Likman Grupp OÜ (RK 12979265, Sõpruse tn 89, 31026 Kohtla-Järve; e-post: xxx)
oktoober 2020.a, Jõhvi
G. L. (juhatuse liige) Kostja seaduslik esindaja:
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Likman Grupp OÜ-lt hageja OÜ Geoks Ehitus kasuks 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista kostjalt Likman Grupp OÜ-lt OÜ Geoks Ehitus kasuks viivis põhinõudelt (888 eurot) alates hagi esitamisest, so alates 11.01.2019 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (92% : 8%): Likman Grupp OÜ kannab 8 % Geoks Ehitus OÜ menetluskuludest; Geoks Ehitus OÜ kannab 92 % Likman Grupp OÜ menetluskuludest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.OÜ Geoks Ehitus esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub välja mõista Likman Grupp OÜ-lt 10 800 eurot (31.08.2018.a. arve nr 36/0818). Hagiavalduse kohaselt osutas OÜ Geoks Ehitus vastavalt kokkuleppele Likman Grupp OÜ-le teenuseid oma tööjõu (töötajate) ja nende tööks vajalike vahendite (seadmete) näol. Likman Grupp OÜ kohustus tasuma osutatud teenuste eest. OÜ Geoks Ehitus on omapoolsed kohustused täitnud, kuid kostja seevastu mitte. Ajavahemikus juuni 2018 – september 2018 esitas OÜ Geoks Ehitus Likman Grupp OÜ-le neli arvet - arved nr 21/0618; 28/0718, 36/0818 ja 41/0918. Seisuga 01.12.2018 on Likman Grupp OÜ tasunud arved 21/0618, 28/0718 ja 41/0918. Seisuga 01.12.2018.a. on arve nr 36/0818 tasumata. Hageja korduvatele pöördumistele kostja reageerinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 800 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuistungil 22.04.1018.a selgitas hageja esindaja, et kuna objektil (x territooriumil) tuli kiiresti alustada ehitustöödega (torude montaaž ja kaevandmaine), oli pooltel kokkulepe, et tööle hakkab minimaalselt kaks inimest ning vajadusel tuleb neid juurde. Eraldi oli kokkulepe selles, et hageja võib oma töötajaid objektilt ka vajadusel ära võtta kuna hagejal endal oli ka objekt ja vajadusel juurde tagada. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud kuna töid oli vaja alustada kiiresti ning pooltel oli varasem koostöökogemus olemas. Konkreetset kokkulepet selles, palju maksab ühe töötaja päev, ei olnud. Hageja esitas kostjale arve, sellele vastuväiteid ei olnud (esimene arve). Nii tasuti juuni, juuli ja septembri arved. Ka augusti arve oli kostjale saadetud, vastuväiteid selle osas hagejale ei esitatud. Arve jäeti ilma igasuguste kommentaarideta tasumata. Üldiselt tehti hageja poolt vajalikud tööd ära. Kostja esindaja väidetele kokkulepetest arve tasumata jätmiseks (augusti arve annulleerimine väidetava ülemaksu tõttu) vaidles hageja esindaja vastu.
2.Hageja selgitab, et Likman Grupp OÜ ja X AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate töövõtja kohustuste täitmiseks kasutas kostja hageja töötajaid ja mehhanisme. Likman Grupp OÜ andis tööülesanded, määras, kus hageja töötajad pidid töötama, mis tööd tegema ja töömahud (ehk teisisõnu anti materjalid ja pidi tegema tööd punktist A punkti B) (II tl 2-3) Hageja väitel esialgu pooltel kokkulepet ei olnud selles, kui suur on töötaja tööpäeva maksumus, hageja esitas arve, kosja tasus. Hinnast 140 eurot oli esmakordselt juttu kostja vastuses hagile, sellest tulenevalt tegi hageja ümberarvestused (I kd
tl 86 pöördel). Tehnika kasutamine / rent hinna sisse ei kuulunud. Kostja on põhjendamatult arve nr 36/0818 jätnud tasumata. Hageja andis kostjale oma töötajad ja mehhanismid, et hageja saaks täita kohustused tellija ees. Kostja täitis oma kohustused tellija ees (kasutades hageja tööjõudu ja mehhanisme), sai selle eest tellijalt tasu, kuid hagejale Geoks Ehitus OÜ-le jättis tasumata. Kostja sai tulu, kasutades hageja teenuseid, kuid ei soovi hagejale selle eest maksta. Hageja leiab, et oma käitumisega soovib kostja rikastuda hageja arvel.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja esindaja märgib kirjalikus vastuses hagile, et hageja seadusliku esindaja ja kostja seadusliku esindaja kokkuleppe kohaselt kasutas kostja 28.06.2018 kuni 28.12.2018 kahte hageja töötajat (140 eurot 1 inimene) ja projekti orienteeruv maksumus oli 42 336 eurot. Kostja väidab, et poolte vahelisel kokkuleppel pidi objektil töötama 2 hageja töötajat. Juuni 2018 töötas faktiliselt 1 inimene 2 päeva – arve peaks olema 2 päeva x 140 eurot /in x 2 inimest + käibemaks 20% = 672 eurot, kuid arve esitatud 1 920 eurot. Likman Grupp tasus arve, kuna hagejal oli vaja rahalisi vahendeid ja objekti lõppemiseni oli veel kaua aega. Juulis 2018 töötas hageja töötaja 24 tööpäeva: arve peaks seega olema 24p x 140 eurot inimene x 2inimest +käibemaks 20%= 6270 eurot + käibemaks. Arve esitatud aga summas 14 400 eurot Augustis 2018 esitas kostja hagejale pretensiooni kuna esinesid tõsised lepingurikkumised, oli tehtud oluline praak, mis kinnitati geodesistide ekspertiisi aktiga. Tööd oli vaja ümber teha ehitustööde lõpptähtajaks. Kuivõrd olid avastatud tõsised rikkumised, leppisid pooled kokku, et hageja ise loobub augustikuu arvest. Lisaks oli kostjal ka ülemaks tehtud hagejale. Septembris 2018 töötas hageja faktiliselt objektil vaid 3 päeval ning siis jättis objekti. Arvestus seega 3 x 140 x 2 + käibemaks 20%= 1008 eurot. Arve esitatud 1 440 eurot. Kostja arvestuste kohaselt on viidatud kuude eest kostja teinud hagejale enammakse kokku summas 8016 eurot. Hageja käitumine, esmalt rikkumised, siis objekti jätmine, tõi kostjale täiendavaid kulutusi tööde tellija ees. Kuigi pooled leppisid kokku, et hageja loobub augustikuu arvest, hakkas ta siiski arve tasumist nõudma novembris 2018.a. Suulise hinnakokkuleppe alusel pidi objektil töötama vähemalt 2 inimest tasu eest 140 eurot iga töötaja kohta päevas. Augustikuu arve jäi kostja poolt maksmata kuna pooled leppisid kokku, et hageja ei esita augusti arvet (kostjal oli niigi ülemaks).
4.22.04.2018.a. kohtuistungil märkis kostja esindaja, et poolte vahel olid varasemad koostöökogemused olemas, kõik toimus alati suuliste kokkulepete alusel ning kirjalikult midagi ei vormistatud. Sillamäe sadama objektil oli kostja peatöövõtja, OÜ Geoks Ehitus loobus peatöövõtust kuivõrd töökoormus oli niigi suur. Kokkuleppel tellijaga pidi objekt olema lõpetatud 2018. aasta lõpuks. Septembrist 2018 lahkus hageja objektilt ilma selgitusteta. Kostja esindaja selgitas, et hagejaga oli kokkulepe (leping) tööjõu rentimiseks Likman Grupp OÜ ja X AS-ga sõlmitud töövõtulepingu kogu töömahu tegemiseks. Kokkulepe oli Geoks Ehitus OÜ seadusliku esindaja Š. tasus 140 eurot inimese tööpäeva eest, mis sisaldas nii inimese tööd kui tehnika kasutamist. Kostja esindaja kinnitas, et vastuväiteid hageja esitatud arvetes (ja lisades) töötajate arvu ja tööpäevade osas ei ole, kuid ei nõustu hageja väitega selles, et 140 eurot sisaldas ka mehhanismide kasutamist. (I kd tl 163 pöördel-164, II kd tl 5 pöördel).
Kostja väidab (tl 165), et hageja töötajad tegid praaki, puudused töös tuvastati geodesistide poolt, töid hageja poolt lõpuni ei tehtud. Kostja väitel oli hagejaga kokkulepe tasu maksmises selliselt, et tasumine toimub pärast seda kui kostja saab tellijalt raha, st pärast seda kui tellija võtab kostjalt tööd vastu (tl 165).Objektil töötasid nii hageja kui kostja töötajad ja tegid sama tööd (tl 166). Kostja jäi seisukohale, et on teinud hagejale makseid rohkem ettenähtust (ülemaks), ei soovi seda hagejalt tagasi, kuid leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Hagiavalduse kohaselt osutas OÜ Geoks Ehitus Likman Grupp OÜ-le teenust tööjõu ja vahendite näol. Likman Grupp OÜ seevastu kohustus tasuma hageja tööjõu ja-vahendite kasutamise eest. Hageja nõue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108. Võlausaldaja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st nõue on muutunud sissenõutavaks.
7.Kirjalikku lepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas kostjale tasumiseks arved: - nr 21/0618 30.06.2018.a. summas 1920 eurot tasumise tähtajaga 15.07.2018 (tl 36); - nr 28/0718 31.07.2018 summas 14 400 eurot tasumise tähtajaga 21.08.2018.a. (tl 37); - nr 36/0818 31.08.2018.a summas 10 800 eurot tasumise tähtajaga 21.09.2018.a. (tl 38); - nr 41/0918 30.09.2018.a. summas 1 440 eurot tasumise tähtajaga 21.10.2018 (tl 39) Vaidlust ei ole ka selles, et arved nr 21/0618; 28/07.2018 ja 41/0918 on kostja täies ulatuses tasunud. Kostja tasus arved nr 28/0718 summas 14 400 eurot 12.09.2018 (tl 74); nr 21/0618 summas 1920 eurot 13.09.2018 (tl 76); nr 41/0918 summas 1440 eurot 28.10.2018 (tl 75). Tasumata on arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot. Hageja nõuab kostjalt arve nr 36/0818 tasumist ja tasumisega viivitamise eest viivist alates hagiavalduse kohtule esitamisest kuni arve tasumiseni.
6.Hageja tugineb oma nõudes pooltevahelisele suulisele kokkuleppele, mille raames osutas kostjale teenuseid oma tööjõu(töötajate) ja nende tööks vajalike vahendite (tehnika) näol. Pooled on menetluses pooltevahelist suhet / kokkulepet käsitlenud nii (all)töövõtu kui teenuse osutamisena tööjõu- ja vahendite kasutamise näol (I kd tl 158 pöördel, 163 pöördel, II kd tl 12 pöördel) 21.09.2020.a istungil leidsid pooled, et hageja osutas kostjale teenust tööjõu ja -vahendite näol (II kd tl 1-2 pöördel), tööülesanded ja mahud andis hagejale objektil kostja (II kd tl 2), hageja töötajad allusid kostja juhistele.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtu olemuslikuks eesmärgiks on kokkulepitud tulemuse saavutamine (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5962/50 p 14), kusjuures töövõtja töö valmistegemise ja tellija tasu maksmise kohustused on omavahel vastastikuses seoses. Töövõtja vastutab tulemuse mittesaavutamise või lepingutingimustele mittevastava tulemuse eest ka juhul kui on vajalike toimingute tegemisel järginud käibes vajalikku hoolsust. Eelnimetatu eristab töövõtulepingut eelkõige käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepingutest, kus teenuse osutamiseks kohustatud isiku poolt võlgnevataks soorituseks on teenuse osutamine kui protsess. Töövõtulepingu ese ehk töövõtja võlgnetav sooritus on seevastu teenuse (kui protsessi) lõpp-produkt ehk tulemus.
7.YIT Infra Eesti AS ja Likman Grupp OÜ vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 02-2355p-18 (ehituse alltöövõtt), milles X AS tellijana ja Likman Grupp OÜ töövõtjana leppisid kokku lepingu alusel x ammoniaagi terminaali torutööde teostamises (I kd tl 176-179). Tööde alustamise tähtaeg oli 27.06.2018 ja lõpptähtaeg 29.12.2018. Tsiviilasja materjalidest ja poolte selgitustest tulenevalt kasutas Likman Grupp OÜ oma töövõtulepingust nr 02-2355p-18 tulenevate kohuste täitmisel nii enda kui Geoks Ehitus OÜ töötajaid ja töövahendeid (masinaid). Objektil töötasid nii Likman Grupp OÜ kui Geoks Ehitus OÜ töötajad ja masinad (I kd tl 166; I kd tl 158 pöördel, 163 pöördel, II kd tl 1-2 pöördel; AS X vastus I kd tl 190,) Tööülesanded ja mahud andis hagejale objektil kostja, hageja töötajad allusid kostja juhistele (II kd tl 2) Poolte kokkuleppe kvalifitseerimisel töövõtuna, tuleb tuvastada lepingu ese ehk töö, milles pooled kokku leppisid. Käesoleval juhul teostasid torude montaažitöid hageja ja kostja ühiselt täites Likman Grupp OÜ ja X AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja kasutas selleks hageja töötajaid ja masinaid. Kuigi kostja väitis 17.02.2020.a. istungil, et sõlmis hagejaga kokkuleppe torustiku monteerimiseks objektil (I kd tl 164), ei vastutanud hageja töövõtjana torustikupaigaldamise eest kostja ees, vaid töid teostati ühiselt Likman Grupp OÜ ja X AS-i vahel sõlmitud töövõtulepingus töövõtja (Likman Grupp) kohustuste täitmisena. Kostja on menetluses avaldanud, et kogu projektile (koostöö Geoks Ehitus OÜ-ga) oli arvestatud tasu 42 336 eurot (lk 33, 83 pöördel) ning kostja esindaja väitel oli see tööjõu kulu, kahe töötaja tasu kogu tööde tegemise perioodil (I kd tl 164 pöördel, 21.09.2020 istungil II kd tl 1 pöördel) ning töödes (töötajate kasutamises) kuni 2018. a lõpuni (I kd tl 65). Vastavalt X AS ja Likman Grupp OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 02-2355p-18 p 3.1 oli lepingu hind 154 000 eurot (koos käibemaksuga 184 800 eurot ) (I kd tl 177), mis sisaldas nii kostja tööjõu kulu, samuti kulu tehnikale, sh tasu /kulu hagejale. Likman Gropp rentis seadmeid peamiselt OÜ M ja P OÜ. Hageja esindaja ei nõustu väitega et poolte kokkuleppe /lepingu hind oli ca 43 000 eurot (II kd tl 2). Eeltoodust tulenevalt ei ole tasu 42336 euro näol tegemist VÕS § 635 lg 1 mõttes kokkulepitud tulemusega (tööga), mida hageja pidi lepingu täitmiseks saavutama. Kuivõrd nii hageja kui kostja teostasid X AS ja Likman Grupp OÜ vahel sõlmitud lepingu täitmiseks vajaminevaid töid, vastab pooltevaheline õigussuhe kohtu hinnangul käsunduslepingu tüüpi teenuse osutamise lepingule, kus teenuse osutamiseks kohustatud isiku (so hageja) poolt võlgnevataks soorituseks on teenuse osutamine (tööjõu ja masinate näol) kui protsess ehk teenuse osutamiseks vajalike toimingute teostamine ja teiselt
poolt käsundiandja (kostja) kohustus maksta selle eest tasu (VÕS § 619). Teenuseosutaja (hageja) pidi täitma oma kohustused üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 1 ja 2) ning järgima kostja (käsundiandja) juhiseid (VÕS § 621)
8.Hageja on esitanud lepingust tuleneva tasu nõude ja tugineb kostjapoolsele lepingu rikkumisele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja on kohustust rikkunud (jätnud tasu maksmata), on hagejal alus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist. Täitamata kohustuseks peab hageja kostja kohustust tasuda 31.08.2018.a. arve nr 36/0818 summas 10 800 eurot. Kostja esindaja väitel pidi tasumine hagejale toimuma kinnitatud arve alusel pärast raha laekumist X AS-lt (hageja esitab arve ja kui kostja seda aktsepteerib , siis toimub maksmine pärast seda kui peatöövõtjalt laekub tasu, II kd tl 3, I kd tl 164 pöördel) Arved, mille Likman Grupp hagejale tasus olid tasutud väidetavalt peatöövõtjalt laekunud vahenditest. Hageja väitel oli kokkulepe, et tasumine toimub iga kuu eest esitatud arve alusel (II kd tl 3 pöördel). Kohus on seisukohal, et arvestades poolte käitumist (hageja esitas iga kuu arve, kostja tasus esitatud arvete alusel) on tõendatud, et poolte kokkuleppe kohaselt toimus tasumine hageja esitatud arvete alusel töö perioodil, mitte pärast objekti üleandmist X AS-le või kogu tööde teostamist Likman Grupile (mis oleks andnud tunnistust töövõtu suhtest poolte vahel).
9.Kostja on väitnud menetluses, et hageja lahkus enne tähtaega objektilt, jättis tööd lõpetamata ning tehtud töödes esinesid puudused. Vastavalt X AS ja Likman Grupp OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 02-2355p-18 oli tööde teostamise tähtaeg 29.12.2018 (esialgne tähtaeg) Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe töödes / tööjõu kasutamises kuni 2018. a lõpuni (I kd tl 165) Vaidlust ei ole selles, et hageja lahkus objektilt septembris 2018 (oktoobrist 2018 enam objektil ei olnud) Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole pöördunud pärast oktoobrit 2018 väidetavalt pooleli jäetud tööde lõpule viimiseks (II kd tl 5) Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hageja töötajad tegid praaki (hagejapoolne väidetav lepingurikkumine). Kohus on seisukohal, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja esitatud vigade määratlusest (I kd tl 180) ei ole tuvastatav, kelle töötajad tegid praaki. Kostja on kinnitanud, et üheaegselt viibisid objektil nii hageja kui kostja töötajad. Kostja on küll väitnud, et geodesistid teavitasid töödes esinenud puudustest, kuid ka nendest teavitati väidetavalt suuliselt telefoni teel (II kd tl 4 pöördel), akti puuduste kohta kostja kohtule ei esitanud (I kd tl 167, II kd tl 4 pöördel), Lisaks eeltoodule on kostja märkinud, et tema väide hageja töötajate praagi kohta põhineb hageja enda väitel, et nemad tegid kogu töö ära. „.....Kuna töödes esinesid puudused ja hageja väitel tegid nad ära kogu töö, oli järelikult ka praak nende tehtud...“ oletab kostja esindaja tuginedes hageja seadusliku esindaja ütlustele (II kd tl 4). Seega ei ole kohtu hinnangul kostja tõendanud hageja poolset väidetavat kohustuste rikkumist, mis annaks alust kostjal tasumisest keelduda.
10.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama poolte vahel suuliselt kokku lepitud tasu suurust. 10.1 Poolte väited tasu suuruse kokkuleppe kohta on vastuolulised. Hageja seaduslik esindaja väitis vande all, et kokkulepet selles, palju maksab ühe inimese tööpäev, ei olnud, hageja esitas arve ning kostja sellele vastu ei vaielnud (I kd tl 86). Arved esitas hageja vastavalt tehtud kulude suurusele. Summa 140 eurot inimese tööpäeva eest tuli kostja vastusest hagile, siis tehti ümberarvestus (I kd tl 86). Suuliselt oli kokkulepe hinnas 200 eurot (I kd tl 86 pöördel) Hageja väitel tõendab kokkulepet tasu suuruse osas kostja enda tegevus. Kostja tasus juuni-juuli 2018.a. arved pretensioonideta, millest hageja järeldab, et kostjal ei olnud vastuväiteid ka tasu suurusele (nimetatud arvetel tasu suurus 250 eurot inimese tööpäev ja 400 eurot (I kd tl 36-37, I kd tl 84) 10.2 Kostja seaduslik esindaja väitis vande all, et hinnas 140 eurot tööpäeva eest oli kokkulepe algusest peale, hind sisaldas nii tasu töötaja eest kui nende töökohta ja töökohalt toimetamist transpordivahendiga ning pisivahendeid mis oli vajalikud tööde teostamiseks (I kd tl 87, II kd tl 5 pöördel). Suurem tehnika oli kostja poolt. Hageja esitatud arvetel märgitud hind 400, 200 ja 250 eurot tööpäev tuleb lugeda ettemaksuks, kuna poolte vahel oli kokkulepe hinnas 140 eurot tööpäev (I kd tl 87) 17.02.2020.a istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et kokkulepe oli 140 eurot inimene ja maksed 400, 200, 250 eurot tuleb lugeda kui ülemaksu (I kd 164) Kostja esindaja ei eitanud hageja seadusliku esindaja nimetatud vahendite/masinate kasutamist. (II kd tl 5 pöördel, I kd tl 163) 10.3 Poolte seisukohtadest tulenevalt aktsepteerivad nii hageja kui kostja tööhinda (töötaja tööpäev) 140 eurot tööpäev, kuid vaidlus on selles, kas 140 eurot sisaldas ka tasu töövahendite (masinate) kasutamise eest või mitte. Kostja on seisukohal et 140 eurot (käibemaksuta, I kd tl 88) sisaldas nii tööjõukulu kui tehnika kasutamist (hageja nimetatud tehnika) (II kd tl 5 pöördel). Hageja väitel sisalda 140 eurot üksnes töötaja tööpäeva hinda (vastavalt sellele on hageja teinud ka nn ümberarvestused arvete lisades, I kd tl 159-162). 10.4 Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kokkulepet tasu suuruses 200 eurot tööpäev (augusti 2018 arve , I kd tl 9) Vaidlust ei ole selles, et juuni-juuli 2018 arved tasuti pretensioonideta, kuid eeltoodu ei kinnita kohtu arvates kokkulepet tasus 200 eurot inimese tööpäeva eest.
11.Hageja on esitanud arve nr 36/0818, mille kostja on jätnud tasumata. Kuigi kostja on väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe augusti 2018 arve annulleerimises, ei ole eeltoodud väide tõendatud. Kostja väidab, et arve annuleerimise põhjuseks oli ette-/ülemaks juuni ja juulikuu arvete alusel. Kostja väitel tuleneb ülemaks hageja tõstetud hinnast (pooltel oli kokkulepe hinnas 140 eurot tööpäev (sh seadmed), hageja seevastu on esitanud arved suurendatud hindadega 400, 250, 200 eurole. Kohus leidis eespool (p 10.4), et hageja ei ole tõendanud tasu suurust (kokkulepet poolte vahel, et töötaja tööpäeva hind on 200 eurot ). Ainuüksi arve esitamisest kostjale tasumise kohustust ei teki.
Kuivõrd pooled on aktsepteerinud hinda 140 eurot tööpäeva tasu ning vaidlevad selle üle, kas see sisaldab ka tasu seadmete kasutamise eest, siis loeb kohus tõendatuks, et vähemalt 140 euro tööpäeva hinnas oli pooltel kokkulepe olemas.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust tööpäevade (ja töötajate) arvus, seega perioodil juuni september 2018 eest on hageja töötajate tööpäevade arv juunis 12 (3 inimest x 4 päeva, I tl 68), juulis 5 inimest 48 tööpäeva (I kd tl 72, 85) august 4 inimest kokku 45 tööpäeva (I kd tl 85) septembris 6 ( I tl 162) (I kd tl 36-39, 85, 88) Kokku 111 tööpäeva x 140 = 15 540 eurot + 3108 km = 18 648 eurot koos käibemaksuga. Kostja on hagejale tasunud juuni, juuli ja septembri 2018 arvete alusel: arve nr 28/0718 summas 14 400 eurot 12.09.2018 (tl 74); nr 21/0618 summas 1920 eurot 13.09.2018 (tl 76); nr 41/0918 summas 1440 eurot 28.10.2018 (tl 75) - kokku 17 760 eurot koos käibemaksuga. Seega kostja on vähem tasunud 18 648 eurot - 17 760 eurot = 888 eurot (koos käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele kostja seadusliku esindaja väited enammaksetest, millest tulemevalt puudub kostjal täitmata kohustus hageja ees. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks 888 eurot.
13.Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole suhtes. VÕS § § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni täitmiseni. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ca 8 % ulatuses, seega 8% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. Hagi jääb rahuldamata 92% ulatuses, seega 92% kostja menetluskuludest kannab hageja.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg 4, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.