Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-49776/222
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 25.03.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5225

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Haldur12390130 OÜ Orbital Tallinn14887194

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.03.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-13-49776

Kohtuasi

AS Süda Maja (pankrotis) pankrotimenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ALANDIA KV OÜ ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik: AS Süda Maja (pankrotis), pankrotihaldur Toomas Saarma Võlausaldajad: Orbital Tallinn OÜ, esindaja vandeadvokaat Klen Laus; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Ulrika Kõiv; Y, esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma; osaühing Probus, esindaja JR; OÜ Gregorius, esindaja C; Q; C; X ja Alandia KV OÜ, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 23.08.2021 määrus jätta muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Jätta määruskaebemenetluse kulud võrdsetes osades ALANDIA KV OÜ ja X kanda.

4.Määrata kindlaks, et OÜ-le Orbital Tallinn hüvitatavate menetluskulude suurus on 1 137,50 eurot. ALANDIA KV OÜ-l tuleb OÜ-le Orbital Tallinn hüvitada 568,75 eurot ja X peab OÜ-le Orbital Tallinn hüvitama 568,75 eurot.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1) AS Süda Maja (pankrotis, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 22.10.2013 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas pankroti 17.12.2013 ja määras pankrotihalduriks Toomas Saarma. 09.07.2021 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse võlausaldajate 07.07.2021 üldkoosolekul sõlmitud kompromissi kinnitamiseks. 2) Kompromissi kinnitamise vastu olid võlausaldajad ALANDIA KV OÜ ja X, kes esitasid kohtule selle kohta vastuväited. Vastuväidete kohaselt ei saanud kompromissi sõlmida olukorras, kus puuduliku raamatupidamise tõttu polnud võlgniku varaline seisund ja võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus usaldusväärselt kontrollitav. Vajalik oli korraldada erikontroll ja enne seda oleks pankrotimenetluse lõpetamine ennatlik. Pandiga tagatud tunnustatud nõuded olid ebaselged ja vastuolulised. Samuti oli kompromissettepanek vastuolus kompromissi seadusjärgse eesmärgiga, sest selle põhieesmärk oli varade müük ja võlgniku likvideerimine pärast väljamaksete tegemist. Kompromiss polnud täidetav. Antud juhul soovisid teatud võlausaldajad mööda minna pankrotiseaduses sätestatud piirangutest. Lisaks ei arvestanud kompromiss teiste pooleliolevate menetlustega. Haldurile ei saanud kompromissiga anda õigust võlgniku vara müüa ja käsutada võlgniku raha. Maakohtu määrus 3) Maakohus kinnitas võlausaldajate 07.07.2021 üldkoosolekul tehtud kompromissiotsuse järgmises sõnastuses:

4) Maakohus tuvastas, et teade võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2021, mis oli kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg-ga 4. Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 7 võlausaldajat, kellel oli nõudeid kokku 28 559 804,74 eurot. Kokku oli võlausaldajatel nõudeid 28 852 706,30 eurot. Koosolekul osalesid seega võlausaldajad, kellel oli rohkem kui 2/3 nõuete summast. Kompromissi poolt hääletas 5 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 28 272 692,54 eurot ja vastu oli 2 võlausaldajat, kelle nõuded moodustasid kokku 287 112,20 eurot. Poolt hääletas rohkem kui pool kohalviibijatest. Kompromissotsus vastas PankrS § 180 lg 3 nõuetele, st kompromiss otsustati vajaliku häälteenamusega. Vastavalt PankrS § 183 lg-le 2 tuli kohtul hinnata, kas järgitud on pankrotiseaduses sätestatud formaalseid nõudeid kompromissi tegemisel. Maakohus asus seisukohale, et kohus ei tungi otsuste majanduslikku sisusse ega otstarbekusse. Kõik need kaalutlused jäävad võlausaldajate kanda. Võlausaldajad peavad ise hindama, kas raamatupidamine on piisav kompromissi tegemiseks ja kas kompromiss on täidetav. Pooleliolevad kohtuvaidlused ei olnud kompromissi välistav asjaolu. PankrS § 189 lg 2 kohaselt võib kompromiss ette näha, et teatud tehinguid võib võlgnik teha üksnes halduri nõusolekul, mistõttu vara valitsemise õigus kompromissi kinnitamisel tingimusteta võlgnikule üle ei lähe. Kõike seda kaaluvad just võlausaldajad. Kohus jälgib kompromissi kinnitamise (protseduuri) seaduslikkust ja peab jälgima, et tegemist ei oleks pettusega vastuvõetud kompromissiga. Pettusega antud juhul tegemist ei olnud. Samuti olid täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud nõuded kompromissi tegemiseks. Võlausaldajate vastav üldkoosolek oli kokku kutsutud pankrotiseaduse nõudeid järgides, kompromissi oli otsustanud vajalik hulk võlausaldajaid. Seetõttu olid pankrotiseaduse nõuded täidetud. Kompromissiga võttis kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ, mis oli lubatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 alusel. Orbital Tallinn OÜ kinnitas oma tahet kohustusi kanda nii võlausaldajatele kui kohtule, paludes vaatamata esitatud vastuväidetele kompromiss kohtu poolt kinnitada. Kompromiss hõlmas pankrotihalduri tasu, mis mahtus PankrS § 193 lg 4 ja § 65 (kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi sätestatud piirmääradesse (antud juhul 3,82% pankrotivarasse laekunud varast). Seetõttu puudusid takistused kompromissi kinnitamiseks. Kompromiss polnud vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga. Määruskaebus 5) Võlausaldajad ALANDIA KV OÜ ja X (kaebajad) palusid tühistada maakohtu määruse ja teha uue, millega jätta kompromiss kinnitamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud tuli jätta võlgniku kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme hinnates vaid kompromissi vastavust pankrotiseaduse formaalsetele nõuetele, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Formaalsete eelduste täidetuse kõrval pidanuks kohus kompromissi ka sisuliselt kontrollima ja hindama, kas kompromiss oli sisulisest küljest seadusega kooskõlas ja täidetav ning arvestab maksimaalselt kõikide võlausaldajate ühiste huvidega. Kohus pidanuks analüüsima kaebajate poolt kompromissile esitatud vastuväiteid ja nendega mittenõustumist põhjendama. Maakohtu määrus oli olulises osas põhjendamata, seadusevastane ja kohus rikkus uurimiskohustust. Maakohus rikkus materiaalõiguse norme, kui jättis arvestamata, et kompromissotsus eirab pankrotiõigusliku kompromissi seadusjärgset eesmärki pakkuda alternatiivi likvideerivale pankrotimenetlusele. Pankrotiõiguslikku kompromissi ei saanud teha ilma äriühingu tervendamise kavatsuseta ja tegevuse jätkamiseta. Maakohus kompromissotsuse seaduspärasuse analüüsimisel jättis PankrS §-d 178 ja 179 põhjendamatult kohaldamata. Sisuliselt sooviti kompromisskokkuleppega varjatult läbi viia n.ö tavapärane likvideeriv pankrotimenetlus, eirates samas aga likvideerivale pankrotimenetlusele sätestatud reegleid.

Kompromissiotsus oli põhimõttelises vastuolus kompromissi seadusjärgsete tagajärgedega ning polnud täidetav. Kompromissotsuses haldurile ettenähtud õigused ja kohustused olid otseses vastuolus PankrS § 184 lg-s 2 toodud kompromissi põhilise seadusjärgse tagajärjega. Olukorras, kus halduril puudus õigus teha kompromissis talle ettenähtud toiminguid, ei olnud kompromiss reaalsuses ka täidetav. Kompromissiga sooviti lubamatult vältida pankrotiseaduses nõuete tasaarvestusele seatud piiranguid ja maakohus jättis põhjendamatult hindamata, et kompromissi täitmine polnud ka nõuete tasaarvestuse piirangute tõttu ilmselt võimalik. Kaebajad leidsid, et kompromiss oli tehtud pettuse mõjul, sest see sisaldas ebaõiget või vähemalt äärmiselt spekulatiivset kinnitust, nagu saaksid võlausaldajate nõuded kompromissi korral rahuldatud tunduvalt suuremas ulatuses kui tavapärase likvideeriva pankrotimenetluse puhul. Tegelikkuses eelistatakse kompromissiga põhjendamatult võlgniku uue suurvõlausaldaja Orbital Tallinn OÜ huve ning kompromiss ei taga seda, et võlgniku võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Oli võimalik, et tavapärases pankrotimenetluses ilma kompromissita saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui vaidlusaluse kompromissiga. Kompromissotsus ei arvestanud võlgniku pooleliolevate kohtuasjadega, millel oli otsene mõju pankrotivarale ja kompromissi täitmisele. Pankrotimenetlust ei saanud kompromissiga lõpetada ka olukorras, kus puudus terviklik ja usaldusväärne ülevaade võlgniku rahalistest liikumistest ja varalisest seisundist. Sellega seonduvalt oli pooleli võlgniku erikontrolli kavandamine ja läbiviimine. Menetluse edasine käik 6) Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis ülejäänud menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks. 7) Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Q, osaühing Probus ja Orbital Tallinn OÜ ning pankrotihaldur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldur avaldas, et Z polnud enam võlausaldaja. Võlausaldaja Y toetas määruskaebust. 8) Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 9) Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Käesolevas asjas vaieldakse selle üle, kas maakohtu otsustus võlgniku võlausaldajate poolt vastu võetud kompromissi kinnitamise kohta oli seaduslik. Määruskaebuse esitajate hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et kompromissiotsus vastas pankrotiseaduse nõuetele ja selle kinnitamata jätmiseks puudus alus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega. PankrS § 178 lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. PankrS § 183 lg 2 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul. Samas võib kompromissi eeltoodud sätte alusel kinnitamata jätta ka selle vastuolu tõttu heade kommetega. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt vastab kompromiss tsiviilõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg-s 1 antud tehingu mõistele ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 8 antud lepingu mõistele, millele VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldub ka võlaõigusseadus. Sellest tulenevalt kohalduvad kompromissile ka lepingutele esitatavad üldised

nõuded võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi (vt Riigikohtu 24.05.2005 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-53-05, p-d 18, 19). Kohus saab kontrollida kompromissi sisuliselt ja peab hindama mh seda, kas kompromissiga ei kahjustata ebaproportsionaalselt mõnda võlausaldajat. Kohus peab kontrollima, kas kompromissiga on erinevate võlausaldajate ühiste huvidega maksimaalselt arvestatud ning ega mõnda võlausaldajat ei ole näiteks häälteenamusele tuginedes põhjendamatult eelistatud. Omal algatusel peab kohus kompromissi kinnitamisel kontrollima üksnes seda, kas kompromissi kinnitamisel on järgitud vastavaid menetlusnorme, s.t kas kompromiss vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kas kompromissi ei saavutatud hääletusega mõnda võlausaldajat teistega võrreldes hea usu põhimõtte vastaselt kahjustades või eelistades, näiteks vaidlustatud nõuetest tuleneva häälteenamusega. Muul alusel kompromissi kinnitamata jätmise eelduseks on vastava vastuväite esitamine kohtule ja selle põhjendamine (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 21 ja 23). 10) Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate etteheidetega, et maakohus jättis kompromissi sisuliselt kontrollimata ja kaebajate vastuväidetele vastamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus kontrollis kompromissiotsust sisuliselt. Määruse põhjendava osa kohaselt hindas maakohus kompromissiotsust kinnitades muu hulgas seda, kas on täidetud kõik pankrotiseaduses sätestatud kompromissiotsuse tegemise nõuded, sh kas võlausaldajate üldkoosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ning kompromissiotsusel oli piisav võlausaldajate toetus, kas kompromissiotsus pole vastu võetud pettusega. Maakohus selgitas, et pooleliolevad kohtuvaidlused ei ole kompromissiotsuse tegemist välistavaks asjaoluks ning kompromissiotsuse tegemist ei takista ka kaebajate poolt võlgniku raamatupidamise korraldamise kohta esitatud spekulatsioonid. Maakohus juhtis põhjendatult tähelepanu ka sellele, et võlausaldajad hindavad kompromissiotsuse tegemisel ise kompromissi sisu ja otstarbekust ning kompromissiotsuse tegemiseks vajalike andmete piisavust. Maakohus arvestas määruse tegemisel kõigi kaebajate poolt kompromissiotsusele esitatud vastuväidetega, leides kokkuvõtlikult, et need vastuväited ei anna alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga. Kaebajad ei ole kompromissiotsusele esitanud selliseid vastuväiteid, mis annaks alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks. 11) Kaebajad väitsid, et kompromiss peaks nägema ette võlgniku tegevuse jätkamise. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole põhjendatud vastuväitega. PankrS §-dest 178 ja 179 ei tulene piirangut, et kompromissi saab teha üksnes juhul, kui pankrotivõlgniku tegevus jätkub. Samuti pole kaebajate selline seisukoht kooskõlas PankrS §-ga 2, § 178 lg-ga 1 ja § 157 p-ga 6, mille järgi võib pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuete rahuldamine toimuda mitte ainult võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu, vaid ka võlgniku vara võõrandamise kaudu. PankrS § 179 lg 1 teise lause kohaselt lisatakse kompromissiettepanekule majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava juhul, kui pankrotivõlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega. Pankrotihaldur selgitas, et võlgnik puudub majandustegevus ning võlgnik ei alusta majandustegevust ka pärast kompromissi kinnitamist. Seetõttu nägi kompromissiettepanek ette võlgniku likvideerimise pärast kompromissi täitmist. Kompromissi korral ei kohaldu PankrS piirangud, millele määruskaebuses läbivalt viidatakse, kuna kompromissi korral pankrotimenetlus lõpeb. Kompromissi regulatsiooni peamine idee ei ole mitte seada piiranguid kokkuleppimisele, vaid luua võimalus pankrotiasja kokkuleppeliseks, kiiremaks lahendamiseks. Kaebajad ei toonud ka esile, et neil oleks eraldiseisev kaitset vajav huvi võlgniku tegevuse jätkumise vastu. Seetõttu võlgniku likvideerimine ei kahjusta võlausaldajate huve. Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kompromiss ei ole vastuolus pankrotiseaduse mõtte ega eesmärgiga.

12) Ebaõiged on määruskaebuses toodud väited, et kompromissi täitmine ei ole tagatud, kuna kompromissiga saaks võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse. Kompromissiotsuse p 1.2 ei ole vastuolus PankrS § 184 lg-ga 2. Antud juhul andsid võlgnik ja võlausaldajad omavahelise kokkuleppe alusel pankrotihaldurile õiguse kompromissiotsuses kirjeldatud toimingute tegemiseks, sh võlgniku vara müümiseks ning võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kuna pankrotihaldur tegutseb pärast kompromissi kinnitamist ja pankrotimenetluse lõpetamist võlgniku ja võlausaldajate vahelise kokkuleppe alusel, siis on pankrotihalduril vaatamata pankrotimenetluse lõppemisele õigus võlgniku vara müüa ja väljamakseid teha. Seega on kompromiss täidetav. 13) Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsus ei ole PankrS § 99 lg-tega 3 ja lg 31 vastuolus. PankrS § 99 lg 3 ja lg 31 reguleerivad nõuete tasaarvestamist pankrotimenetluse ajal. Kompromissiotsuse kinnitamisega pankrotimenetlus lõppeb (PankrS § 157 p 6 ja § 184 lg 1). Pankrotimenetluse lõppemisega koos lõpeb ka PankrS § 99 lg 3 ja lg 31 sätestatud piirangute mõju. Kompromiss on alternatiivne pankrotimenetluse lõppemise alus ning on iseenesest mõistetav, et pankrotimenetluse lõppemise järgselt lõpeb ka pankrotiseaduses sätestatud nõuete mõju. Kompromissi täitmise ajal toimub nõuete tasaarvestamine VÕS § 197 jj sätestatud üldised nõuete tasaarvestamise reeglid. Ringkonnakohus leiab, et kompromissiotsuses sisalduv nõuete tasaarvestamise võimalus on kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatud üldise nõude tasaarvestamise regulatsiooniga. Kaebajate väited, et kompromiss ei tohiks näha ette Orbital Tallinn OÜ-le väljamakstava summa arvelt pankrotimenetluse kulude kandmist ja vajadusel võlausaldajate nõuete rahuldamist, on asjakohatu, sest kõnealusel juhul ei ole tegemist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõude võlausaldajapoolse tasaarvestamisega pankrotimenetluse ajal, vaid pärast pankrotimenetluse lõppemist väljamakstavast summast mahaarvamiste tegemiseks nõusoleku andmisega. Nõusolek, mis võimaldab rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, ei saa olla teiste võlausaldajate huvidega vastuolus. Seega märkis maakohus vaidlustatud määruses õigesti, et kompromissiga on võtnud kohustuse ka Orbital Tallinn OÜ, kes on kinnitanud oma tahet vastavat kohustust kanda. Ebaõige on kaebajate väide, mille kohaselt sõltub kompromissi täitmine sellest, kas Orbital Tallinn OÜ-l on võimalik oma nõudeid võlgniku vastu tasaarvestada või mitte. Orbital Tallinn OÜ-l on sarnaselt kõigi teiste võlausaldajatega õigus kompromissiotsuse alusel väljamakse saamiseks. Orbital Tallinn OÜ saab kompromissiotsuse alusel tehtava väljamakse arvel kompromissiotsusest tulenevad rahalised kohustused sõltumata selles, kas Orbital Tallinn OÜ osaleb võlgniku vara müümiseks korraldatavatel enampakkumistel või mitte. Kaebajate vastupidised väited on tõendamata. Kompromissi kohaselt on kõigil võlausaldajatel võrdne võimalus teha tasaarvestusi kompromissi alusel tehtava väljamakse tasumise nõudega. Tasaarvestuse võimaluse andmisega ei ole eelistatud mitte ühtegi võlausaldajat. Tasaarvestuse võimaluse kasutamine ei kahjusta mitte ühtegi võlausaldajat. Põhjendamatu on ka kaebajate väide, mille kohaselt on kompromissi eesmärgiks viia võlgniku varade müük läbi sisuliselt ainult ühele võlausaldajale sobival viisil. Kompromissiotsuse kohaselt toimub võlgniku varade müük enampakkumisel pankrotiseaduses sätestatud korras. Pankrotiseaduses sätestatud vara müügi korda ei saa käsitleda ühele võlausaldajale sobiva vara müügi viisina. Kompromissiotsuses kirjeldatud vara müügi viis on seaduslik. Kinnistu müügist sõlmitavast müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust tasaarvestuse kaudu täitev ostja ei omanda müügilepingu eset tasuta. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega mõlemad tasaarvestuse poole jätavad oma kohustuse osaliselt „reaalses rahas“ täitmata. See ei

anna alust väita, et tasaarvestamise võimalust kasutav võlausaldaja oleks saanud mingisuguse eelise. Tasaarvestus on õiguspärane rahalise kohustuse täitmise viis. Enampakkumisel konkureerivad kõik ostuhuvilised võrdsetel alustel. Ainuüksi asjaolu, et mõnel enampakkumisel osalejal võib olla võimalik ostuhinda tasaarvestada, ei muuda enampakkumisel osalemise aluseid ebavõrdseks. Võlausaldajaks mitteoleva isiku huvi enampakkumisel osaleda ei sõltu sellest, kas võlausaldaja võib parima pakkumise esitamise korral kinnistu eest tasumisele kuuluva summa ja võlgniku käest saadava väljamakse tasaarvestada. Enampakkumisel konkureeritakse mitte tasumise viisis, vaid hinnas. Kui võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel suurema pakkumise kui võlausaldaja, siis omandab kinnistu võlausaldajaks mitteolev isik. Kui võlausaldajaks mitteolev isik esitab enampakkumisel väiksema pakkumise kui võlausaldaja, siis omandab kinnistu võlausaldaja. Mõlemal juhul on tagatud võlausaldajate ühine huvi, et võlgniku kinnistu saaks võõrandatud suurima võimaliku summa eest. Tasaarvestuse võimalus ei mõjuta enampakkumisel kujunevat kinnistu hinda ega võlausaldajatele tehtavate väljamaksete arvutamisel aluseks võetava tulemi suurust. Sellise sisuga kompromissis ei ole mitte midagi petturlikku. Määruskaebusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb kompromissiga kaasnev võlausaldajate huvide kahjustamine ja miks pankrotimenetluse jätkamine kompromissita oleks võlausaldajatele kasulikum. 14) Alusetud on ka määruskaebuse esitajate väited ülevaate puudumise kohta pankrotivõlgniku majanduslikust seisust ja selle kohta antava info ebausaldusväärsusest. Puudub vaidlus, et pankrotihalduri üle on kogu pankrotimenetluse vältel teostanud järelevalvet pankrotitoimkond, ning nii pankrotihalduri ja pankrotimenetluse üle omakorda järelevalvet ka maakohus. Samuti on pankrotihaldur andnud võlausaldajate koosolekul ülevaateid võlgniku majanduslikust seisust ning võlausaldajatel on olnud ka õigus pöörduda teabe saamiseks otse pankrotihalduri poole. Ka justiitsministeerium menetles mitut kaebust halduri vastu ning leidis, et pankrotihaldur ei olnud oma kohustusi rikkunud. Pankrotihaldur kinnitas, et kõigile võlausaldajatele on pankrotimenetluse ajal olnud tagatud juurdepääs pankrotiseaduses sätestatud teabele ja võlgnikul olemasolev raha vastab arvelduskontodel tegelikult hoiustatud rahasummale. Summa vastavust on kontrollinud pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet teostav pankrotitoimkond. Kaebajad ei ole määruskaebuses esile toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu, mis annaks kasvõi kaudseltki alust arvata, et võlgniku arvelduskontodel hoiustatud rahasumma peaks olema kompromissiettepanekus näidatust suurem. Kaebajate esile toodu ei anna kohtule alust kahelda, et summa ei vasta tegelikkusele. Nähtub, et kompromissiettepanekus on väljamaksete suuruse kujunemise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt detailselt selgitatud. Seega oli igal võlausaldajal võimalik väljamaksete suurust kontrollida. Puudub mistahes alus eeldada, et pankrotihaldur on kompromissiettepanekus esitanud pankrotivara koosseisu kohta valeandmeid. Selle kohta puuduvad mistahes tõendid. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset väidet, milline peaks nende arvates pankrotivara suurus olema või mis ulatuses peaks nõudeid rahuldama. Ka võlgniku võimalik erikontroll ei puuduta pankrotimenetlust ega mõjuta pankrotimenetluse käiku. Samuti ei välista võimalik erikontroll kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebuse vastuväited erikontrolliga seoses olid ebamäärased ja tõendamata. 15) Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et kohtuvaidlused ei ole kompromissi välistav asjaolu. Ringkonnakohutu hinnangul ei ole kaebajate väited sellised, mis annaksid aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kaebajad leidsid, et tsiviilasjaga nr 2-21-9952 kompromissis mittearvestamine on vastuolus kompromissi üldeesmärgiga hõlmata kompromissiga kõik pooleliolevad kohtuasjad. Puudus vaidlus, et tsiviilasja nr 2-21-9952 menetlus algas pärast kompromissiettepaneku koostamist ja kompromissiotsuse tegemist. Seetõttu ei saanud kompromiss tsiviilasja nr 2-21-9952 hõlmata. Pelgalt tsiviilasja nr 2-21-9952 kompromissiotsuses kajastamata jätmine ei anna alust kompromissiotsuse kinnitamata jätmiseks, sest peab eksisteerima sellega kaasnev negatiivne tagajärg. Sellist asjaolu kaebajad esile ei toonud. Üldistatud ja hüpoteetilised etteheited ei ole piisavaks, et jätta kompromiss kinnitamata. Kaebajad leidsid, et pankrotimenetluse kompromissiga lõpetamine oli ennatlik ja põhjendamatu ka seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-21-9952 peab kohus muuhulgas hindama pankrotihalduri kutsetegevuse nõuete võimalikku rikkumist võlgniku pankrotimenetluses. Kuna pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses tehtava kompromissi pool, siis ei saa pankrotihalduri tegevuse peale esitatud kaebused takistada kompromissiotsuse tegemist ega kinnitamist. Kaebajad väitsid mh ka seda, et polnud selge, milliste vahendite arvelt kantakse selles vaidluses menetluskulusid. Käesolevas asjas tehtud kompromiss näeb ette pärast kompromissiettepaneku esitamist tekkivate kulude kandmise. Kulusid kannab OÜ Orbital Tallinn. Seega ei välista ka sellised vastuväited kompromissi kinnitamist. Asjaoludest nähtub, et kompromissi tegemisel on lähtutud eeldusest, et hagi rahuldamine tsiviilasjas nr 2-20-10358 on ebatõenäoline. Seega ei saa väita, et kompromissi tegemisel ei arvestatud selle vaidlusega. Asjaolu, kas kompromissiotsuse täitmine võib kunagi tulevikus võimatuks muutuda selle tsiviilasja või mõne muu asjaolu tõttu, on hüpoteetiline ega ei anna alust kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kaebajate hinnangul tsiviilasjas nr 2-15-19597 esitatud haginõuetest ei laeku mingit raha pankrotivarasse, mida kompromissi tegemisel sooviti kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka sellised väited aluse kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pankrotihaldur selgitas, et kompromissiotsust ei tehtud lähtudes eeldusest, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldatakse. Kompromissiotsuse tegemisel arvestati ka võimalusega, et tsiviilasja nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb rahuldamata. Kompromissiotsus on tehtud arvestusega, et kompromissi aluseks saaksid võlausaldajate nõuded nö tavapärase likvideeriva pankrotimenetlusega võrreldes suuremas ulatuses rahuldatud ka siis, kui tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi jääb rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldamata jätmine ei mõjuta kompromissiotsuse alusel võlausaldajatele tehtava esimese väljamakse suurust (kompromissiotsuse p-d 1.7., 1.8. ja 1.9.). Tsiviilasjas nr 2-15-19597 esemeks olnud hagi rahuldamata jätmine ei mõjuta kompromissi kasulikkust. Kaebajate vastupidised väited on alusetud. Kaebajad olid seisukohal, et haldur tegi kompromissi tingimusi rikkudes pankrotivarast suure väljamakse menetluskulude hüvitamiseks, mis märgatavalt vähendas pankrotivara ja mõjutab negatiivselt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse väljamakse tegemine ei ole kompromissiotsusega vastuolus. Kompromissiotsus ei keelanud pankrotimenetluse kulude kandmist ja massikohustuste täitmist võlgniku pankrotivara arvel. Kompromissiotsuses on kokku lepitud, et OÜ Orbital Tallinn hüvitab massikohustused, pankrotimenetluse kulud, muud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed kompromissi alusel OÜ-le Orbital Tallinn tehtava väljamakse arvel. Seega on väljamakse kompromissiotsusega kooskõlas ja see makse ei mõjuta kompromissiotsuse täitmist ega kompromissiotsuse alusel võlausaldajatele tehtavate väljamaksete suurust. 16) Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud võrdsetes osades ALANDIA KV OÜ ja X kanda vastavalt TsMS § 165 lg-le 1 ja § 171 lg-le 1.