OÜ Geoks Ehitus hagi LIKMAN GRUPP Osaühingu vastu võlgnevuse 10 800 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
9912 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Geoks Ehitus apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Geoks Ehitus (registrikood 14093962), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja): LIKMAN GRUPP Osaühing (registrikood 12979265), seaduslik esindaja juhatuse liige Gennadi Lobossok
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks võlgnevuse 6300 eurot, viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021
summas 1048 eurot 4 senti ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muuta menetluskulude jaotust.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus muutmata.
Lugeda otsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks põhivõlgnevus 6300 eurot ja viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021 summas 1048 eurot 4 senti.
3.3.Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta OÜ Geoks Ehitus poolt hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 eurot 58% ulatuses LIKMAN GRUPP Osaühingu kanda ja 42% ulatuses OÜ Geoks Ehitus kanda.
7.Välja mõista LIKMAN GRUPP Osaühingult OÜ Geoks Ehitus kasuks hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 696 eurot.
8.Kohustada LIKMAN GRUPP Osaühingut tasuma OÜ-le Geoks Ehitus väljamõistetud menetluskuludelt 696 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Jätta õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Geoks Ehitus (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule hagi LIKMAN GRUPP Osaühingu (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 10 800 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja vastavalt kokkuleppele kostjale teenuseid oma tööjõu (töötajate) ja nende tööks vajalike vahendite (seadmete) rentimisega. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest. Hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja esitas kostjale arved nr 21/0618; nr 28/0718, nr 36/0818 ja nr 41/0918. Kostja on tasunud arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918. Seisuga 1. detsember 2018 on tasumata arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot.
Hageja selgitas, et poolte vahel ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud. Kostja andis hageja töötajatele tööülesanded. Hinnast 140 eurot/tööpäev oli esmakordselt juttu kostja vastuses hagile ning sellest tulenevalt tegi hageja ümberarvestused. Tehnika kasutamine/rent nimetatud hinna sisse ei kuulunud.
2.Kostja vastuväite kohaselt kasutas kostja poolte kokkuleppel 28. juunist 2018 kuni
28.detsembrini 2018 kahte hageja töötajat (140 eurot üks inimene) ja projekti orienteeruv maksumus oli 42 336 eurot. Tegelikult töötas juunis 2018 üks inimene 2 päeva ja seetõttu peaks juunikuu arve olema 2 päeva x 140 eurot/in x 2 inimest + käibemaks 20% = 672 eurot, kuid arve on esitatud 1 920 eurot. Kostja tasus arve, kuna hagejal oli vaja rahalisi vahendeid ja objekti lõppemiseni oli veel aega. Juulis 2018 töötas hageja töötaja 24 tööpäeva, arve peaks seega olema 24 p x 140 eurot inimene x 2 inimest +käibemaks 20%= 6270 eurot + käibemaks. Arve esitatud aga summas 14 400 eurot. Augustis 2018 esitas kostja hagejale pretensiooni, kuna esinesid tõsised lepingurikkumised, tehti oluline praak, mis kinnitati geodesistide ekspertiisi aktiga. Kuivõrd kostja avastas tõsised rikkumised, leppisid pooled kokku, et hageja ise loobub augustikuu arvest. Septembris 2018 töötas hageja faktiliselt objektil vaid 3 päeva. Arvestus seega 3 x 140 x 2 + käibemaks 20%= 1008 eurot. Arve esitatud 1 440 eurot. Kostja arvestuste kohaselt on viidatud kuude eest kostja teinud hagejale enammakse kokku summas 8016 eurot. Augustikuu arve jäi kostja poolt maksmata, kuna pooled leppisid kokku, et hageja ei esita augusti arvet (kostjal oli ülemaks). Kostja kinnitas maakohtus, et vastuväiteid hageja esitatud arvetes (ja lisades) töötajate arvu ja tööpäevade osas ei ole, kuid ei nõustunud hageja väitega selles, et 140 eurot/tööpäev sisaldas ka mehhanismide kasutamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 888 eurot ning viivise alates hagi esitamisest, s.o 11. jaanuarist 2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja määras, et kostja kannab 8% hageja menetluskuludest ja hageja kannab 92% kostja menetluskuludest. YIT Infra Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 02-2355p-18 (ehituse alltöövõtt), milles YIT Infra Eesti AS tellijana ja kostja töövõtjana leppisid kokku lepingu alusel EuroChem Terminal Sillamäe ammoniaagi terminaali torutööde teostamises. Tööde alustamise tähtaeg oli 27. juuni 2018 ja lõpptähtaeg 29. detsember 2018. Tsiviilasja materjalidest ja poolte selgitustest tulenevalt kasutas kostja töövõtulepingust nr 02-2355p-18 tulenevate kohustuste täitmisel nii enda kui hageja töötajaid ja töövahendeid (masinaid). Maakohus leidis, et kuivõrd nii hageja kui kostja teostasid YIT Infra Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks vajaminevaid töid, vastab pooltevaheline õigussuhe käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepingule, kus teenuse osutamiseks kohustatud isiku (s.o hageja) poolt võlgnevataks soorituseks on teenuse osutamine (tööjõu ja masinate näol) kui protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute teostamine ja teiselt poolt käsundiandja (kostja) kohustus maksta selle eest tasu (VÕS § 619). Teenuseosutaja (hageja) pidi täitma oma kohustused üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1 ja 2) ning järgima kostja (käsundiandja) juhiseid
(VÕS § 621)
Maakohus oli seisukohal, et arvestades poolte käitumist (hageja esitas iga kuu arve, kostja tasus esitatud arvete alusel) on tõendatud, et poolte kokkuleppe kohaselt toimus tasumine hageja esitatud arvete alusel töö perioodil, mitte pärast objekti üleandmist YIT Infra Eesti AS-ile või kogu tööde teostamist kostjale. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hageja töötajad tegid praaki (hagejapoolne väidetav lepingurikkumine). Maakohus oli seisukohal, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitatud vigade määratlusest ei ole tuvastatav, kelle töötajad tegid praaki. Kostja on kinnitanud, et üheaegselt viibisid objektil nii hageja kui kostja töötajad. Seega ei ole maakohtu hinnangul kostja tõendanud hagejapoolset väidetavat kohustuste rikkumist, mis annaks aluse kostjal tasumisest keelduda. Hageja pidi tõendama poolte vahel suuliselt kokku lepitud tasu suurust. Poolte väited tasu suuruse kokkuleppe kohta on vastuolulised. Hageja seaduslik esindaja väitis vande all, et kokkulepet selles, palju maksab ühe inimese tööpäev, ei olnud, hageja esitas arve ning kostja sellele vastu ei vaielnud. Arved esitas hageja vastavalt tehtud kulude suurusele. Summa 140 eurot inimese tööpäeva eest tulenes kostja vastusest hagile ning siis tehti ümberarvestus). Suuliselt oli kokkulepe hinnas 200 eurot/tööpäev. Hageja väitel tõendab kokkulepet tasu suuruse osas kostja enda tegevus. Kostja tasus juuni-juuli 2018 arved pretensioonideta, millest hageja järeldab, et kostjal ei olnud vastuväiteid ka tasu suurusele.
17.veebruari 2020 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et kokkulepe oli 140 eurot inimene ja maksed 400, 200, 250 eurot tuleb lugeda ülemakseks. Poolte seisukohtadest tulenevalt aktsepteerivad nii hageja kui kostja tööhinda (töötaja tööpäev) 140 eurot/tööpäev, kuid vaidlus on selles, kas 140 eurot sisaldas ka tasu töövahendite (masinate) kasutamise eest või mitte. Maakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kokkulepet tasu suuruses 200 eurot tööpäev. Hageja on esitanud arve nr 36/0818, mille kostja on jätnud tasumata. Kuigi kostja on väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe 2018 augusti arve annulleerimises, ei ole eeltoodud väide tõendatud. Kuivõrd pooled on aktsepteerinud hinda 140 eurot /tööpäev tasuna ning vaidlevad selle üle, kas tasu sisaldab ka seadmete kasutamise tasu, siis luges maakohus tõendatuks, et vähemalt tasus 140 eurot/ tööpäev oli pooltel kokkulepe olemas. Poolte vahel ei ole vaidlust tööpäevade (ja töötajate) arvus, seega perioodil juuni - september 2018 eest on hageja töötajate tööpäevade arv juunis 12, juulis 48 tööpäeva, augustis 45 tööpäeva, septembris 6 tööpäeva. Kokku on 111 tööpäeva x 140 = 15 540 eurot + 3108 km = 18 648 eurot koos käibemaksuga. Kostja on hagejale tasunud juuni, juuli ja septembri 2018 arvete alusel järgmiselt: arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot; nr 21/0618 summas 1920 eurot; nr 41/0918 summas 1440 eurot, kokku 17 760 eurot koos käibemaksuga. Seega on kostja vähem tasunud 18 648 eurot - 17 760 eurot = 888 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada täies ulatuses või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 6300 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega tööde hinna suuruse osas. Lisaks töötajate töötundidele pidi kostja tasuma hagejale ka ehitustehnika ja seadmete rendi eest. Kostja esindaja tunnistas, et
hageja töötajad kasutasid kostja objektil oma tehnikat ja seadmeid. Kostja ei ole tõendanud, et teenuste üldhind oli 140 eurot/tööpäeva eest. Kostja on tasunud hageja poolt esitatud varasemad arved, kus olid teenuse hinnad kõrgemad. Kostja aktsepteeris arveid. Poolte vahel oli kokkulepe, et tööjõu eest tasutakse 140 eurot/tööpäeva eest ja lisaks tasutakse veel seadmete ja tehnika rendi eest. Arve nr 36/0818 sisaldas tööjõurenti ja seadmete renti. Kokku oli 50 tööpäeva. Kooskõlas poolte eelneva kokkuleppega oli tasu üks tööpäev/140 eurot. Niisiis moodustas tööjõu kasutamise hind 7000 eurot (50×140,00). Lisaks kuulus tööde üldhinda hagejale kuuluva seadmestiku renditasu, mis on 1660 eurot. Samuti oli arvesse lisatud kulud kaasuvate ressursside, s.o kütuse eest kokku 340 eurot. Tasumisele kuuluv üldsumma on 9000 eurot (käibemaksu arvestamata). Kuna augustikuus töötas objektil kolm hageja töötajat, määratleti hageja teenuste hind järgmiselt. Tasumisele kuuluv üldsumma (9000 eurot) jagati hageja töötajate tööpäevade üldarvuga, mille tulemusel saadi summa 200 eurot (9000×45). Maakohus on võlgnevuse suuruse arvestamisel võtnud ebaõigesti arvesse ka need arved, mis on tasutud ja mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vaidlust ei ole tööpäevade arvu osas. Vastavalt arvele nr 36/0818 töötasid augustikuu jooksul objektil kolm hageja töötajat. Tööpäevade üldarv moodustas 45 päeva. Kui 45 tööpäeva 2019 augustis korrutada ühe tööpäevaga (140 eurot), siis on võlgnetav summa 6300 eurot (45×140,00=6300,00 eurot).
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse 6300 eurot, viivise alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021 summas 1048 eurot 4 senti ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivise (põhivõlgnevus 6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu vaidlustatud otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Asja materjalide kohaselt osutas hageja vastavalt suulisele kokkuleppele kostjale teenust, andes kostja kasutusse oma tööjõudu (töötajaid) ja nende tööks vajalikke vahendeid (tehnika) ning kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja esitas kostjale tasumiseks 30.06.2018 arve nr 21/0618 summas 1920 eurot (tl 36); 31.07.2018 arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot (tl 37); 31.08.2018 arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot (tl 38); 30.09.2018 arve nr 41/0918 summas 1 440 eurot (tl 39). Arved nr 21/0618; nr 28/07.2018 ja nr 41/0918 on kostja täies ulatuses tasunud. Tasumata on arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot ning hageja nõuabki hagis kostjalt arve nr 36/0818 tasumist.
8.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepinguks, kus hageja poolt võlgnetavaks soorituseks on teenuse osutamine (tööjõu ja masinate näol) kui protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute teostamine ning kostjal on kohustus maksta selle eest tasu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kvalifikatsiooniga õigussuhtele tööjõu kasutusse andmise osas ning märgib täiendavalt, et seadmete kasutusse andmine on vaadeldav rendisuhtena, s.o pooltevaheline õigussuhe on segasuhe, millel on nii rendilepingu kui käsunduslepingu
tunnuseid. Hageja väitel pidi ta vastavalt kokkuleppele andma kostjale töölisi ja tehnikat ning kostja pidi selle eest tasuma. Ka kostja on kinnitanud sellise kokkuleppe olemasolu.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad leppisid kokku tööjõu kasutamise tasus 140 eurot/tööpäev. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ka tehnika ja seadmete rent kuulus tasusse 140 eurot/tööpäev või pidi kostja tasuma täiendavalt tehnika ja seadmete kasutamise eest. Hageja seisukoha kohaselt oli tööjõu kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ning sellele lisandus veel tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest. Kostja vastuväite järgi oli tasu 140 eurot/tööpäev üldhind nii tööjõud kui tehnika ja seadmete kasutamise eest. Maakohus jõudis vaidlustatud otsuses järeldusele, et tasu 140 eurot/tööpäev sisaldas nii tasu tööjõu kasutamise eest kui ka tehnika ja seadmete kasutamise eest.
10.Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud maakohtu järeldusega ning on seisukohal, et tööjõu kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ei sisaldanud tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest, vaid tööjõu kasutamise tasule 140 eurot/tööpäev lisandus veel tasu tehnika ja seadme kasutamise eest.
10.1.Asjaolu, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma eraldi tööjõu kasutamise eest veel tasu seadmete kasutamise eest, on tõendatud muuhulgas arvetega nr 21/0618 (I kd tl 36, 68); nr 28/0718 (I kd tl 37, 72) ja nr 41/0918 (I kd tl 39, 66). Nähtuvalt viidatud arvetel (nende lisadel) märgitust, on arvetel kajastatud nii tasu tööjõu kasutamise eest kui tööriistade ja seadmete rent. Kostja on arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 täies ulatuses tasunud (vastavalt 13.09.2018 – I kd tl 76; 12.09.2018 - I kd tl 74; 28.10.2018 – I kd tl 75) ning ei ole vaidlustanud neil märgitud tööriistade ja seadmete rendi suurust.
10.2.Hageja seadusliku esindaja A.A. vande all antud seletuse (I kd tl 86) kohaselt esitati arved kostjale võttes aluseks tööpäevade arvu ning tööpäeva hinna arvutamisel lähtuti nii tööjõu hinnast kui ka kasutatud tehnika ja töövahendite rendi hinnast. Hageja esitas kostjale juunikuu arve ning kuna kostja vastuväiteid esitamata arve tasus, siis hageja järgnevate arvete esitamisel lähtus samadest arvestuse alustest, mis olid esimese arve esitamisel aluseks. Kostja seadusliku esindaja Gennadi Lobossoki vande all antud seletuse (87-89) kohaselt oli poolte vahel kokkulepe tasus 140 eurot/tööpäev ning kuna augustikuu lõpuks oli tehtud kostja poolt suur ülemaks, siis annulleeris hageja ise augustikuu (vaidlusaluse) arve; septembrikuu arve tasus kostja ning ei vaidlustanud seda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi ning arveid nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 koos lisadega, saab asuda seisukohale, et poolte vahel on tuvastatav kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma lisaks tööjõu kasutamise eest veel tasu seadmete kasutamise eest. Kostja vastuväide, et poolte vahel oli kokkulepe tasus 140 eurot/tööpäev ning see sisaldas lisaks tööjõu kasutamisele ka tasu seadmete kasutamise eest, on vastuolus tema enda käitumisega. Kostja on ilma vastuväiteid esitamata tasunud arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918. Nimetatud arved sisaldasid nii tasu tööjõu kasutamise eest 140 eurot/tööpäev kui ka tehnika ja seadmete renti. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud olla augustikuu lõpuks kostja poolt tehtud hagejale suurt ülemaksu (nagu väidab kostja seaduslik esindaja vande all antud seletuses), sest arved nr 21/0618, nr 28/0718 ja nr 41/0918 on täies ulatuses tasutud 13.09.2018, 12.09.2018 ja 28.10.2018, s.o pärast seda, kui kostjale oli esitatud vaidlusalune arve. Samuti on kostja selgitus seoses kokkuleppega hageja poolt esitatud arvete tasumise tähtajaga (arved tasutakse pärast raha laekumist YIT Infra Eesti AS-lt) vastuolus tema käitumisega arvete tasumisel. Hageja väitel leppisid pooled kokku, et tasumine toimub arvete alusel ning arvete tasumise sidumist raha laekumisega YIT Infra Eesti AS-lt ei olnud.
Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et arvestades poolte käitumist (hageja esitas iga kuu arve, kostja tasus esitatud arvete alusel) on tõendatud, et poolte kokkuleppe kohaselt toimus tasumine hageja esitatud arvete alusel töö perioodil, mitte pärast objekti üleandmist YIT Infra Eesti AS-le. Kuigi asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, milline oli poolte kokkulepe arvete tasumise osas, annab selline kostja käitumine alust pidada tema selgitusi menetluses ebausaldusväärseteks.
10.3.Kostja väitel on vaidlusalune arve (nr 36/0818) poolte kokkuleppel annulleeritud. Kuna hageja vaidles sellele vastu, siis pidi kostja esitama tõendeid oma väite kinnitamiseks, kuid ta ei ole seda teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja seisukoha selle kohta, et tal oli ettemaks ja seetõttu poolte kokkuleppel annulleeriti augustikuu arve, lükkab ümber maakohtu poolt tehtud arvestus, mille kohaselt maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 888 eurot. Seega isegi kui arvestada kostja väitega, et ta pidi tasuma hagejale tasu 140 eurot/tööpäev, ei saanud kostjal olla hagejale arve nr 36/0818 osas täielikku ettemaksu.
11.Kuna asja materjalide kohaselt ei ole tuvastatav, et poolte vahel oli töövõtuleping, siis on asjakohatud kostja vastuväited seonduvalt sellega, et hageja töötajad lahkusid omavoliliselt objektilt ja jätsid töö lõpetamata, samuti selle kohta, et hageja on rikkunud lepingut. Iseenesest oleks kostjal võimalik nõuda hagejalt kahju hüvitamist, kui hageja töötajad oleksid põhjustanud tööülesannete täitmisel talle kahju, kuid sellist konkreetset nõuet antud menetluses ei ole esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja väited seoses sellega, et 1) hageja töötajad lahkusid objektilt enneaegselt ning jätsid tööd lõpetamata, ja 2) hagejate töötajate poolt tehtud töö oli puudustega, on paljasõnalised ja tõendamata.
12.Ringkonnakohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 6300 eurot ning seda alljärgnevatel põhjustel.
12.1.Hageja nõue kostja vastu põhineb 31.08.2018 arvel nr 36/0818 summas 10 800 eurot (tl 38). Arvest nähtuvalt oli augustis 2018 tööpäevade üldarv 45 eurot ning tasu nende eest 10 800 eurot. Arvestades ringkonnakohtu poolt käeoleva otsuse p-s 10 tuvastatut, mille kohaselt tööjõu kasutamise tasu 140 eurot/tööpäev ei sisaldanud tasu tehnika ja seadmete kasutamise eest, siis moodustab arvel nr 36/0818 märgitud tasust tasu tööjõu kasutamise eest 6300 eurot (45x140=6300). Ülejäänud osa, s.o 4500 eurot, moodustab tehnika ja seadmete rent. Kuna kostja on vaielnud vastu arvel märgitud tasule tervikuna, siis on ta vaielnud vastu ka sellele, et hageja on nõudnud tehnika ja seadmete kasutamise eest tasu lisaks tööpäeva tasule. Seega oleks pidanud hageja tõendama, et augustis 2018 oli tehnika ja seadmete rendi tasu 4500 eurot, kuid hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Ainuüksi arve lisa (I kd tl 161), millest nähtuvalt on märgitud tööpäevade arvuks 50, kütuse maksumus 340 eurot ning tööriistade ja seadmete rent kokku 1660 euro, ei tõenda hageja õigust nõuda tasu kütuse, tehnika ja seadmete kasutamise eest. Arve lisale on märgitud 50 tööpäeva, kuid poolte vahel ei ole vaidlust selles, et augustis 2018 oli tööpäevade üldarv 45.
12.2.Lähtudes eeltoodust rahuldab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses märgitud alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 6300 eurot.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest (11. jaanuar 2019) kuni täitmiseni.
Arvestades põhivõlgnevust 6300 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 11.01.2019 kuni 08.02.2021 summas 1048 eurot 4 senti (vt viivisekalkulaator) ning alates 09.02.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 6300 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.Kuna nii hagi kui apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 aluse hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 58% ulatuses kostja kanda ja 42% ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1200 eurot (600 + 600 = 1200). Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 696 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad õigusabikulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja on esitanud taotluse välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.