 h; kostja vastusega tutvumine, konsultatsioon ja menetlusdokumendi koostamine 3,5 h; konsultatsioon ja menetlusdokumendi koostamine 2,5 h; kostja dokumentidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ja 06.07.2020 dokumendi koostamine 4,75 h; kostja dokumentidega tutvumine, konsultatsioon kliendiga ja 16.09.2020 dokumendi koostamine 3 h. Menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulunud aeg on suuremas osas põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning komplekteerida asjakohaseid tõendeid. Ka vastaspoole dokumentidega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks edasise tegevuse planeerimiseks, vastuväidete esitamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus arvestab ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kuna tegemist ei olnud aga keskmiselt keerukama tsiviilasjaga ning hageja on nii 06.07.2020 kui ka 16.09.2020 esitatud dokumentides korranud oma varasemaid seisukohti, siis vähendab kohus nimetatud dokumentide esitamise ajakulu kokku 2 h võrra. Seega on põhjendatud ajakuluks kokku 15,75 h. Esindaja tunnitasu määr 100 eurot/tund (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 1575 eurot. Ka riigilõiv 425 eurot on vajalik kulu. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas 03.11.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kostja on tõendanud, et hageja on sõlminud laenulepingu kostja vennaga ning 15.02.2017 võlatunnistuses märgitud summa sees on hageja poolt käesolevas asjas esitatud hagis nõutavad summad. Kohus ei ole arvestanud 03.04.2020 ja 12.06.2020 kirjavahetusega hageja ja QQ vahel, mis tõendab, et hageja nõudis raha tagastamist, mh laenulepingu sõlmimist QQ-lt. Kostja on tõendanud, et rahalised vahendid anti üle QQle või tema poolt nimetatud kolmandale isikule. Kohus on jätnud kõik 12.06.2020 kostja poolt esitatud tõendid hindamata ning ei ole selgitanud, miks ta neid tõendeid ja asjaolusid ei arvesta. Kohus ei ole selgitanud, mis põhjusel on jäetud tähelepanuta QQ kirjalik seletus.
22.Hageja ei ole tõendanud, et 15.02.2017 võlatunnistuses märgitud summa 8115 eurot oleks hageja poolt QQ-le üle antud muud moodi, kui hagiavalduses märgitud ülekannete ja kostja tegevuse kaudu. Kui hageja väidab, et võlatunnistus ei sisalda käesolevas asjas esitatud hagis nimetatud summasid, siis peab hageja seda tõendama.
23.Olukorras, kus poolte vahel on leping, saab hageja nõuda nõude rahuldamist üksnes lepingu alusel. Kui QQ oleks täitnud 15.02.2017 võlatunnistusega võetud kohustused
2-19-138521 nõuetekohaselt, siis ei oleks hageja esitanud nõuet kostja vastu. Hagejal ei saa olla ühe ja sama summa osas kahte erinevat nõuet kahe erineva isiku osas. Kostjale jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel tekib isikul, kes on sõlminud võlatunnistuse, alus nõuda sama summat kolmandalt isikult alusetu rikastumise alusel.
24.Hageja alternatiivne nõue on aegunud ning hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja vastused põhinevad kordustel ja senise menetluse kirjeldusel. Mõistlikuks ja põhjendatud menetluskulude mahuks saaks olla maksimaalselt 8-10 h: s.o hagi koostamine 2 h; kostja vastusega tutvumine 0,5 h; hageja 06.05 seisukoht 1 h; kostja 12.06 seisukohaga tutvumine 1 h; hageja 12.06 seisukoha koostamine (on varasemate asjaolude kordus) 1 h; 03.07 kostja seisukohaga tutvumine 0,5 h; hageja 06.07 ja 16.09 hageja seisukohad põhinevad varasemate seisukohtade kordusel, seega on põhjendatud ajakulu maksimaalselt kokku 1 h; kostja 16.09.2020 seisukohaga tutvumine 0,5 h, kokku 8,5 h. Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
28.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et poolte vahel ei ole tõendamist leidnud suulise laenulepingu sõlmimine. Samuti nõustub kolleegium sellega, et juhul kui laenuleping ei osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena ja alusetust rikastumisest tulenev nõue ei ole aegunud.
29.Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et kostja ei ole tõendanud, mis alusel hageja raha tema pangakontole kandis. Mõlemad pooled on seda meelt, et tegemist on laenuga. Hageja väidetel sõlmis ta laenulepingu kostjaga, kostja väidetel kandis hageja raha tema kontole kostja venna QQ-ga sõlmitud laenulepingu alusel. Maakohus pidas alusetult kostja vastuväidet asjakohatuks ja jättis selle kontrollimata. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kohus on jätnud kostja poolt esitatud tõendid hindamata ning ei ole selgitanud, miks ta neid tõendeid ja asjaolusid ei arvesta.
30.Olukorras, kus vaidluse all on küsimus, kumma vennaga hageja laenulepingu sõlmis, tuleb hinnata hageja rahalisi suhteid mõlema vennaga. Asjaolu, et käesoleva menetluse esemeks olevad rahasummad on kantud kostjale, mitte QQ-le, ei välista QQ-ga laenulepingu sõlmimist. Kolleegium ei nõustu maakohtu üldsõnalise väitega, et kostja poolt esitatud tõendid ei tõenda hageja ja QQ vahelist laenulepingut vaidlusaluste summade osas. Kostja on veenvalt näidanud, kuidas on hageja ja QQ vaheline kokkulepe seotud hageja poolt kostjale kantud rahasummadega. Selliseks seoseks on summade täpne kattuvus. Hageja tunnistab summade kattuvust, kuid leiab, et see ei ole piisav kostjale kantud rahasummade ja kokkuleppes toodud rahasummade vahelise seose tõendamiseks. Ringkonnakohus hageja arvamusega ei nõustu.
31.Raha ülekandmine ja võlasuhte vormistamine toimus sellisest, et kõigepealt tegi hageja ülekanded kostja kontole 05.02.2017 2500 eurot ning 08.02.2017 2800 eurot. Seejärel kandis hageja QQ-le üle 13.02.2017 1475 eurot ja 15.02.2017 1340 eurot ( dtl 60-61). Seega kandis hageja YY-le ja QQ-le kokku 8115 eurot, mille kohta vormistati hageja ja QQ vahel 15.02.2017 kirjalik dokument - kviitung raha saamise kohta. Selles kinnitab QQ, et on saanud XX-lt 8115 eurot ja kohustub tagastama 9800 eurot hiljemalt
2-19-138521 15.08.2017 ( dtl 57, tõlge 67). Dokument on allkirjastatud nii hageja kui QQ poolt, selles on kokku lepitud laenu tagastamise tähtaeg, samuti intress. Esimesena allkirjastas selle dokumendi just hageja ja seejärel QQ. Sellest nähtub, et hageja pidas laenulepingujärgseks võlgnikuks kogu laenatud raha 8115 euro osas ainult QQ, kellelt soovis raha tagasi saada.
32.Kohtule esitatud QQ kirjalik seletus on eelnevaga kooskõlas. QQ kinnitab, et sai XX-lt 5300 eurot läbi YY ning mõne päeva pärast koostasid nad XX-ga selle kohta võlakirja, allkirjastasid digitaalselt ja sõlmisid lepingu (dtl 113,114).
33.Hageja ei ole neid kostja poolt esitatud tõendeid millegagi ümber lükanud.
34.Hageja väide, et QQ võlg 8115 eurot ei sisalda kostja poolt saadud 5300 eurot, jäi paljasõnaliseks ja on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Asja materjalist ei nähtu, et hageja oleks QQ-le kandnud rohkem raha kui 2815 (1475+1340) eurot. Lisades sellele kostjale üle kantud 5300 eurot, on summa kokku 8115 eurot, mis on QQ-ga sõlmitud laenulepingu esemeks.
35.Hageja nõudis raha tagastamist kõigepealt QQ-lt, mida tõendab hageja ja QQ meilivahtus ( dtl 70-71; 94-95), aga ka QQ pankrotihalduri kiri (dtl 102-103). Kostja vastu esitas hageja nõude alles siis, kui QQ oli pankrotistunud ja temalt ei olnud lootust raha tagasi saada. Ka see näitab, et laenulepingujärgseks võlgnikuks oli ainult QQ.
36.Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusalune summa on kostja kontole kantud mitte kostjaga, vaid QQ-ga sõlmitud laenulepingu alusel. Kostja ei võlgne hagejale raha laenulepingu alusel (VÕS § 396 lg 1). Samuti ei ole kostja kohustatud raha tagastama alusetu rikastumise sätete alusel ( VÕS § 1028 lg 1). Sellest tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
38.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
39.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud maaja ringkonnakohtus hageja kanda.
40.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata kostja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.