Aktiva Finance Group OÜ hagi O. T. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2939,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja O. T. (isikukood XXX, kostja tegelik elukoht teadmata)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus O. T. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt O. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 20.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1013,05 eurot.
3.Välja mõista kostjalt O. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus summas 325,55 eurot maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: Kuupäev
4.Välja mõista kostjalt O. T. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1013,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Ülejäänud osas (osaliselt põhivõlg, lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, sissenõudekulu) jätta hagi rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 24.04.2025 Harju Maakohtule hagi O. T. vastu võlgnevuse nõudes.
Hageja nõuab kostjalt T AS ja kostja O. T. vahel 21.10.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust 1479,21 eurot, intresse 105,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 950,26 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1479,21) alates 25.04.2025 seadusjärgses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt sai kostja kauba (seadme Apple iPhone 12 Mini 128 GB must ja Apple iPhone 13 Mini 128 GB punane) maksumusega 1568 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 24,35% aastas.
Hageja T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. Esialgne võlausaldaja ütles 25.07.2022 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
Kostja ei ole teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset.
T AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2
Hagiavalduse kohaselt on 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1650 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
Hageja esitas 08.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt soetas kostja lepingu alusel kauba maksumusega 1568 eurot ning on teinud tagasimakseid 229,40 eurot (kuni 5.osamakseni k.a). Seega tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1338,60 eurot (1568229,40). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 20.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot seega kostja võlgnevus on 1013,05 eurot ning kostja on tagasimaksetega viivituses alates 12. osamaksest 20.10.2022. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1013,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 325,55 eurot TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
9.Kostjale O. T.ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 09.06.2025) oma vastust esitanud ei ole. Samuti on kostjale toimetatud avalikult kätte lahendi aja määrus 24.07.2025, kuid kostja ei ole vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud nõude osas.
11.Kohus tuvastab, et kostja O. T. ja T AS sõlmisid 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1568 eurot. Kostja ja T AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et T AS loovutas 13.11.2024 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 3
14.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
15.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
16.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.Hagiavalduse kohaselt on 21.10.2021 järelmaksulepingu nr XXX puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja maksevõime hindamise automaatsest analüüsist, mis põhineb kostja täidetud laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1650 eurot, kohustused 0 eurot) ja avalikes registrites (creditinfo.ee – maksehäired puuduvad) avaldatud andmetel.
18.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud avaldatud andmetest lähtumine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
19.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
20.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul pangakonto väljavõtteid kogutud ei ole. Seetõttu tuleb eeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostjale laenu andmisel 4
rikutud. Hageja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
22.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 07.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.06.2022. Hageja luges 25.07.2022 lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja lepingu alusel krediiti 1568 eurot ning on teinud tagasimakseid 229,40 euro ulatuses, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus 1338,60 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 48 osamaksena, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksetega 49,94 kuus, viimase osamakse tähtaeg on 20.10.2025. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 20.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot seega võlgnevuses on 1013,05 eurot.. Seega on kostja põhivõlgnevus 1013,05 eurot ehk kostja on tagasimaksetega viivituses alates 12. osamaksest 20.10.2022.
23.Hageja 08.05.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi ka VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed TsMS § 369 alusel vastavalt uuele maksegraafikule, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.
24.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks. 20.04.2025 seisuga on sisseõutavaks muutunud põhiosa summas 1242,45 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 229,40 eurot, seega võlgnevus põhinõude osas on 1013,05 eurot ning kostja on viivituses tagasimaksega alates 12. osamaksest 20.10.2022.
25.Alates 20.04.2025 muutuvad hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 325,55 eurot sissenõutavaks järgmiselt: Kuupäev
Jääk
Osamakse
20.04.2025
325,55
44,00
20.05.2025
281,55
44,80
20.06.2025
236,75
45,62
20.07.2025
191,13
46,45
20.08.2025
144,68
47,30
20.09.2025
97,38
48,17
20.10.2025
49,21
49,21
5
26.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
27.Hageja nõuab ka viivist põhivõlgnevuselt 1013,05 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 21,90 % aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksetelt intressimääraga võrdses määras 21,90 % aasta alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus rahuldab hageja viivisenõuded.
28.Eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st 20.04.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõude, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja nõude edasiulatuvate viiviste osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
31.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades käesoleva hagiavalduse asjaolusid. Kohus arvestab asjaoluga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (jättes pangakonto väljavõtted küsimata ja analüüsimata) ning hageja esitas vaatamata kohtupraktikale nõude ümberarvestuse alles kohtu nõudmisel. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.