Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagist nähtuvalt sõlmisid kostja ja Klick Eesti AS 12.02.2018 osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et on teadlik, et Klick Eesti AS on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-ile Inbank. Kostja kohustus vastavalt maksegraafikule tasuma lepingust tulenevad igakuised osamaksed. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata ning AS Inbank ütles lepingu 04.07.2018 üles. Seega oli pärast lepingu ülesütlemist kostja põhivõlgnevus summas 349,99 eurot ja intressivõlgnevus summas 29,12 eurot. 28.06.2019 loovutas AS Inbank oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. 28.10.2020 edastas kostja kohtule vene keelse e-kirja, milles tunnistas võlgnevust ning palus võimaldada võlgnevuse tasumine osade kaupa. 02.11.2020 määrusega andis kohus pooltele tähtaja kompromisslepingu esitamiseks kuni 23.11.2020. 05.11.2020 esitas hageja kohtule ja kostjale hageja poolt allkirjastatud kompromisslepingu, paludes kostjal kompromiss allkirjastada ja edastada kohtule kinnitamiseks. Kostja ei ole kuni käesolevani allkirjastatud kompromissi kohtule edastanud. Kohtu põhjendused Kohus menetleb hagi lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule osamaksetega tasumise müügilepingu nr. xxxx, mis sõlmiti AS-i Inbank (faktoor), Klick Eesti ASi (müüja) ja A Gi (ostja) vahel 12.02.2018. Lepingu punkti 1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning punkti 2 ja 3 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafikule tasuma igakuiseid osamakseid maksegraafikus sätestatud määras. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 15,9% aastas. Kostja jättis lepingu täitmata ning perioodil 12.03.2018 kuni lepingu erakorralise ülesütlemiseni 04.07.2018 tasumata intressimaksed kogusummas 29,12 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutunud põhiosa tasumata jäägi summas 349,99 eurot ja intressimaksed summas 29,12 eurot. Lepingu kohaselt oli lepingutasu summas 19 eurot. 28.06.2019 loovutas AS Inbank oma nõuded kostja vastu Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgnevus 349,99 eurot, intress 29,12 eurot ja lepingutasu 19 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt lepingu punktile 8 oli hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 695,75 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 võlateatist, mistõttu on

hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 2. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 30 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 05.07.2018 kuni 09.09.2020 määras 0,065753% päevas kogusummas 183,64 eurot. Vastavalt lepingule oli viivisemäär 0,07% päevas. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt viivist väiksemas määras kui lepinguga ettenähtud viivisemäär, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 183,64 eurot (so viivisemääraga 0,065753% päevas). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja Carlo Kask vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv kogusummas 125 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 1,5 tundi, mille eest on tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot. TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 180 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 125 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 305 eurot, millest riigilõiv on 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.