Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-488
Tsiviilasi
OÜ Geoks Ehitus hagi LIKMAN GRUPP Osaühingu vastu 10 800 euro väljamõistmiseks 10 800 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LIKMAN GRUPP Osaühing apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): LIKMAN GRUPP Osaühing (registrikood 12979265), esindaja juhatuse liige Gennadi Lobossok Vastustaja (hageja): OÜ Geoks Ehitus (registrikood 14093962), esindaja Maksim Fedotov
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 18. juuni 2019 otsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumist.
2.Likman Grupp Osaühingu apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Geoks Ehitus (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule hagi Likman Grupp OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista võlgnevus summas 10 800 eurot ning viivis põhinõudelt (10 800 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus menetluskulud välja mõista kostjalt ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suuruse kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale kokkuleppe alusel teenuseid tööjõu ja nende tööks vajalike töövahendite näol. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest. Ajavahemikus juuni kuni september 2018 esitas hageja kostjale neli arvet tööjõu eest (arved nr 21/0618; 28/0718, 36/0818 ja 41/0918), millest on 01.12.2018 seisuga tasutud arved 21/0618, 28/0718 ja 41/0918. Hageja on oma kohustused täitnud, kuid kostja on oma kohustusi rikkunud, jättes vaatamata hageja korduvatele pöördumistele tasumata arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu ning palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kokkulepe, et perioodil 28. juuni 2018 kuni 28. detsember 2018 töötab objektil kaks hageja töötajat (140 eurot 1 inimene) ja projekti orienteeruv maksumus on 42 336 eurot. Kostja vastuse kohaselt peaks juuni 2018 arve summa olema 672 eurot (2p x 140 eur in/p x 2 in + km), mitte 1920 eurot. Juuli 2018 arve summa peaks olema 6270 eurot + km (24 p x 140 eur in/p x 2 in + km), mitte 14 400 eurot. Augusti 2018 arvest loobus hageja ise, kuna tööde teostamisel esinesid olulised rikkumised. Lisaks oli kostja poolt tehtud hagejale ülemakse. Septembri 2018 arve peaks olema summas 1008 eurot (3p x 140 eur in/p x 2 + km), mitte 1440 eurot. Kokku on kostjal tehtud hagejale ülemakse summas 8016 eurot. Hageja poolt tehtud rikkumiste tõttu tööde teostamisel on kostja kandnud täiendavaid kulusid tellija (Sillamäe Sadam) ees.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus rahuldas hagiavalduse ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 800 eurot ning viivise põhinõudelt (10 800 eurot) alates hagi esitamisest, s.o alates 11. jaanuarist 2019 kuni täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 1 108 (üks tuhat ükssada kaheksa) eurot 30 senti ning väljamõistetud
menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et hageja teostas töid Sillamäe Sadama territooriumil asuval objektil suulise töövõtulepingu alusel (VÕS § 635 lg 1). Objekti peatöövõtja oli kostja. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissnõutavaks töö valmimisega. Lõike 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale tasumiseks arved nr 21/0618, 28/0718, 36/0818 ja 41/0918. Kostja tasus arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot 12. septembril 2018 (tl 74); arve nr 21/0618 summas 1920 eurot 13. septembril 2018 (tl 76); arve nr 41/0918 summas 1440 eurot 28. oktoobril 2018 (tl 75). Tasumata on arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele vastavalt VÕS §-le 108. Võlausaldaja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg-st 1, § 8 lg-st 2 ja § 76 lg-st 1. Arvestades, et kostja arvetele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, järeldas maakohus, et tööd esitatud arvete osas teostati. Kostja kinnitas, et vastuväiteid hageja töötajate töötatud päevadele /tundidele/mahule ei ole, sh augustikuus töötatud päevade arvule (tl 79, 88). Maakohus leidis, et kostja väited väidetavate lepingurikkumiste osas hageja poolt on tõendamata. Tõendamata on ka kostja väited poolte kokkuleppest arve nr 36/0818 annulleerimise kohta (tl 82). Samuti on tõendamata kostja väited ülemakse kohta. Maakohus asus seisukohale, et poolte väited tasu suuruse kokkulepete osas on vasturääkivad. Kostja väitel leppisid pooled kokku, et ühe inimese päevatasu on 140 eurot ning hind sisaldas ka väiksemate seadmete kasutamist. Hageja väitis, et kokkulepet, palju maksab ühe inimese tööpäev, ei olnud. Hageja esitas arve ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Kuivõrd millegagi ei ole tõendatud kostja väited tööde teostamata /lõpetamata jätmisest, kostja tasutud ülemaksust, arve nr 36/0818 annulleerimisest ja kokkuleppest tasus 140 eurot inimese tööpäev (sh seadmete rent), leidis maakohus et kostja on arve nr 36/0818 tasumata jätmisega rikkunud tasu maksmise kohustust ning rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 800 eurot. Lisaks mõistis maakohus välja viivise põhinõudelt VÕS § § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, lugedes põhjendatuks õigusabikulu 5 tunni 12 minuti eest (x 100 eurot/h) ehk 508,30 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha antud asjas uus otsus, millega jätta hagi 10 800 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt puudub kostjal võlgnevus hageja ees, kuna suulise kokkuleppe alusel oli ühe töötaja päevatasu 140 eurot, mitte 200-400 eurot. Kostja jättis arve nr 36/0818 tasumata summas 10 800 eurot, kuna poolte vahel oli suuline kokkulepe nimetatud arve annulleerimise kohta. Seda kinnitab hageja Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioon, kuna arve nr 36/0818 ei ole kajastatud hageja käibedeklaratsioonis.
Kostja on seisukohal, et perioodil juuni kuni september 2018 oli tööpäevi kokku 103, millest tulenevalt kuulub tasumisele 14 420 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o kokku 17 304 eurot. Kostja on hagejale tasunud 17 760 eurot, st ülemaks on summas 456 eurot. Kostja on seisukohal, et 22. aprillil 2019 toimunud kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja vande all ebaõigeid ütlusi.
7.Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimisel ei lepitud kokku töö hinnas. Hageja ei ole nõus, et töö hinnaks oli 140 eurot/päev. Samuti kasutas hageja enda seadmestikku ja töötajaid. Tööde täitmise fakti kohta esitas hageja kostjale arved, mida viimane maksis. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe tööde hinnas 140 eurot/päev. Kostja ei ole esitanud pretensioone või vastuväiteid teenuste hindade kohta. Kostja on tasunud arved nr 21/0618, 28/0718 ja 41/0918. Hageja märgib, et arves nr 21/0618 moodustas hageja teenuste hind 400 eurot, arves nr 28/0718 on hind 250 eurot, arvetes nr 36/0818 ja 41/0918 on hind 200 eurot. Poolte vahel puudub kokkulepe arve nr 36/0818 annulleerimise kohta. Hageja ei ole keeldunud arvest nr 36/0818. Samuti ei tõenda käibedeklaratsioon, et arve nr 36/0818 on tühistatud. Augusti 2018 käibedeklaratsioonis on märgitud arve summas 12 000 eur. See on arve nr 28/0718, st juulis 2018 tehtud töö eest. Arve esitati kostjale maksmiseks augustis 2018. Hageja kandis käibedeklaratsiooni arve nr 28/0718, kuna kostja pidi selle tasuma hiljemalt 21. august 2018.a. Septembri 2018 deklaratsioonis on märgitud arve summas 9000 eur. See on arve nr 36/0818, st augustis 2018 tehtud töö eest, mis esitati kostjale maksmiseks septembris. Hageja kandis käibedeklaratsiooni arve nr 36/0818, kuna kostja pidi selle tasuma hiljemalt 21. september 2018.a. Hageja teatab, et 22. aprillil 2019 toimunud kohtuistungil vande all antud ütluse vastavad tegelikkusele, mida kinnitavad hageja poolt esitatud dokumendid. Kostja poolt vande all antud tunnistused ei ole tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1). Otsuse kirjeldavas osas tuleb kohtul märkida esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited. Otsuse põhjendavas osas tuleb kohtul märkida tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas (TsMS § 442 lg-d 7 ja 8). Maakohtu otsuse kirjeldav osa ja põhjendused sellele nõudele ei vasta. Maakohus on otsuse kirjeldavas osas kõigepealt märkinud, nagu tugineks hageja nõue suulisele töövõtulepingule, mille kohaselt teostas hageja töövõtjana töid, andes kostja objektile oma töötajaid ja töövahendeid. Otsuse punktis 8 märkis maakohus, et pooltel ei ole vaidlust selles, et sõlmitud oli suuline töövõtuleping. Maakohtu otsuses märgitu ei ole kooskõlas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaoludega. Hageja tugineb pooltevahelisele kokkuleppele, mille raames osutas hageja kostjale teenuseid oma tööjõu (töötajad) ja nende tööks vajalike töövahendite näol. Samas on maakohus
otsuse punktis 6 märkinud, et „tsiviilasja materjalide kohaselt teostas hageja töid Sillamäe sadama territooriumil asuval objektil“. Seega ei saa maakohtu otsusest selgust, kas kokkulepitud töö oli „tööjõu pakkumine koos töövahenditega“ või „tööde teostamine Sillamäe Sadama territooriumil asuval objektil“. Tuvastades asjas töövõtulepingu sõlmimise, jättis maakohus tuvastamata suulise lepingu tingimused, sh need tingimused, mis võimaldaksid pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida töövõtuna. Õigussuhte kvalifitseerimiseks ja vaidluse lahendamiseks võib olla vajalik tuvastada, kelle juhtimise ja kontrolli all hageja poolt pakutud töötajad tegutsesid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega tuleb kohtul poolte kokkuleppe kvalifitseerimisel töövõtuna eelkõige tuvastada lepingu ese, st töö, milles pooled kokku leppisid. Ringkonnakohus leiab, et ilma lepinguga kokkulepitud tulemust (tööd) tuvastamata ei ole kohtul võimalik võtta seisukoht poolte muude, kokkuleppe täitmist, puudutavate väidete osas.
10.Hageja on esitanud lepingust tuleneva tasu nõude ja tugineb kostjapoolsele lepingu rikkumisele. Hageja leiab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Täitmata kohustuseks peab hageja kostja kohustust tasuda 31. augusti 2018 arve nr 36/0818 summas 10800 eurot. Arve on esitatud august 2018 eest viie inimtööpäeva eest hinnaga 200 eurot päev. Kostja vaidleb tasumäärale vastu, väites, et pooled leppisid kokku päevatasu määras 140 eurot/päev. Maakohus on leidnud, et kostja väited kokkulepitud tasu suuruse kohta ei ole tõendatud, kuna vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja ei kinnitanud sellist kokkulepet. Maakohus on asjas eksinud pooltevahelise tõendamiskoormise jaotamisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega pidi hageja asjas tõendama suuliselt kokkulepitud tasu suurust. Hageja esitas väite, et kokkulepet selles, palju maksab ühe inimese tööpäev ei olnud, hageja esitas lihtsalt arve ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Arved esitas vastavalt tehtud kulud suurusele (lk 109). Maakohus on küll hageja väitele viidanud, kuid otsusest ei nähtu maakohtu seisukoht selle hageja väite osas. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kostja pidi mõistliku ettevõtjana ise aru saama, mille eest ta maksis ja mida hind sisaldas, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kuigi maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi arve esitamisest tasumiskohustust ei teki, on maakohus andnud arve esitamisele ja sisule ebaproportsionaalselt suure tähenduse olukorras, kus maakohus ei suutnud tuvastada pooltevahelise suulise kokkuleppe olulisi tingimusi. Vastuseks poolte väidetele seoses hageja käibedeklaratsiooni kui tõendiga märgib ringkonnakohus, et tegemist on dokumendiga hageja suhete kohta riigiga Maksu- ja Tolliameti kaudu. Seetõttu ei saa käibedeklaratsioonis märgitu olla määrava tähendusega pooltevahelise lepingust tuleneva vaidluse lahendamisel. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul tasu suurust uuesti arutada ja vajadusel anda pooltele võimalus tõendada analoogsete kokkulepete puhul tavaliselt maksmisele kuuluva tasu suurust. Tasu suurus võib antud juhul erineda perioodiliselt sõltuvalt sellest, kas ja milliseid töövahendeid pidi hageja kostja huvides lepinguliste kohustuste täitmiseks kasutama.
11.Poolte seisukohtadest võib aru saada, et kostja aktsepteerib tööhinnana 140 eurot/tund. Pooled vaidlevad selles, kas see hind sisaldab ka tasu töövahendite kasutamise eest. Asja uuel arutamisel peab maakohus selles osas seisukoha võtma. Nii lepingu olemuse kui ka tasu suuruse
tuvastamisel võib tähtsust olla poolte poolt avaldatul, et kogu projekti peale oli ettenähtud projektitasu 42336 eurot (lk 33, 83 p). Seejuures pidi töö kestma kuni 2018. lõpuni, st leping oli sõlmitud tähtajaga 2018 lõpp. Maakohus ei ole pooli selles osas vajalikus ulatuses küsitlenud. Asjas pole maakohus välja selgitatud, millisest projektist on juttu ja kas tegemist võib olla VÕS § 635 lg 1 mõttes kokkulepitud tulemusega (tööga), mida hageja pidi lepingu täitmiseks saavutama. Lepingu tähtaja tuvastamisel lepingu tingimusena võib tähtsust olla kostja vastuväidete hindamisel. Kui asjas leiab tuvastamist, et pooled leppisid kokku tegevustes kuni 2018. aasta lõpuni summas 42336 eurot, siis tuleb maakohtul uuesti hinnata kostja vastuväiteid selles, et ta tasus esitatud arveid kui ettemaksu, sest koostööks oli planeeritud 42336 eurot (lk 84 p). Kostja on maakohtu menetluses läbivalt avaldanud, et hageja rikkus augustis 2018 oluliselt lepingulisi kohustusi, tehti praaki ja just seetõttu palus kostja hagejal annulleerida august 2018 arve. Kostja heidab hagejale ette ka seda, et faktiliselt töötas objektil 1 inimene, kuigi lepingu järgi pidi töötama 2 inimest ja hageja jättis objekti maha ennetähtaegselt (lk 33). Nimetatud väited viitavad võimalikule lepingurikkumisele hageja poolt.
12.Riigikohus on korduvalt (vt näiteks otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15) selgitanud, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtutel esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Ka on Riigikohus selgitanud, et töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-73-10, p 31; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 33, 34). juurde. Maakohus ei ole käesolevas asjas nendest Riigikohtu seisukohtadest asja lahendamisel juhindunud. sh on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises lepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi (vt selle kohta Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 2-16-5851, nr 3-2-193-15, nr 3-2-1-44-15). Ringkonnakohus selgitab, et sõltumata tasu sissenõutavusest saab kostja (tellija) kasutada õiguskaitsevahendeid. Näiteks võib tellija keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg-d 2 ja 6) (Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane. Näiteks võib tellija keelduda tasu maksmisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 111 lg 1 alusel (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 21 ja 31). Kostja on avaldanud, et hageja poolt augustis 2018 tehtu ei vastanud kokkulepitud nõuetele.
13.Maakohus asus otsuses seisukohale, et kostja ei ole oma vastuväiteid (sh augustis 2018 tehtud töö ebakvaliteetsust) tõendanud. Samas ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust ja selgitanud, milline õiguslik tähendus võib olla kostja vastuväidetel. Maakohus ei ole andnud kostjale tähtaega oma vastuväidete tõendamiseks. Maakohus on rikkunud seejuures TsMS § 237 lg-s 1, § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ja §-s 401 sätestatut. Asja uuel arutamisel peab maakohus nimetatud rikkumised kõrvaldama. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu selgitamiskohustus on käesolevas asjas seda olulisem, et hageja tugineb oma nõudes suulisele kokkuleppele, pooltel on võimaliku kokkuleppe osas erinevad seisukohad, millist vastuolu ei suutnud maakohus kõrvaldada ka poolte seaduslike esindajate vande all ärakuulamisega. Asja uuel arutamisel maakohtus on pooltel võimalik käesolev vaidlus lõpetada kompromissiga (TsMS § 430).
14.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.