5.Mõista XX-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 500 eurot (TsMS § 190 lg 2). Menetluskulude tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.
6.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi
2-19-13681 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 05.09.2020 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged väited ja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis.
2.Hagiavalduse kohaselt algatas hageja 14.07.2019 Facebooki XXX grupis vestluse seoses tema koera kadumisega. Vestluses palus hageja inimestelt abi koera otsimisel. Kostja avaldas vestluses järgmised kommentaarid, mis sisaldavad ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid: - „Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru.“ Kostja avaldas kommentaaris ebaõige väite, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera mänguväljakule; - „ Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära. Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“. Kostja avaldas kommentaaris ebaõige väite, et hageja hoiab koera ketis õues; - „Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse hakkama asjasse sekkuma?“ Kostja avaldas ebaõige väite, et koer on hageja juures reaalses ohus; - „Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses.“ Kostja avaldas ebaõige väite, et hageja laseb koeral üksi jalutada; - „Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Lotte asotsiaalide kätte sattus...“. Kostja avaldas ebaõige väite, et koer sattus asotsiaalide kätte.
3.Kostja kommentaarides avaldatud väited on ebaõiged faktiväited, mis kahjustavad hageja mainet. Faktiväited kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna, kes tahab koerale halba teha. Ebaõige on kostja väide, et tema poolt avaldatud väited põhinevad hageja kommentaaridel. Vaidlusalused kostja väited erinevad hageja kommentaaridest. Kostja mõistis hageja kommentaare valesti ja seda halvustavas suunas. Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged väited selliselt, et kostja avaldab Facebooki veebilehel
2-19-13681 XXX grupis teate, milles märgib, et tema poolt 14.07.2019 Facebooki XXX grupi vestluses esitatud väited hageja kohta on eksitavad ega vasta tegelikkusele.
4.Hageja maine kahjustamise tõttu palus hageja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot. Facebooki grupis, kus kostja avaldas vaidlustatud väiteid, on vähemalt 17 000 liiget ja väga paljud elavad XXXs. Hagejal on tänaval piinlik ja halb käia, sest teiste inimeste suhtumine, pilgud ja kommentaarid teevad elamise võimatuks. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väide, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera mänguväljakule, vastab tõele. Kostja väide tugineb muuhulgas hageja 22.07.2017 postitusele samas XXX grupis Facebookis, kus hageja väidab, et tema koer varastati Toompuiestee mänguplatsilt. Hageja on jätnud oma koera korduvalt hooleta nii 2017. aastal, kui ka 2019. aastal, kui hageja avaldas vaidlusaluse 14.07.2019 postituse Facebooki XXX grupis.
7.Väide, et hageja hoiab koera ketis õues vastab tõele. Kommentaar, millest hageja vaidlustatud väite tuletas, ei sisalda hageja tuletatud väidet, vaid kommentaar sisaldab küsimusi hagejale ja kolmandatele isikutele. Küsimused on tekkinud hageja poolt sama postituse all esitatud kommentaaride põhjal. Lisaks märkis hageja kommentaarides ise, et ta hoiab koera ketis. Hageja on tekitanud oma kommentaaridega arusaama, et ta hoiab koera ketis. Hageja ja teiste isikute kommentaaridest tulenevalt mõistis kostja, et koera hoitakse ketis ja vahel lastakse ta seal lahti. Seetõttu on põhjendatud kostja mure ja küsimus taksilaadse toakoera ketis pidamise kohta. Koera ketis pidamine ei ole keelatud, mistõttu ei kahjusta vaidlustatud väide hageja mainet.
8.Hageja vaidlustatud väide, et koer on hageja juures reaalses ohus, on hinnatav väärtushinnanguna. Kostja on kujundanud väärtushinnangu hageja avaldatu põhjal. Väärtushinnang on põhjendatud. Koera võib viia avalikku kohta üksnes jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada loomade ja inimeste ohutus. Kostja mure koera pärast oli põhjendatud, sest hageja on põhjustanud ohtu koera heaolule ja tervisele. Telliskivi piirkond on tiheda liiklusega linnaala. Vabalt ringi jooksvad koerad võivad põhjustada ohtu ja kahju ka inimestele. Hageja ise avaldas ühes kommentaaris, et tavaliselt ta koera ketist linnas lahti ei lase, sest ta hammustab teisi koeri. Mõistlik koeraomanik enda koera sellisel juhul lahtiselt jooksma ei lubaks.
9.Tõele vastab väide, et hageja laseb koeral üksi jalutada. Hageja on ise oma kommentaarides väitnud, et lubab koeral ilma rihmata vabalt joosta olenemata asjaolust, et koer teisi koeri hammustab. Samuti on koer korduvalt kadunud olnud. Hageja on andnud koera vaadata isikutele, kes liialdavad alkoholiga ning lasevad hageja loal koeral lahtiselt joosta.
10.Tõele vastab väide, et hageja lasi koeral asotsiaalide kätte sattuda. Kostja väide tugineb hageja enda kommentaaridele, kus ta märgib, et laseb pompsidel õlle eest koeraga jalutada.
11.Mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja on ise oma kommentaaridega endast hooletu koeraomaniku pildi loonud. Kostja kommentaarid ei saa hageja mainet kahjustada ega hagejale täiendavat kahju tekitada. Vaidlustatud väited ei ole ebasündsad. Olenemata sellest, et kostja väited ei sisaldanud hageja kohta valet teavet ega kahjustanud tema mainet, kustutas kostja vaidlusalused kommentaarid pärast hagiavalduse kättesaamist.
2-19-13681 Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 31.08.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1900 eurot.
13.Maakohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: hagejale kuulub koer nimega Lotte (tl 3 – 9); 14.07.2019 algatas hageja Facebookis XXX grupis vestluse seoses tema koera kadumisega (tl 56); kostja avaldas hageja algatatud vestluses järgmised kommentaarid hageja kohta: - „Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru“ (edaspidi kommentaar nr 1) (tl 11); - „Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära“ (edaspidi kommentaar nr 2a) (tl 12). „Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“ (edaspidi kommentaar nr 2b) (tl 13); - „Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse hakkama asjasse sekkuma?“ (edaspidi kommentaar nr 3) (tl 14); - „Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses“ (edaspidi kommentaar nr 4) (tl 14); - „Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Lotte asotsiaalide kätte sattus...“ (edaspidi kommentaar nr 5) (tl 15).
14.Kostja poolt avaldatud kommentaarides vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: kommentaaris nr 1 vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: hageja juba kord kaotas koera (edaspidi väide nr 1); hageja unustas koera mänguväljakule (edaspidi väide nr 2); kommentaarides nr 2a ja nr 2b vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja hoiab koera ketis õues (edaspidi väide nr 3); kommentaaris nr 3 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer on hageja juures reaalses ohus (edaspidi väide nr 4); kommentaaris nr 4 vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja laseb koeral üksi jalutada (edaspidi väide nr 5); kommentaaris nr 5 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer sattus asotsiaalide kätte (edaspidi väide nr 6).
15.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 4, lg-le 2, §-dele 1046 ja 1047.
16.Väited nr 1 ja 2 on hinnatavad faktiväidetena ning need kahjustavad hageja mainet, sest nad kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna.
17.Kostja on tõendanud, et hageja on juba korra koera kaotanud ning väide nr 1 vastab tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja tõendab väite nr 1 tõele vastavust hageja 22.02.2017 postitusega XXX grupis Facebookis, kus hageja avaldas järgmist: „Eile 21. veebruaril 2017 umber kella 22.00 varastati Toompuiste mänguplatsilt koer. Ta ei tulnud peremehe juurde, et saaks kett panna, vaid võõra inimese juurde, kes ta sülle võttis ja ära viis“ (tl 57). Kuigi kostja kasutas väites nr 1 mõiste „varastamise“ asemel mõistet „kaotama“, saab mõistlik isik väitest nr 1 aru selliselt, et koer läks kaduma. Kuigi hageja sisustab 22.07.2020 menetlusdokumendis koera kadumist sellega, et võõras agressiivne meesterahvas võttis temalt koera, ei nähtu see hageja 22.02.2017 postitusest. Asjaolule, et koer läks kaduma viitavad ka hageja 22.02.2017 postituse juurde tehtud CC kommentaar: „Sarnane koer täna leiti“ (tl 59) ja HH (H) kommentaar: „Leidsin täna hommikul enne kella 6 Shnelli koerteplatsile jäetud väikese taksi sarnase, aga pikkade jalgadega emase kutsika. Värises külmast ja hüppas mulle kohe sülle, kui värava lahti poetasin. /.../ Koerale oli jäetud ka veekauss, läbinisti jääs“ (tl 60).
2-19-13681 Kui kolmas isik varastas koera mänguplatsilt, jääb ebaselgeks, miks tema või keegi kolmas tõi koera tagasi mänguplatsile ja jättis nõu veega. Hageja väite koera varguse kohta seab kahtluse alla ka see, et hageja ei teavitanud politseid koera vargusest. Hageja 04.01.2020 menetlusdokumendis esitatud väide, et ta palus politseilt abi seoses koera vargusega, on tõendamata. Asjaolu, et koer läks kaduma hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kinnitab kaudselt ka see, et hageja ei teinud Facebookis postitust koera kadumise kohta samal päeval, millal koer väidetavalt varastati vaid alles järgmisel päeval. Lisaks sai kostja kujundada seisukohta koera kadumise kohta CC ja HH kommentaaride alusel, kus puudub teave koera varguse kohta.
18.Väide nr 2 vastab tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja tõendab väite nr 2 tõele vastavust LL järgmise kommentaariga: „Aga olen ka varem tähele pannud et see sama koerake on talvel ööseks koerte mänguväljakule unustatud, või siis nagu omanik väidab, koer röövitud“ (tl 65). Kostja väidet, et hageja unustas koera mänguväljakule, kinnitab ka PP kommentaar: „Läks parki ja unustas koju minnes kaasa võtta“ (tl 63). Vestlusest, kuhu PP oma kommentaari jättis, nähtub, et märgitud kommentaar käib hageja ja tema koera kohta. Asjaolu, et hageja unustas koera mänguväljakule, kinnitab ka DD kommentaar: „Selle sama pikajalgse taksiga oli intsident, kus ta oli jäetud terveks ööks miinuskraadidega koerte mänguväljakule lõdisema“ (tl 95). Kohus loeb eeltoodud kommentaaridega tõendatuks, et hageja on unustanud koera mänguväljakule.
19.Kommentaarides nr 2a ja 2b ei ole kostja avaldanud, et hageja hoiab koera õues ketis. Kommentaarides on kostja esitanud küsimuse, kas hageja hoiab koera õues ketis. Küsimuse esitamine nähtub sellest, et: 1) kostja postitas kommentaarid repliigina hageja ja DD kommentaarile; 2) kommentaaride lõpus on küsimärgid; 3) hageja kommentaari juures on pilt koerast õues (tl 12, tl 73), mis kinnitab, et kostjal võis tekkida küsimus koera õues ketis hoidmise kohta; 4) asjaolu, et vestluse kontekst võis tekitada lugejal ja sealhulgas ka kostjal arusaama koera ketis hoidmise kohta kinnitab ka KK kommentaar: „Taks ketis ohohohohohooo mis asja“ (tl 12); 5) kui kostja postitas kommentaari nr 2b repliigina DD kommentaarile, järgnes sellele DD vastus: „Seda ei oska kommenteerida, ei ela enam sealkandis, kuid julgen väita, et omanik ei sobi loomapidajaks“ (tl 13). Kuna kostja ei ole avaldanud hageja vaidlustatud väidet, puudub vajadus hinnata väite tõelevastavust ja väite avaldamise õigusvastasust.
20.Väide nr 4 on väärtushinnang ning selle avaldamine ei olnud õigusvastane. Väärtushinnangu avaldamisel realiseeris kostja õigust sõnavabadusele. Kostja avaldas väärtushinnangu soovist juhtida avalikkuse tähelepanu tekkinud probleemile. Avalikkusel esineb põhjendatud huvi saada teada taolistest juhtumitest. Väärtushinnang ei olnud vulgaarne, hageja inimväärikust alandav ega hagejat mõnitav. Hageja maine kahjustamine oli õigustatud ning väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel.
21.Kostja on tõendand, et kui hageja koer läks kaduma veebruaris 2017, leiti ta ja toodi varjupaika. Varjupaigas selgus, et koer kandis mikrokiipi, kuid koer oli lemmikloomaregistrisse kandmata (tl 60 – 61). Koera registreerimine lemmikloomaregistris on vajalik selleks, et tagada looma elu ja tervise kaitse. Kandmata koera registrisse on hageja käitunud hooletult, seades selliselt koera elu ja tervise ohtu.
22.Kostja esitas LL järgmise kommentaari hageja koera kohta: „Samuti on ta Kalamajas tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (tl 65). Märgitud kommentaariga on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda jalutada. Lastes koeral üksinda jalutada seadis hageja koera elu ja tervise ohtu.
23.Hageja kommentaariga on tõendatud, et tema koer hammustab teisi koeri, mistõttu ei lase hageja koera ketist lahti (tl 79). Olukorras, kus hageja koer hammustab teisi koeri, kuid vaatamata sellele lasi hageja koeral üksinda jalutada, rikkus hageja Tallinna koerte ja
2-19-13681 kasside pidamise eeskirja § 2 lg-t 2. Lisaks seadis hageja oma käitumisega koera elu ja tervise ohtu.
24.Hageja avaldas järgmise kommentaari: „Tavalisel lasen Lote Telliskivi Rimi taga ketist lahti. Kuna ta juba 2. a ilusti sõna kuulanud, siis läksin eile natsa ülbeks ja jooksime üle tee, et muusikat kuulata. Nii kui inimesi nägi oli kadunud“ (tl 66). Hageja kommentaarist nähtub, et hageja lasi koera jalutusrihmast lahti ja tegi seda kohas, kus võib kohata inimesi, mis kinnitab, et tegemist oli avaliku kohaga. Asjaolu, et hageja viibis koeraga jalutusrihmata avalikus kohas, on tõendatud ka LL kommentaariga: „XX nägin teid jalutamas eile koeraga Peatuse baari juures, panin tähele, et koer oli ilma rihmata. Inimesi on seal kandis just palju sest nädalavahetus ju..“ (tl 80). Viibides avalikus kohas koeraga, kes ei olnud jalutusrihma otsas, rikkus hageja Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg-t 2 ja seadis ka koera tervise ohtu. Asjaolu, et koer viibis avalikus kohas koos hagejaga, ei vähendanud sellega kaasnenud riski. Koera kui looma käitumine on reeglina ettearvamatu ja koera jalutusrihmast lahti laskmine avalikus kohas võib ohustada nii koera, kui ka teiste loomade ning ka inimeste tervist.
25.LL 14.07.2019 seletusest nähtub: „13. juuli 2019 õhtu poolikul istusime rahumeelselt ja lustlikult baltijaama piirkonnas. Üks hetk tuli kusagilt põõsastest välja väga pikk ja kummaline naine, kaasas koer. Koer oli ilma rihmata ei millegita. Ilmselgelt kartis naist. Oli närviline, saba jalge vahel, ehmatas iga liigutuse peale. Sisuliselt surus koera meie seltskonda, et võtke mängige ja lahkus. Mingi hetk naases (ta oli täiesti purupurjus lisaks kummalisele käitumisele) käes tühi veinipudel ja ähvardas selle meile kõigile pähe puruks lüüa. Siis kadus jälle kusagile eemale võsasse ja hakkas tühje pudeleid kasti loopima puruks. Me istusime seal väga pikal. Naine oli kadunud. Ei tulnudki tagasi, möödas oli raudselt mitu tundi. Koer mängis ja tundis hästi meiega. Tõmbas kohe sülle kerra ja jäi magama. Võtsime endaga koju“ (tl 114). Eesti Loomakaitse Liidu 16.08.2019 avaldusega politseile ja Veterinaar- ja Toiduametile on tõendatud, et LL kirjutab 14.07.2019 seletuses hagejast ja tema koerast (tl 115 – 116). Eesti Loomakaitse Liidu avaldusega on tõendatud, et seltskond, kellele hageja koera jättis, toimetas koera varjupaika. Hageja, jättes koera kolmandate isikute kätte, veendumata seejuures, et kolmandad isikud ei kujuta endast ohtu loomale, on käitunud koera suhtes hooletult ja seadnud koera tervise ohtu.
26.Isegi juhul, kui hageja on loonud kodus koera jaoks head elamistingimused ja hageja laseb koeral vabalt ringi joosta Telliskivi Rimi taga asuvas kõrvalises kohas, on eelnevalt käsitletud asjaolude ja tõenditega tõendatud, et hageja on seadnud koera elu ja tervise ohtu.
27.Väide nr 5 on faktiväide, mis vastab tegelikkusele ja seega ei olnud selle avaldamine õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. LL avaldas kommentaari hageja koera kohta: „Samuti on ta Telliskivis tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (tl 65). Kommentaarist nähtub, et koer jalutas tänaval üksi, st hageja või kolmanda isiku järelevalveta. KK avaldas järgmise kommentaari: „Palun teavitage Paljasaare loomade varjupaika. See koer on mitu nädalat „telliskivi“ joodikutega pundis kuniks ta ilmselt hüljati sest hulgub nüüd omapäi. Enne hoiti teda ikka süles ja rihma otsas“ (tl 86). AA avaldas kommentaari hageja koera kohta: „Koguaeg pidi siin lahtiselt jooksma nagu oma kodus“ (tl 86). Märgitud kommentaaridega on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda ilma järelevalveta jalutada.
28.Väide nr 6 on faktiväide, mis vastab tegelikkusele ja seega ei olnud selle avaldamine õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. Mõistlik isik saab kommentaarist nr 5 ja selles sisalduvast väitest nr 6 aru nii, et koer viibis asotsiaalide seltskonnas. Määrav seejuures ei ole see, kas koer sattus asotsiaalide seltskonda juhuslikult või hageja tahtel. Hageja kinnitas 04.02.2020 menetlusdokumendis, et ta laseb pompsidel koeraga jalutada. Hageja avaldas järgmise kommentaari: „Lotel on jah päevaks paari õlle eest hoidjad palgatud (rikaste inimeste värk). Lotele ei meeldi päeval üksi kodus olla ja sellepärast jalutab pompsidega“ (tl 89). Lisaks avaldas hageja kommentaari, et: „No kujuta ette, et pompsid ongi tema uus
2-19-13681 pere“ (tl 94). Kohtu hinnangul saab hageja kasutatud mõistet „pompsid“ samastada kostja väites nr 6 kasutatud mõistega „asotsiaalid“. Hageja 04.02.2020 menetlusdokumendis esitatud kinnituse ja märgitud kommentaaridega loeb kohus tõendatuks, et hageja koer viibis asotsiaalide seltskonnas. Hageja tsiteeritud kommentaaridest nähtub, et ta lasi asotsiaalsetel inimestel õlle eest koeraga jalutama minna. Seega vastab tegelikkusele kostja väide, et hageja koer sattus asotsiaalide kätte.
29.Kuna hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväidete ja väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane, siis puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebus
30.Hageja esitas 30.09.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
31.Kohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud internetikommentaaridele, mis on ebausaldusväärsed tõendid. Facebooki kommentaarid ei ole isikustatud ja on kirjutatud asjaga mitte seotud inimeste poolt. Samuti ei viibinud inimesed sündmuste juures ja ei saa olla kursis sündmustega, mida nad ise näinud ei ole. Need, kes väidetavalt viibisid mingite sündmuste juures, peaksid oma sõnu kinnitama kohtus ütlusi andes või kirjalikult. LL on asjast huvitatud isik ja ei sobi seetõttu tunnistajaks.
32.Hageja ei nõustu kohtu poolt hageja 22.02.2017 Facebooki teatele (tl 57) antud tõlgendusega ning sellega, et mõistlik inimene peaks mõistma hageja lauseid teisiti kui need on kirja pandud. Hageja ei ole nõus järeldusega, et jäätunud joogikauss koerteplatsil tõendaks koera kaotamise fakti ning et järgmisel päeval internetti üles pandud kuulutus koera vargusest tõendab kaotamise fakti.
33.Kostja kommentaarid 2a ja 2b on hageja au riivavad. Isegi, kui lause lõpus on küsimärk, siis kahjustavad sellised väited ikkagi hageja mainet. Kostja lisas küsimusele ebakohased väärtushinnangud (tl 12 ja 13), mistõttu tekkis teistes inimestes arusaam, et hageja hoiab koera ketis õues.
34.Väide nr 4 on kontrollitav objektiivsete kriteeriumide alusel. Hageja ei nõustu, et koera registrisse kandmata jätmine, tõestab tema hooletut käitumist koera suhtes. Kiip jäi registreerimata ainult seetõttu, et hageja ja loomaarst mõistsid üksteist valesti. Praegu on koer registreeritud hageja nimele (mikrokiibi number XXXXXXXXXXXXXXX).
35.Hageja selgitas 13.07.2019 sündmuse asjaolusid ning märkis, et see on ainult üks sündmus, mis juhtus tänu halbadele kokkusattumustele. Kostja hakkas lisaks esitama valeandmeid koera 2,5 aasta elu kohta, millega ta kursis ei ole. Kostja avaldas valeandmeid selle kohta, et hageja laseb koeral juba kaks aastat järjest üksinda valveta tänavatel ringi joosta (tl 157).
36.Väite hindamisel, et hageja koer sattus asotsiaalide kätte, omab tähtsust, kas hageja andis koera kellelegi hoida või jooksis koer üksi tänaval ning sattus juhuslikult võõraste inimeste kätte. Vastustaja seisukoht
37.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse
2-19-13681 tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
39.Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse 19.01.2021 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palub hageja täiendada protokolli hageja kommentaaride ja seisukohtadega.
40.Ringkonnakohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitu kohaselt. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
41.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
42.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
43.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda internetikommentaaridele, kuna need on isikustamata ja ebausaldusväärsed. Käesolevas asjas vaidlustatud faktiväited tuginevad eelkõige hageja enda poolt Facebook’i XXX grupis kirjutatud kommentaaridele. Maakohus on kõigile neile kommentaaridele otsuses põhjalikult viidanud. Nendest kommentaaridest nähtub, et hageja on ka varem koera mänguväljakul kaotanud ja sellest Facebook’i XXX grupis teatanud. Samuti nähtub hageja enda kommentaaridest, et ta laseb koera ketist lahti, on lasknud koeral üksinda jalutada ja andnud ka asotsiaalide, keda hageja nimetab pompsideks, hoole alla. Hageja poolt algatatud teemal seoses tema koera kadumisega avaldasid mitmed grupi liikmed neile teadaolevaid asjaolusid selle koera kohta. Nende inimeste poolt avaldatut pole põhjust pidada ebausaldusväärseks. Nõustuda ei saa hageja arvamusega, et kommentaarid on kirjutatud asjaga mitteseotud isikute poolt, kes ei ole ise viibinud sündmuste juures. Tegemist on piirkondliku sotsiaalmeedia grupi liikmetega, kelle poole hageja on ise pöördunud seoses oma koera kadumisega. Avaldatud kommentaaridest nähtub, et inimesed kirjutavad sellepärast, et on mures koera saatuse ja heaolu pärast.
44.LL, kes viibis 13.07.2019 õhtul koos oma seltskonnaga Telliskivi Loomelinnaku pargis ja kelle juurde hageja koera jättis ning lahkus, pole põhjust pidada asjast huvitatud isikuks. LL toimetas koera Tallinna loomade varjupaika, kirjutas juhtunu kohta seletuse ja rohkem tal hagejaga puutumust pole.
45.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt hageja 22.02.2017 Facebooki teatele antud tõlgendusega. Hageja ei ole tõendanud, et koer oleks temalt varastatud. Seetõttu ei saa hageja ette heita, et inimesed räägivad koera kaotamisest, mitte vargusest.
46.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole oma kommentaarides väitnud, et kostja hoiab koera õues ketis, vaid esitas selle kohta küsimuse. Hageja on oma kommentaarides ise korduvalt kasutanud väljendit, et ta laseb koera ketist lahti, mistõttu võis grupi liikmetel tekkida küsimus, kas hageja hoiab koera ketis.
47.Kolleegium nõustub maakohtuga, et väide „koer on hageja juures reaalses ohus“, on väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Hageja avaldas sellega oma arvamust. Väärtushinnang ei olnud vulgaarne, hageja inimväärikust alandav ega hagejat mõnitav. Selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel.
2-19-13681 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
49.Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1900 eurot, mille suurust pole hageja vaidlustanud.
50.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
51.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega (1 t) ja koostas vastuse (2 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Kostja on maksnud esindajale tasu ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
52.Hageja vabastati ringkonnakohtu 10.11.2020 määrusega apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu (500 eurot) tasumisest.
53.TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antus menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 500 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.