K K hagiavaldus I E vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
8 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja K K (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kostja I E (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Piret Tees Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K K hagiavaldus I E vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Jätta menetluskulud K K kanda. Välja mõista K Klt I E kasuks menetluskulud 1 900 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Xxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.08.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.K K (hageja) esitas 05. septembril 2020 Harju Maakohtule hagi I E (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged väited ja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis. Hagiavalduse kohaselt algatas hageja 14.07.2019 Xxxx grupis Xxxx vestluse seoses tema koera kadumisega. Vestluses palus hageja inimestelt abi koera otsimisel. Kostja avaldas vestluses järgmised kommentaarid, mis sisaldavad ebaõigeid ja hageja mainet kahjustavaid väiteid: - „Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru.“ Kostja avaldas kommentaaris ebaõige väite, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera mänguväljakule; - „ Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära. Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“. Kostja avaldas kommentaaris ebaõige väite, et hageja hoiab koera ketis õues; - „Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse hakkama asjasse sekkuma?“ Kostja avaldas ebaõige väite, et koer on hageja juures reaalses ohus; - „Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses.“ Kostja avaldas ebaõige väite, et hageja laseb koeral üksi jalutada; - „Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Xxxx a-sotsiaalide kätte sattus...“. Kostja avaldas ebaõige väite, et koer sattus asotsiaalide kätte. Hageja leidis, et kostja kommentaarides avaldatud väited on ebaõiged faktiväited, mis kahjustavad hageja mainet. Faktiväited kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna, kes tahab koerale halba teha. Ebaõige on kostja väide, et tema poolt avaldatud väited põhinevad hageja kommentaaridel. Vaidlusalused kostja väited erinevad hageja kommentaaridest. Kostja mõistis hageja kommentaare valesti ja seda halvustavas suunas. Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged väited selliselt, et kostja avaldab Xxxx veebilehel Xxxx grupis teate, milles märgib, et tema poolt 14. juulil 2019 Xxxx Xxxx grupi vestluses esitatud väited hageja kohta on eksitavad ega vasta tegelikkusele. Hageja maine kahjustamise tõttu palus hageja välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis 5 000 eurot. Hageja märkis, et Xxxx grupis, kus kostja avaldas vaidlustatud väiteid, on vähemalt 17 000 liiget ja väga paljud elavad Xxxxs. Hagejal on tänaval piinlik ja halb käia, sest teiste inimeste suhtumine, pilgud ja kommentaarid teevad elamise võimatuks.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja väide, et hageja juba kord kaotas koera ja et hageja unustas koera mänguväljakule, vastab tõele. Kostja väide tugineb muuhulgas hageja 22. juuli 2017 postitusele samas Xxxx grupis Xxxx, kus hageja väidab, et tema koer varastati Xxxx mänguplatsilt. Hageja on jätnud oma koera korduvalt hooleta nii 2017. aastal, kui ka 2019. aastal, kui hageja avaldas vaidlusaluse 14. juuli 2019 postituse Xxxx Xxxx grupis. Kostja leidis, et väide, et hageja hoiab koera ketis õues vastab tõele. Kostja märkis, et kommentaar, millest hageja vaidlustatud väidet tuletas, ei sisalda hageja tuletatud väidet, vaid kommentaar sisaldab küsimusi hagejale ja kolmandatele isikutele. Küsimused on tekkinud hageja poolt sama postituse all esitatud kommentaaride põhjal. Lisaks märkis hageja kommentaarides ise, et ta hoiab koera ketis. Hageja on tekitanud oma kommentaaridega arusaama, et ta hoiab koera ketis. Hageja ja teiste isikute kommentaaridest tulenevalt mõistis kostja, et koera hoitakse ketis ja vahel lastakse
ta seal lahti. Seetõttu on põhjendatud kostja mure ja küsimus taksilaadse toakoera ketis pidamise kohta. Koera ketis pidamine ei ole keelatud, mistõttu ei kahjusta vaidlustatud väide hageja mainet. Kostja märkis, et hageja vaidlustatud väide, et koer on hageja juures reaalses ohus, on hinnatav väärtushinnanguna. Kostja on kujundanud väärtushinnangu hageja avaldatu põhjal. Väärtushinnang on põhjendatud. Koera võib viia avalikku kohta üksnes jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist. Avalikus kohas koeraga liikudes tuleb tagada loomade ja inimeste ohutus. Kostja mure koera pärast oli põhjendatud, sest hageja on põhjustanud ohtu koera heaolule ja tervisele. Xxxx piirkond on tiheda liiklusega linnaala. Vabalt ringi jooksvad koerad võivad põhjustada ohtu ja kahju ka inimestele. Hageja ise avaldas ühes kommentaaris, et tavaliselt ta koera ketist linnas lahti ei lase, sest ta hammustab teisi koeri. Mõistlik koeraomanik enda koera sellisel juhul lahtiselt jooksma ei lubaks. Kostja väitel vastab tõele väide, et hageja laseb koeral üksi jalutada. Hageja on ise oma kommentaarides väitnud, et lubab koeral ilma rihmata vabalt joosta olenemata asjaolust, et koer teisi koeri hammustab. Samuti on koer korduvalt kadunud olnud. Hageja on andnud koera vaadata isikutele, kes liialdavad alkoholiga ning lasevad hageja loal koeral lahtiselt joosta. Kostja hinnangul vastab tõele väide, et hageja lasi koeral asotsiaalide kätte sattuda. Kostja väide tugineb hageja enda kommentaaridele, kus ta märgib, et laseb pompsidel õlle eest koeraga jalutada. Kostja leidis, et hageja mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Kostja hinnangul on hageja ise oma kommentaaridega endast hooletu koeraomaniku pildi loonud. Kostja kommentaarid ei saa hageja mainet kahjustada ega hagejale täiendavat kahju tekitada. Vaidlustatud väited ei ole ebasündsad. Olenemata sellest, et kostja väited ei sisaldanud hageja kohta valet teavet ega kahjustanud tema mainet, kustutas kostja vaidlusalused kommentaarid pärast hagiavalduse kättesaamist. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
4.Alguses lahendab kohus hageja nõude kohustada hagejat lükkama ümber ebaõiged faktiväited (A). Seejärel võtab kohus seisukoha hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohta (B). Lõpetuseks otsustab kohus menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise kindlaksmääramise (C). A
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • hagejale kuulub koer nimega Xxxx (lk 3 – 9); • 14. juulil 2019 algatas hageja Xxxx Xxxx grupis vestluse seoses tema koera kadumisega (lk 56); • kostja avaldas hageja algatatud vestluses järgmised kommentaarid hageja kohta: - „Te juba kord kaotasite koera, unustasite ta mänguväljakule vms..., juba siis taheti teilt koer ära võtta!!! Kurat kes sellistele koeri üldse annab, ma ei saa aru“ (edaspidi kommentaar nr 1) (lk 11); - „Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!! Selline on toakoer! Oleks minu teha, ma võtaks teilt igasuguse loomapidamise õiguse ära“ (edaspidi kommentaar nr 2a) (lk 12). „Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“ (edaspidi kommentaar nr 2b) (lk 13);
-
„Koer on sinu juures reaalses ohus! Kas oled nõus koerast loobuma v peab loomakaitse hakkama asjasse sekkuma?“ (edaspidi kommentaar nr 3) (lk 14); „Kuule saa oma varastamise foobiast üle! Point on selles, et koera ei tohi niimoodi lahti lasta üksi jalutama! Sedasi on ta suures ohus liikluses“ (edaspidi kommentaar nr 4) (lk 14); „Lisaks siia juurde veel selle seiga, kuidas Xxxx a-sotsiaalide kätte sattus...“ (edaspidi kommentaar nr 5) (lk 15).
6.Kostja poolt avaldatud kommentaarides vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: • kommentaaris nr 1 vaidlustab hageja järgmiseid väiteid: hageja juba kord kaotas koera (edaspidi väide nr 1); hageja unustas koera mänguväljakule (edaspidi väide nr 2); • kommentaarides nr 2a ja nr 2b vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja hoiab koera ketis õues (edaspidi väide nr 3); • kommentaaris nr 3 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer on hageja juures reaalses ohus (edaspidi väide nr 4); • kommentaaris nr 4 vaidlustab hageja järgmist väidet: hageja laseb koeral üksi jalutada (edaspidi väide nr 5); • kommentaaris nr 5 vaidlustab hageja järgmist väidet: koer sattus asotsiaalide kätte (edaspidi väide nr 6).
7.Kohus märgib, et isikliku õiguse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p-d 10 – 11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-07, p 19). Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12).
8.Kohus leiab, et kommentaaris nr 1 avaldas kostja, et hageja juba kord kaotas koera (väide nr 1) ja et hageja unustas koera mänguväljakule (väide nr 2). Väited nr 1 ja 2 on hinnatavad faktiväidetena, sest neid on võimalik kontrollida. Kohus leiab, et väited nr 1 ja 2 kahjustavad hageja mainet, sest nad kujutavad hagejat hooletu koeraomanikuna, kes ei hoolitse oma koera eest piisavalt ja laseb koeral kaduma minna või unustab koera mänguväljakule, seades selliselt koera elu ja tervise ohtu. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab, et väidete nr 1 ja 2 avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel, sest need vastavad tõele. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Alternatiivselt on kostjal õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 või § 1046 või § 1045 lg 2 alusel. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama sätte lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid
või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama sätte lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (p 1); kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega (p 2); kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis (p 3); kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi (p 4).
8.1.Kostja tõendab väite nr 1 tõele vastavust hageja enda 22. veebruari 2017 postitusega Xxxx grupis Xxxx, kus hageja avaldas järgmist: „Eile 21. veebruaril 2017umber kella 22.00 varastati Toompuiste mänguplatsilt koer. Ta ei tulnud peremehe juurde, et saaks kett panna, vaid võõra inimese juurde, kes ta sülle võttis ja ära viis“ (lk 57). Kohus leiab, et kuigi kostja kasutas väites nr 1 mõiste „varastamise“ asemel mõistet „kaotama“, saab mõistlik isik väitest nr 1 aru selliselt, et koer läks kaduma. Asjaolu, et hageja koera ei varastatud 21. veebruaril 2017, vaid see läks kaduma, tõendab kostja ka hageja 22. veebruari 2017 postituse juurde tehtud K T kommentaariga: „Sarnane koer täna leiti“ (lk 59) ja K L (Leht) kommentaariga: „Leidsin täna hommikul enne kella 6 Xxxx koerteplatsile jäetud väikese taksi sarnase, aga pikkade jalgadega emase kutsika. Värises külmast ja hüppas mulle kohe sülle, kui värava lahti poetasin. /.../ Koerale oli jäetud ka veekauss, läbinisti jääs“ (lk 60). Kuigi hageja sisustab 22. juuli 2020 menetlusdokumendis koera kadumist sellega, et võõras agressiivne meesterahvas võttis temalt koera, ei nähtu see hageja 22. veebruari 2017 postitusest, mis annaks kostjale alust siduda koera kadumist vargusega ja mitte koera kadumisega. Koera kadumisele ja mitte vargusele viitab ka see, et mänguplatsile, kust koer leiti, jäeti veenõu. Kui kolmas isik varastas koera mänguplatsilt, jääb ebaselgeks, miks tema või keegi kolmas tõi koera tagasi mänguplatsile ja jättis nõu veega. Kohtu hinnangul viitavad ka K T ja K L kommentaarid sellele, et koera ei varastatud, vaid et hageja kaotas koera või jättis koera mänguväljakule. Hageja 22. veebruari 2017 kommentaaris sisalduva väite koera varguse kohta seab kahtluse alla ka see, et hageja ei teavitanud politseid koera vargusest. Hageja 22. veebruari 2017 kommentaarist ja 22. juuli 2020 seisukohast saab aru, et hageja viibis koera varguse juures. Kui koera omanik näeb, kuidas kolmas isik varastab tema koera, teavitab ta koheselt politseid. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks politseile koera vargusest teatanud. Hageja
04.jaanuari 2020 menetlusdokumendis esitatud väide, et ta palus politseilt abi seoses koera vargusega, on tõendamata. Asjaolu, et koer läks kaduma hageja tegevuse või tegevusetuse tõttu, kinnitab kaudselt ka see, et hageja ei teinud Xxxx postitust koera kadumise kohta samal päeval, millal koer väidetavalt varastati ehk 21. veebruaril 2017, vaid ta tegi postituse alles järgmisel päeval 22. veebruaril 2017. See seab kahtluse alla hageja väite, et koer oli varastatud. Lisaks sai kostja kujundada seisukohta koera kadumise kohta K T ja K L kommentaaride alusel, kus puudub teave koera varguse kohta. K T ja K L kommentaaridest saab mõistlik isik järeldada, et koera ei varastatud, vaid see läks kaduma. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja on juba korra koera kaotanud. Seega vastab väide nr 1 tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel.
8.2.Kostja tõendab väite nr 2 tõele vastavust L H järgmise kommentaariga: „Aga olen ka varem tähele pannud et see sama koerake on talvel ööseks koerte mänguväljakule unustatud, või siis nagu omanik väidab, koer röövitud“ (lk 65). Kostja väidet, et hageja unustas koera mänguväljakule, kinnitab ka P M kommentaar: „Läks parki ja unustas koju minnes kaasa võtta“ (lk 63). Vestlusest, kuhu P M oma kommentaari jättis, nähtub, et märgitud kommentaar käib hageja ja tema koera
kohta. Asjaolu, et hageja unustas koera mänguväljakule, kinnitab ka D K kommentaar: „Selle sama pikajalgse taksiga oli intsident, kus ta oli jäetud terveks ööks miinuskraadidega koerte mänguväljakule lõdisema“ (lk 95). Kohus loeb L H, P M ja D Ku kommentaaridega tõendatuks, et hageja on unustanud koera mänguväljakule. Seega vastab väide nr 2 tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel.
9.Järgnevalt käsitleb kohus kostja kommentaare nr 2a ja 2b. Kuna mõlemad kommentaarid sisaldavad samasisulist hageja poolt vaidlustatud väidet, et hageja hoiab koera õues ketis käsitleb kohus kommentaare koos. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi ei saa kommentaaridest nr 2a ja nr 2b järeldada, et kostja väidab, et hageja hoiab koera õues ketis. Vestlusest nähtub, et kostja postitas kommentaari nr 2a repliigina hageja postitusele. Seda kinnitab see, et kommentaari nr 2a alguses on toodud hageja nimi. Kostja postitas kommentaari nr 2a järgmisel kujul: „Öelge palun, mis teil arus on? Te hoiate sellise karvkattega koera ketis õues??!!“ (lk 12). Kostja postitas kommentaari nr 2b repliigina D Ku postitusele. Seda kinnitab see, et kommentaari nr 2b alguses on toodud D Ku nimi. Kostja postitas kommentaari nr 2b järgmiselt: „Issand ja sellist koera hoitakse ketis õues?“ (lk 13). Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi ei ole kostja kommentaarid nr 2a ja nr 2b väitlaused, kus kostja nendib fakti, et hageja hoiab koera õues ketis, vaid mõistlik isik saab vaidlusalustest kommentaaridest aru kui küsilausetest, kus kostja esitab hagejale ja D Kule üllatunult küsimuse, kas hageja tõesti hoiab koera õues ketis. Küsimuse esitamist kinnitab see, et kostja postitas kommentaarid nr 2a ja nr 2b repliigina hageja ja D Ku kommentaarile. Kommentaaride lõpus on küsimärgid, mis on küsilause tunnuseks. Hageja kommentaari juures on pilt koerast õues (lk 12, lk 73), mis kinnitab, et kostjal võis tekkida küsimus koera õues ketis hoidmise kohta. Asjaolu, et vestluse kontekst võis tekitada lugejal ja sealhulgas ka kostjal arusaama koera ketis hoidmise kohta kinnitab ka K K kommentaar: „Taks ketis ohohohohohooo mis asja“ (lk 12). Sellele, et kommentaar nr 2b on mõistliku isiku arusaama järgi hinnatav küsimusena ja mitte fakti nentiva väitena kinnitab ka see, et kui kostja postitas kommentaari nr 2b repliigina D Ku kommentaarile, järgnes sellele D Ku vastus: „Seda ei oska kommenteerida, ei ela enam sealkandis, kuid julgen väita, et omanik ei sobi loomapidajaks“ (lk 13). Kohus leiab, et kommentaarides nr 2a ja nr 2b esitas kostja küsimuse, kas hageja hoiab koera õues ketis. Kostja küsimusest ei saa tuletada jaatavat väidet, et hageja hoiab koera õues ketis. Kuna kommentaarid nr 2a ja nr 2b ei sisalda kostja väidet, et hageja hoiab koera õues ketis, ei saa kostjale omistada vastavasisulise väite avaldamist. Kohus asub seisukohale, et kommentaarides nr 2a ja nr 2b ei ole kostja avaldanud, et hageja hoiab koera õues ketis. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja vaidlustatud väidet, puudub vajadus hinnata väite tõelevastavust ja väite avaldamise õigusvastasust.
10.Kohus leiab, et väide nr 4 on hinnatav väärtushinnanguna. Võimalik ei ole objektiivsete kriteeriumite abil kontrollida, kas koer on hageja juures reaalses ohus. Hageja ei saa nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju väide nr 4 avaldamise eest, kontrollib kohus, kas väärtushinnang kahjustab hageja mainet ja kas selle avaldamine oli õigusvastane.
10.1.Kohtupraktikas märgitakse, et isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang. Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist
isikut avalikkuse ees halvustada (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-3-12, p 42; nr 3-2-1-152-09, p 14; nr 3-2-1-67-10, p 20; nr 3-2-1-161-05, p 12).
10.2.Kohus leiab, et väide nr 4 jätab hagejast mulje kui hooletust koeraomanikust, kes ei hoolitse koerast ning seab selliselt koera elu ja tervise ohtu. Kohtu hinnangul kahjustab väide nr 4 hageja mainet. Samas on kohtu hinnangul kostja avaldatud väärtushinnang põhjendatud. Kohus on lahendi p-des 6.1 – 6.2 lugenud tõendatuks, et koer, olles hageja juures, on läinud kaduma. Lisaks on hageja unustanud koera mänguväljakule. Kohus leiab, et kui koeraomaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu läheb koer kaduma või kui koeraomanik unustab koera mänguväljakule, asetab ta sellega koera elu ja tervise ohtu.
10.3.Kohus leiab, et kostja on tõendand, et kui hageja koer läks kaduma veebruaris 2017, leiti ta ja toodi varjupaika. Varjupaigas selgus, et koer kandis mikrokiipi, kuid koer oli lemmikloomaregistrisse kandmata (lk 60 – 61). Xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 5 lg 1 sätestab, et Xxxxs peetav koer või kass peab kandma märgistusena tegevusluba omava veterinaararsti paigaldatud mikrokiipi ning olema registreeritud Xxxx lemmikloomaregistris. Xxxx linna koerteregistri põhimääruse § 12 järgi kantakse registrisse andmed koera ja koeraomaniku kohta. Kohus leiab, et koera registreerimine lemmikloomaregistris on vajalik selleks, et tagada looma elu ja tervise kaitse. Looma registreerimine lemmikloomaregistris laseb võtta võimalikult kiiresti ühendust looma omanikuga, et tagastada loom omanikule või võtta tarvitusele abinõud tagamaks looma elu ja tervise kaitset, kui seda on vaja, näiteks juhul kui loom saab kahjustatud ja on vaja saada omanikult nõusolek loomale vajaliku abi osutamiseks või saada looma omanikult teavet looma taluvuse kohta ravimite suhtes, kui hakatakse loomale esmaabi osutama. Kohus leiab, et kandmata koera registrisse on hageja käitunud hooletult, seades selliselt koera elu ja tervise ohtu.
10.4.Kostja esitas L H järgmise kommentaari hageja koera kohta: „Samuti on ta xxxxs tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (lk 65). Märgitud kommentaariga on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda jalutada. Kohus leiab, et lastes koeral üksinda jalutada seadis hageja koera elu ja tervise ohtu.
10.5.Hageja kommentaariga on tõendatud, et tema koer hammustab teisi koeri, mistõttu ei lase hageja koera ketist lahti (lk 79). Xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg 2 sätestab, et koera või kassi pidamisega ei või rikkuda avalikus kohas käitumise üldnõudeid või heakorra nõudeid. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida ega ohustada teisi loomi või inimesi ega neile kahju tekitada. L H kommentaariga on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda jalutada (lk 65). Kohus leiab, et olukorras, kus hageja koer hammustab teisi koeri, kuid vaatamata sellele lasi hageja koeral üksinda jalutada, rikkus hageja Xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 lg-t 2, sest hageja koer võis teisi koeri hammustada. Lisaks seadis hageja oma käitumisega koera elu ja tervise ohtu.
10.6.Xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 2 sätestab, et koera või kassi tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas või kandevahendis, mis ei ohusta tema tervist ja millest ta omal tahtel välja ei pääse. Avalikus kohas koera või kassiga liikudes tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Koera võib avalikus kohas jalutusrihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta vaid koerte jalutusväljakul. Hageja avaldas järgmise kommentaari: „Tavalisel lasen L Xxxx Rimi taga ketist lahti. Kuna ta juba 2. a ilusti sõna kuulanud, siis läksin eile natsa ülbeks ja jooksime üle tee, et muusikat kuulata. Nii kui inimesi nägi oli kadunud“ (lk 66). Hageja kommentaarist nähtub, et hageja lasi koera jalutusrihmast lahti ja tegi seda kohas, kus võib kohata inimesi, mis kinnitab, et tegemist oli avaliku kohaga. Asjaolu, et hageja viibis koeraga jalutusrihmata avalikus kohas, on tõendatud ka L B kommentaariga: „K K nägin teid jalutamas eile koeraga Xxxx baari juures, panin tähele, et koer oli ilma rihmata. Inimesi on seal kandis just palju sest nädalavahetus ju..“ (lk 80). Viibides avalikus kohas koeraga, kes ei olnud jalutusrihma otsas, rikkus hageja Xxxx koerte ja
kasside pidamise eeskirja § 3 lg-t 2 ja seadis ka koera tervise ohtu. Asjaolu, et koer viibis avalikus kohas koos hagejaga, ei vähendanud sellega kaasnenud riski. Koera kui looma käitumine on reeglina ettearvamatu ja koera jalutusrihmast lahti laskmine avalikus kohas võib ohustada nii koera, kui ka teiste loomade ning ka inimeste tervist.
10.7.Kostja esitas L J 14. juuli 2019 järgmise seletuse: „13. juuli 2019 õhtu poolikul istusime rahumeelselt ja lustlikult baltijaama piirkonnas. Üks hetk tuli kusagilt põõsastest välja väga pikk ja kummaline naine, kaasas koer. Koer oli ilma rihmata ei millegita. Ilmselgelt kartis naist. Oli närviline, saba jalge vahel, ehmatas iga liigutuse peale. Sisuliselt surus koera meie seltskonda, et võtke mängige ja lahkus. Mingi hetk naases (ta oli täiesti purupurjus lisaks kummalisele käitumisele) käes tühi veinipudel ja ähvardas selle meile kõigile pähe puruks lüüa. Siis kadus jälle kusagile eemale võsasse ja hakkas tühje pudeleid kasti loopima puruks. Me istusime seal väga pikal. Naine oli kadunud. Ei tulnudki tagasi, möödas oli raudselt mitu tundi. Koer mängis ja tundis hästi meiega. Tõmbas kohe sülle kerra ja jäi magama. Võtsime endaga koju“ (lk 114). Eesti Loomakaitse Liidu 16. augusti 2019 avaldusega politseile ja Veterinaar- ja Toiduametile on tõendatud, et L J kirjutab 14. juuli 2019 seletuses hagejast ja tema koerast (lk 115 – 116). Eesti Loomakaitse Liidu avaldusega on tõendatud, et seltskond, kellele hageja koera jättis, toimetas koera varjupaika. Kohus leiab, et hageja, jättes koera kolmandate isikute kätte, veendumata seejuures, et kolmandad isikud ei kujuta endast ohtu loomale, on käitunud koera suhtes hooletult ja seadnud koera tervise ohtu.
10.8.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostja avaldatud väärtushinnang, et koer on hageja juures reaalses ohus. Kohtu seisukohta ei muuda hageja väide, et tema juures on koera jaoks loodud sobivad elamistingimused või et hageja laseb koeral vabalt ringi joosta Xxxx Rimi taga asuvas kõrvalises kohas. Viimase väite kinnitamiseks esitas hageja ka videosalvestise (dtl 160). Isegi juhul, kui hageja on loonud kodus koera jaoks head elamistingimused ja kui hageja käib koeraga jalutamas Rimi taga asuvas kõrvalises kohas, on otsuse p-des 10.2 – 10.7 käsitletud asjaolude ja tõenditega tõendatud, et hageja on seadnud koera elu ja tervise ohtu. Seega on kostja antud väärtushinnang hageja kohta põhjendatud.
10.9.Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 teise lause alusel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole VÕS § 1046 lg 2 alusel õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et avaldades väidet nr 4 kahjustas kostja hageja mainet. Hageja maine kahjustamise keeluga konkureeris praegusel juhul kostja õigus sõnavabadusele, mis väärib sama kaitset nagu hageja maine. Kostja avaldas väärtushinnangut olukorras, kus temani jõudis teave, et hageja võis seada oma tegevuse või tegevusetusega koera elu ja tervise ohtu ning kostja soovis seda olukorda vältida. Lisaks soovis kostja juhtida avalikkuse tähelepanu olukorrale, kus koera elu või tervis võivad olla ohus. Kohtu hinnangul on avalikkusel õigustatud huvi saada teada taolistest juhtumitest. Vaidlusalune väärtushinnang ei ole vulgaarne, inimväärikust alandav või hagejat mõnitava tähendusega. Arvestades asjaolu, et kostja avaldatud väärtushinnang oli põhjendatud, et väärtushinnangu avaldamisel realiseeris kostja õigust sõnavabadusele, et kostja avaldas väärtushinnangut soovist juhtida avalikkuse tähelepanu tekkinud probleemile, et avalikkusel esineb põhjendatud huvi saada teada taolistest juhtumitest, et väärtushinnang ei olnud vulgaarne, hageja inimväärikust alandav ega hagejat mõnitav, siis oli hageja maine kahjustamine õigustatud ning väärtushinnangu avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel.
11.Kohus leiab, et väide nr 5 on faktiväide, sest võimalik on kontrollida, kas hageja laseb koeral üksi jalutada. Mõistlik isik saab vaidlusalusest väitest aru, et hageja laseb koeral jalutada üksinda ilma järelevalveta. Seetõttu ei ole asjakohased kostja väited, et hageja enda sõnul laseb ta ise või lubab kolmandal isikul, kelle järelevalve all koer on, lasta koeral ilma jalutusrihmata vabalt joosta. Kostja poolt viidatud hageja kommentaaridest nähtub, et kui hageja või kolmas isik lasevad koeral ilma jalutusrihmata vabalt joosta, viibib hageja või kolmas isik ikkagi juures. Märgitud olukord ei ole samastatav koera üksi jalutama laskmisega, milline järeldus sisaldub väites nr 5. Kohus leiab, et väide nr 5 kahjustab hageja mainet, sest kujutab hagejat hooletu koeraomanikuna, kes rikub Xxxx koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg-t 2 ja seab koera elu ja tervise ohtu, lastes tal üksi jalutada. Kostja esitas L H kommentaari hageja koera kohta: „Samuti on ta xxxxs tänavalt üksinda jalutamas leitud“ (lk 65). Kommentaarist nähtub, et koer jalutas tänaval üksi, st hageja või kolmanda isiku järelevalveta. K K avaldas järgmise kommentaari: „Palun teavitage Xxxx loomade varjupaika. See koer on mitu nädalat „xxxx“ joodikutega pundis kuniks ta ilmselt hüljati sest hulgub nüüd omapäi. Enne hoiti teda ikka süles ja rihma otsas“ (lk 86). A M avaldas kommentaari hageja koera kohta: „Koguaeg pidi siin lahtiselt jooksma nagu oma kodus“ (lk 86). Märgitud kommentaaridest nähtub, et koer oli üksinda jalutamas hageja või kolmanda isiku järelevalveta. Märgitud kommentaaridega on tõendatud, et hageja lasi koeral üksinda ilma järelevalveta jalutada. Seega vastab väide nr 5 tegelikkusele ja selle avaldamine ei olnud õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel.
12.Kohus leiab, et väide nr 6 on faktiväide, sest võimalik on kontrollida, kas hageja koer sattus asotsiaalide kätte. Mõistlik isik saab kommentaarist nr 5 ja selles sisalduvast väitest nr 6 aru nii, et koer viibis asotsiaalide seltskonnas. Määrav seejuures ei ole see, kas koer sattus asotsiaalide seltskonda juhuslikult või hageja tahtel. Kohtu hinnangul kahjustab väide nr 6 hageja mainet, sest jätab temast mulje kui hooletust koeraomanikust. Loomast hooliv omanik ei lase loomal sattuda asotsiaalsete inimeste kätte. Hageja kinnitas 04. veebruari 2020 menetlusdokumendis, et ta laseb pompsidel koeraga jalutada. Hageja avaldas järgmise kommentaari: „Ll on jah päevaks paari õlle eest hoidjad palgatud (rikaste inimeste värk). Lle ei meeldi päeval üksi kodus olla ja sellepärast jalutab pompsidega“ (lk 89). Lisaks avaldas hageja kommentaari, et: „No kujuta ette, et pompsid ongi tema uus pere“ (lk 94). Kohtu hinnangul saab hageja kasutatud mõistet „pompsid“ samastada kostja väites nr 6 kasutatud mõistega „asotsiaalid“. Hageja 04. veebruari 2020 menetlusdokumendis esitatud kinnituse ja märgitud kommentaaridega loeb kohus tõendatuks, et hageja koer viibis asotsiaalide seltskonnas. Hageja tsiteeritud kommentaaridest nähtub, et ta lasi asotsiaalsetel inimestel õlle eest koeraga jalutama minna. Seega vastab tegelikkusele kostja väide, et hageja koer sattus asotsiaalide kätte. Seetõttu ei olnud väite nr 6 avaldamine õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt vaidlustatud kostja väidete avaldamine ei olnud õigusvastane ja hageja nõue kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged faktiväited tuleb jätta rahuldamata. B
14.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis seoses hageja maine kahjustamisega kostja poolt avaldatud väidetega. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 134 lg 2, mis sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et vaidlusalused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja poolt vaidlustatud kostja faktiväidete ja väärtushinnangu
avaldamine ei olnud õigusvastane. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis hageja maine kahjustamise eest. C
15.Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ja määrab kulusid rahaliselt kindlaks. Kohus jätab hagiavalduse rahuldama ja jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulud rahaliselt TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
17.Kohtutoimikust nähtuvalt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest summas 1 900 eurot. Kostjale oli osutatud õigusabi 19 tundi tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabi tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Kostja lepingulisel esindajal kulus hagiavalduse ja materjaliga tutvumisele ning kostja vastuse koostamisele 11 tundi, kompromissläbirääkimiste pidamisele 2 tundi, 10. juuni 2020 kohtuistungil osalemisele 2 tundi, hageja täpsustusega tutvumisele 0,5 tundi, kostja seisukoha koostamisele 3,5 tundi. Kohus leiab, et kostja esindajal menetlusdokumentide koostamisele ja menetlustoimingute tegemisele kulunud aeg ei ole ülepaisutatud ja on mõistlik. Kostja lepingulise esindaja tasu 1 900 eurot (100 eurot (ilma käibemaksuta) x 19 tundi) on vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 1 900 eurot (ilma käibemaksuta) menetluskulude katteks. Kostja on maksnud esindajale tasu ilma käibemaksuta. Seega peab hageja hüvitama kostjalt menetluskulud ilma käibemaksuta.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.